Tulude jaotus: Majanduse alused (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

odt

Raha, maksud, riigieelarve ja tulude jaotamine ühiskonnas.

Olukorras, kus vahendid on piiratud ja võimalikke kulutamisviise palju, peab igaüks otsustama, mida ta oma vahenditega peale hakkab. Majanduse moodustavad kõigi (üksikisikud, perekond, ettevõtted) valikud tervikuna. Makroökonoomika - uurib kogu majandust puudutavaid üldisi küsimusi (riigi tootmise tase, majanduskasv, hinnatõus, töötuse tase jms). Mikroökonoomika - uurib üksikisikute, perekondade ja ettevõtete valikuid. Valikuid tehes tuleb vastata majanduse kolmele põhiküsimusele: mida, kellele ja kuidas. 1. Mida? Toota tasub kaupu ja teenuseid, mida vajatakse ja mille eest ollakse nõus maksma. Eestis Eesti turu jaoks riisi söömise pulki tõenäoliselt toota ei ole mõtet. 2. Kuidas? Kas kaevata kümne meetri pikkune kraav kümne mehe ja kümne labidaga või rentida ekskavaator? Kõik sõltub labidate, meeste ja ekskavaatori olemasolust ja hinnast. 3. Kellele

Majandus

38

docx

VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID

Olulised näitajad vaesuse mõõtmisel on leibkonna suurus ning selle vajadused. Vaesust liigitatakse :  absoluutne vaesus,  suhteline vaesus. Suhtelises vaesuses elavatena defineeritakse neid inimesi, kelle leibkonna tulu jääb väiksemaks kui 60% leibkondade mediaantulust. Seega suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal sõltub eelkõige mitte sissetulekute tasemest või elukallidusest vaid tulude jaotusest. Kõikide tulude kasv ei aita vähendada ebavõrdsust, mis mõjutab suhtelise vaesuse määra arvutamist.(Võrk, A. Mõttehommik 29.01.2015) Seega võib tõdeda, et suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal kui sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse hindamiseks kasutatav mõõdik ei ole üksi kuigi adekvaatne hindamaks Eesti inimeste vaesust ning selles toimunud muutusi viimaste aastate jooksul. (Võrk, A. Mõttehommik 29.01.2015)

Ühiskond

12

docx

Arenguökonoomika kordamine

Arenguökonoomika kordamisküsimused 1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arnegule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks: - väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; - mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; - tehnoloogia areng; - ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; - demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid

Arenguökonoomika

39

docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

TALLINNA ÜLIKOOLI HAAPSALU KOLLED Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt Saskia Püümann 2016 Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Tänapäeva sotsiaalprobleemid:...............................................................................................................5 Erinevad probleemid:.......................................................................................... 5 Eesti institutsioonide poolt kasutatavad definitsioonid:......................................6 SOTSIAALSED VAJADUSED (needs) (I)..................................................................6 SOTSIAALPROBLEEM........................................................................................... 7 DEFINITSIOONID:................................................................................................. 8 Norm, normaalsus ja väärtused.........................................................

Ühiskond

54

docx

Tervis ja heaolu

S. Hirdi heaolukäsitlus. Subjektiivse heaolu erinevate aspektide vastastikused seosed Objektiivne heaolu ↑↓ Subjektiivne heaolu ↑↓ Psühholoogiline heaolu E. Dieneri uurimisvaldkond heaolu teemal • üks produktiivsemaid psühholooge maailmas • defineerib heaolu kui inimese subjektiivset hinnangut oma elule kui tervikule • 3 raamatut subjektiivsest heaolust/elukvaliteedist - eluga rahulolu, posit. emotsioonid - temperamendi ja isiksuse mõju - majanduse ja kultuuriliste erinevuste mõju heaolule Subjektiivset heaolu kultuuritasemel suurendab: • Rahvuslik koguprodukt • Poliitiline vabadus • Sotsiaalne võrdsus ja turvalisus • Rahuldavad suhted võimu ja kodanike vahel • Usalduse kõrge tase • Efektiivsed rahva-institutsioonid Uuring rahvuste kohta: • Lääne kultuuris nähakse positiivseid ja negatiivseid emotsioone vastandina (ei saa olla samaaegselt rõõmus ja kurb). Heaolu parandamiseks püütakse tõsta posit. emotsioone

Inimeseõpetus

11

doc

Arenguökonoomika eksam

SKP-s); HIV-i kiire levik, madal keskmine eluiga (suur varieeruvus ühiskonna erinevate gruppide vahel), madal elukestvas õppes (25-64aastased) osalevate % (6,5% madal meeste ja vähese haridusega inimeste osavõtt) 8. Tooge välja arengumaade sarnasused? Missugustes Maa piirkondades asuvad arengumaad ja miks? ARENGUMAADE ÜHISJOONED: kultuurilised vastuolud, suhteline vaesus, põllumajanduse suur osakaal SKP-s, primaartoodete eksport, rahvastiku kasv, urbaniseerumine, tulude ebavõrdne jaotus, tehnoloogia madal areng, sõltuvus teistest riikidest, kultuuriline orientatsioon. 9. Missugused on arengumaade mahajäämuse peamised põhjused? 1)Ebapiisav varustatus tootmisteguritega;2) arengu astmelisus; 3)dualistlik majandusstruktuur; 4)rahvusvaheline kaubandus Olulisimateks tootmisteguriteks on loodusressursid, inim-ja füüsiline kapital ning tehnoloogia. Looduslikud ressursid ­ põllumajanduslik maa ja energiakandjad.

Arenguökonoomika

139

pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus

48

docx

Arengu uuringud, käsitlused, mõõdikud

• Kes on rikkad ja kes saavad rikkaks? • Uued kesksed tegurid • Arenguökonoomika kui teaduslik distsipliin • Arenguökonoomika dilemmad • Üleminekumajanduste problemaatika seos arenguökonoomikaga • Majandusareng ja üldareng • Majanduskasv ja majandusareng Majandusteadlased kasutavad neid termineid tihti sünonüümidena. Eristamisel võidakse tahta öelda, et olemasolev majanduse tüüp ja sellest tulenev dünaamika ei pruugi tagada majanduskasvu pikemal perioodil … või seda, et resultaat, mida majanduskasv toodab pole mingis muus mõttes rahuldav, vastuvõetav (peegeldab heaolu ebaadekvaatselt, sotsiaalsed, ökoloogilised või muud kaalutlused) Majandusarengu tase: 1. Kvantitatiivsed mõõdikud: 2. Kvalitatiivsesed SKT (GDP) või RKT (GNP) hinnangud tase

Sotsioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)