"Tume aine" - referaat (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

18

ppt

Varjatud aine

Varjatud aine (Tume aine, Dark matter) Liisa Turmann 12a  Universum · Universum koosneb kolmest mateeriatüübist. · Tuntuim osa moodustab barüonaine, millest koosneme meie, elusloodus, planeedid, tähed. Seda on Universumis siiski väga vähe. · Teise olulise osa moodustab tume aine, mida on viiendiku jagu. · Kolmas ehk kõige mõistatuslikum osa Universumi massist on tume energia ehk tumeenergia.  Varjatud aine · Need 2 ainet on inimkonna jaoks salapärased ning nendest teatakse vähe. · Teadlased on veendunud, et see on olemas aga kindlat kinnitust sellele pole veel leitud. · Tume aine on aine, mida me ei oska siiani kuidagi näha, ent otsestest galaktikate omavaheliste liikumiskiiruste mõõtmistest tuleneb, et kusagil peab peituma mass, mis liikumist mõjustab. · Tumedaks kutsutakse neid ained seetõttu, et neid pole teleskoopidega otseselt võimalik vaadelda.

Füüsika

22

rtf

Universumi teke

temas oli ebaühtsusi, mis hiljem võimendusid ja panid alguse praegusele universumi 13 ehitusele `' (Kaplinski 2009:158). `' Teadus koosneb ikka rohkem küsimustest kui vastustest ­ kuid ilma küsimusteta ei saa olla vastust! ­ ja üks küsimus, millele vastuse otsimisel on olnud kasu ka kosmilise jääkkiirguse uurimisest, on: miks ei ole aine universumis jaotunud ühtlaselt, vaid moodustab suuremaid ja väiksemaid tükke, klompe ja nende kogumeid, tähti, planeete, tähesüsteeme, galaktikaid ja galaktikaparvi `' (Kaplinski 2009:158). `' Küsimus tundub rumalavõitu, kuid temas on tõsine mõte. Tõesti, miks? Miks ei võiks aine olla ruumis jaotunud ühtlaselt? Võib-olla on ruum ise kuidagi ebaühtlane? Ei, ruumis pole mingeid auke ega konarusileitud, ruum on igal pool ja igas suunas ühesugune. Nii peab

Uurimistöö

4

doc

Galaktikad

Kui galaktika keskmest paiskub välja kvasar, siis on teada, et tegu on supermassiivse musta auguga galaktika keskmes. Tegelikkuses on supermassiivsed mustad augud liiga nõrgad, et hoida terveid galaktikaid koos. Füüsikaseaduste järgi ei saakski galaktikaid olemas olla, nad peaksid ära hajuma. Kuid miks see siis nii ei ole? On midagi võimsamat mustast august, seda ei ole näha ja seda on peaaegu võimatu tuvastada. Seda kutsutakse mustaks aineks ja seda on kõikjal. Must aine hoiabki galaktikaid koos. Selle hüpoteesi kindlaks tegemiseks ehitasid teadlased virutaalseid galaktikaid arvutites virutaalsete tähtede ja gravitatsiooniga. Simulisatsioonis, kus teguriteks olid vaid tähtede masside poolt tekitatud gravitatsioon, lagunesid galaktikad alati koost. Galaktikas ei olnud lihtsalt piisavalt gravitatsiooni, et seda koos hoida. Seega lisasid teadlased rohkem gravitatsiooni virtuaalse musta aine näol. Musta aine gravitatsioon hoidiski galaktikat koos

Astronoomia

10

rtf

Galaktika ehk tähesüsteem

Sellised galaktikate omavahelised kokkupuuted võivad lõppeda galaktikate ühinemisega. Nähtavas universumis on arvatavasti rohkem kui 170 miljardit galaktikat. Enamik neist on oma diameetrilt 1000­100 000 parsekit ning asuvad üksteisest miljonite parsekite kaugusel. Galaktikatevaheline ruum on väga hõre, selle tihedus on vähem kui 1 aatom kuupmeetris.Suurem osa galaktikatest on grupeerunud parvedesse, parved ise, aga moodustavad superparvi. Tume aine on meile veel väga kehvasti arusaadav, kuigi ollakse kindlad, et see moodustab umbes 90% galaktikate massist. Vaatlusandmete põhjal võib järeldada, et enamiku, kui isegi mitte kõigi, galaktikate keskmes asub supermassiivne must auk. Selline objekt asub ka meie Linnutee keskmes. Linnuteele viidates kirjutatakse sõna Galaktika suure algustähega, muudel juhtudel mitte. Linnutee Linnutee tuum Kreeka filosoof Demokritos (450­370 eKr.) esitas idee, et hele jutt

Loodusteadused

9

doc

Linnutee

Gustav Adolfi Gümnaasium Linnutee Referaat Karl Kahm 10a klass Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010  Sisukord · Sisukord lk 2 · Sissejuhatus lk 3 · Astronoomia lk 3 · Linnuteed uurinud astronoomid lk 3 · Galaktika definitsioon lk 4 · Linnutee tekkimine lk 4 · Linnutee tähesüsteem lk 4 · Linnutee galaktika tuum lk 5 · Päike lk 5 · Tähed lk 6 · Supernoova lk 6 · Tumeaine lk 7 · Gravitatsioon lk 7

Astronoomia

11

docx

Universum

Kvantteooria on küll andnud olulise panuse varajase, väga tiheda ja kuuma universumi kirjeldamisse, mille puhul tuleb tegelda elementaarosakestega. Tõenäoliselt saadakse universumist täielikumalt aru alles siis, kui füüsikas luuakse teooria, mis ühendab üldrelatiivsusteooria kvantteooriaga. Nii tuleb paljusid seni saadud tulemusi pidada esialgseteks. Arvatakse, et universum koosneb 5% tavalisest ainest, 25% tumedast ainest ja 70% tumedast energiast. Tume aine erinevalt tavalisest ei kiirga piisavalt valgust, et olla nähtav. Kosmoloogia alused: Kosmoloogiline printsiip. Tegelikult me teame, mis on lõpmatu ruum. Me tajume ruumi nägemismeele abil ja lõpmatu on see ruum, kus igast meile nähtavast esemest kaugemal (tagapool) on veel teisi esemeid. Me ei saa näha kõiki lõpmatus ruumis olevaid asju, järelikult ei saa me neid ka tundma õppida. Kuigi maailm on lõpmatu, näeme me temast siiski vaid lõplikku osa

Füüsika

7

doc

Eesti astronoomid ja nende avastused

kääbustähtede eraldamiseks. Nii loetaksegi E. Öpikut praegu laialdast kasutamist leidva mitmevärvifotomeetria loojaks. JAAN EINASTO (sündinud 23. veebruaril 1929 Tartus) on eesti astrofüüsik, aastast 1986 Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik. Ta on põhjalikult uurinud galaktikate ja universumi ehitust, samuti kosmoloogiat. Oli üks esimesi astronoome, kes uurides galaktikate kinemaatikat ja selle seoseid teiste galaktikate parameetritega põrkus tumeda aine olemasolu probleemiga. Koos Mihkel Jõeveeru, Enn Saare ja Erik Tagoga loetakse teda universumi rakulise ehituse vaadete süsteemi loojaks Ei juhtu tihti, et mõni loodusseadus nimetatakse Eesti teadlase nimega. Einastol oma seadus on. See kirjeldab, kuidas sfäärilise tähesüsteemi tihedus muutub olenevalt kaugusest keskkohast. Selle seaduse esitas Einasto juba 46 aasta eest AlmaAta konverentsil.

Füüsika

36

odt

Tõravere Observatoorium

Allikas http://www.aai.ee/muuseum/Kasikirjad/HTML/index.html?teadustartuobservatooriumis.htm Kosmoloogia osakond jaguneb Kosmoloogia töörühmaks, galaktikate töörühmaks ja andmeside töörühmaks. Kosmoloogia töörühma uurimisteemad on rikaste galaktikaparvede andmebaasi kogumine, superparvede kataloogi koostamine ja superparvede omaduste ja ruumijaotuse uurimine, galaktikagruppide ja galaktikaparvede ning tumeda aine halode omaduste uurimine erinevas ümbruses, galaktikaparvede ja superparvede ruumjaotuse korrapära uurimine, röntgen- ja optiliste parvede jaotuse uurimine superparvede tühikute võrgustikus, maailmaruumi ehituse modelleerimine eriti suure lahutusega mudelites, korrelatsioonifunktsiooni uurimine, galaktikaparvede jaotuse võimsusspektri ja

Füüsika ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)