Tuleviku kool (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

25

doc

Nimetu

 SISSEJUHATUS Selleks, et ilus, tark ja osav olla, peab palju tööd tegema. Esmalt iseendaga ning siis alles tegema tööd, mida armastad. Sest kuidas Sa muidu tead, mida Sa armastad kui seda pole endale enne selgeks teinud? Iseenda proovile panekuks käime me koolis: see on esimene koht, kus me õpime end tundma: kui palju me suudame koos teistega töötada, kuidas me talume pingelisi, piinlike või stressirohkeid olukordi ja palju muud. Kool on õpilase põhitöökoht, olgu ta siis juba täiskasvanu või mitte. Kool on koht, kus inimene õpib ­ esmalt tundma iseend ja siis alles tööd, mida ta tegema hakkab. Oma töös uurime Tartu KHK õpilasi ­ nende suhtumist kooli, õppetöösse ja pahedesse. Selleks viisime läbi küsitluse ning oma töösse tõime saadud andmed sektordiagrammidena. 3

Kategoriseerimata

17

docx

INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS

KEILA KOOL REAALSUUND Loodusharu INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS Autor: Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Keila 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on internet võtnud üle erinevad rollid, nagu trükimeedia, post, telefon, televisioon, muusika jne. Tänu interneti laiadele kasutusvõimalustele kasutab tänapäeval pea iga inimene internetti. Enamasti juba alates 7ndast eluaastast on lapsed tuttavad internetiga, aga kõige populaarsem on interneti kasutamine 10-50 aastaste elanike seas. Kuna eriti oluline on interneti kasutaja harjumuste väljakujunemine, mis toimub juba varases teismeeas, siis olen oma uuritavaks sihtgrupiks valinud 5.klassi õpi

It

194

pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Arukatena lubasid nad mul minna teise kooli – umbes kuueks kuuks. Just enne mu eest, selle eest, et joonistasin õpetaja kuulamise asemel oma vihikutesse pilte, ja selle eest, et kuueteistkümnendat sünnipäeva asus mu perekond ümber Austraaliasse (kümne inglise naela hiilisin lõunapausi ajal poodi (tol ajal oli see raske kuritegu). eest). Suurepärane kaup! Ma ei teadnud (kuidas oleksimegi võinud teada), milline tulevik meid Ma elasin selle üle – me kõik elasime – aga ma ei mõelnud kunagi, et minust võiks saada õpetaja. ees ootas, kui laev Inglismaa rohelisest ja lubjakivisest rannikust eemaldus... 1950ndail (pärast Teist maailmasõda) olid paljud minu kooli meesõpetajatest teeninud relva- Hulga aastaid hiljem, ühel oma paljudest reisidest tagasi Inglismaale, et korraldada seminare

Psühholoogia

31

docx

KOOLIKIUSAMINE

..................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?.......................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7.Vanemate roll kiusamisel?................................................................................. 16 7.1 Kuidas saavad vanemad oma lapsi aidata?.................................................18 8.Kiusaja, kiusatava või kõrvalseisja roll...............................................................20 8

Ühiskond

18

pdf

INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS

KEILA KOOL REAALSUUND Loodusharu INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS Autor: Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Keila 2011  SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1.MIS ON INTERNET?........................................................................................................4 1.1 Interneti ajaloost................................................................................5 1.2 Interneti kasutusvõimalused..................................................................6 1.3 Interneti ohud....................................................................................7 2.UURIMISE LÄBIVIIMINE.........................................

Uurimustöö alused

15

doc

HEV koordinaatori roll

õppekava järgi, kuid tulemused on ikkagi nõrgad. Oleme kasutanud ka õppenõustamiskeskusest spetsialistide abi. Keeruliseks teebki selle olukorra just see, et koostöö lapsevanematega üldse ei suju. Nii ema kui ka lapse isa hoiavad eemale, tõrjuvad klassijuhataja püüdlusi kokkulepetele jõudmiseks, ei tule kokkulepitud kohtumistele. Õpilane jättis tulemata ka kokkulepitud järelaitamistundidesse. Kool pöördus abi saamiseks juba valla sotsiaaltöötaja poole, kes püüaks ise perega kontakteeruda. Pidasime vajalikuks õpilasele nõustamiskomisjoni suunamist, sest ka spetsialistidelt saime arvamusi, et õpilasele võiks sobida lihtsustatud õppekava või vähemalt eriarsti soovitus viia kogu õpe üle individuaalsele õppekavale. Vajalik dokumentatsioon sai kooli poolt kokku pandud, kuid lapsevanem jäi seisukohale, et tema lapsele pole seda vaja

Sotsiaalpedagoogika

16

docx

Õpimapp: Koolikiusamine

rohkem tuleks tähelepanu pöörata mitmesugustele koolikiusamise vähendamise meetmetele ja nende tulemuslikkusele. Koolikiusamist ärahoidvat tööd koolis sageli ei tehta, põhjuseks on enamasti õpetajate puudulikud oskused ja vähene valmisolek märgata kiusamist ning sellega tegeleda. Tihti on puudulik ka tugipersonali abi. Just seepärast lõi Haridus- ja Teadusministeerium 2009. aastal koolikiusamise probleemidega tegelemiseks programmi ,,Turvaline kool 2009­2011". Seal käsitleti kooliturvalisust järgmistes valdkondades: tuleohutus, tervisekaitse, kiusamine, meediakasutus, liikluskasvatus ja koolikohustuse täitmine. Koolivägivalla juhtumitest politseile teatamine on viimastel aastatel sagenenud, kuid ikkagi on see üle Eesti ebaühtlane ja politseile teatatakse vaid üksikutest juhtumitest. Samas puuduvad kindlad kriteeriumid selle kohta, millistel juhtudel peaks kool politsei kaasama ja millal see pole vajalik

Sotsiaalpedagoogika

28

doc

Küberkiusamine ja selle liigid

lähikondlased ei pruugigi seda märgata - internetis kiusamine ei tekita ohvrile sinikaid ega murra käeluud. (Naruskov, Küberkiusamine, 2008) Nagu meil, nii on ka mujal maailmas küberkiusamine üsna uus valdkond. Robert Slonje, Londoni Ülikooli doktorant, on uurinud küberkiusu Rootsi kooliõpilaste seas juba kaks aastat ning tutvustas foorumil "Koolikiusamine - kool, kodu, internet" selle erinevust tavakiusamisest. Tavakiusu puhul on selge, kes kiusab ja keda. Kiusaja näeb oma teo vilju, teise inimese valu ja mõnikord verdki, ning see võib ta peatada. On pealtnägijaid ja võimalik, et ka sekkujaid. See võib alata äkkmõtte ajel ja koolikoridoris. Ja lõppude lõpuks on olemas kodu, kuhu võib alati pageda. Küberkiusamine näitab, et me ei ela enam musklite ajal. Küberkius eeldab kavalust, häid tehnilisi vahendeid ja vahel ka korralikku eeltööd

Arvutiõpetus

Kommentaarid (0)