Kui suurem osa inimesi hangib endale turvaukse, napib enamikes kodudes elementaarsetest kustutusvahenditest. Hinnanguliselt on k õigest 4 5% Eesti kodudest varustatud suitsuanduriga ja umbes 2 3% kodudest on olemas tulekustuti. Soomes, Rootsis ja Norras on suitsuandur kodudes kohustuslik, Skandinaaviamaades on üks tulekustuti vähemasti igas kodus. Probleem on selles, et kodu tuleohutust ei reguleeri seadused ning kodune tuleohutus taandub ainult inimeste teadlikkusele või teadmatusele. 3 Tulekahju ärahoidmine sõltub oluliselt meie valmisolekust. Kolm olulist kodukaitsjat on suitsuandur, mis äratab magaja, tulekustutustekk, mis kustutab rasvapanni, teleri v õi muu väikese tulekolde ja 6kg pulberkustuti see on abimees suurema tulekolde kustutamisel. Tuli levib normaaltingimustes kiiresti, umbes 34. minutil
Suitsuanduri heli Turustatavate suitsuandurite helisagedus on vahemikus 0,3...3,2 kHz. Kõik inimesed siiski ei kuule sellise sagedusega helisid. Müügil on ka madalasageduslikke suitsuandurid, kus on näiteks kaks helikõrgust. Alarmi heli tugevuseks kolme meetri kauguselt on 85-90 detsibelli. Pigem vahetada patareisid, kui kaotada elu. Kui hooldad suitsuandurit regulaarselt, teeb väike elupäästja õnnetuse korral oma töö ja päästab Sinu elu. Suitsuandur, Kodu tuleohutus, www.kodutuleohutuks.ee/index.php?page=suitsuandur 10 Mitu suitsuandurit peaks kodus olema? Töökorras suitsuandur muudab kodu oluliselt turvalisemaks. Seega mida rohkem andureid, seda kindlam. Miinimumnõue: Ühekorruselises elamus tuleb suitsuandur paigaldada eelkõige magamistubade uste lähedusse. Mitmekorruselises elamus tuleb lisaandurid paigaldada veel igale korrusele.
Elektri- ja Tuleohutus Elektriseadmete normaalses seisukorras töötamiseks tuleb neid hooldada. Enamikku elektritöid tohib teha ainult spetsialist, kuid teatud lihtsamaid töid tohib eriõiguseta ka ise teha, aga seda eeldusel, et oled oma tegutsemises kindel. Näiteks tohib lüliteid, pistikupesi, lambipesi ja kaitsmeid vahetada ,kuid mitte uusi paigaldada. Parandada ja asendada on lubatud juhtmelüliteid, lambipesi, pikendusjuhtmeid ja juhtmepistikuid. Enne tööde alustamist tuleb vool välja lülidada. Vannitoas ja saunas kõige olulisemaks ohutusreegliks on see, et mitte kunagi ei tohi elektriseadme kasutamisega samaaegselt kasutada ka vett (va pesumasin, soojaveeboiler) ega viibida voolava vee juures. Elektriseadmeid föön, pardel ei tohi kasutada vannis või dusi all olles. Valgustid ei tohi olla kuplita või vastava katteta. Ka köögis on oht, et elektriseadmed satuvad kokkupuutesse veega, mistõttu tuleb hoolikalt järgida ohutusnõudeid.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tulekustutusained-ja vahendid Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2011 Merilin Jürine Tulekustutusained-ja vahendid SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1. KODUSED TULEKUSTUTUSVAHENDID.......................................................4 1.1 NIPID TULE KUSTUTAMISEKS.......................................................................4 2. ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID........................................................5 2.1 TULEKUSTUTID.................................................................................................5 2.2 TULEKUSTUTITE LIIGITUS TULEKUSTUTUSAINE JÄRGI.......................5 3. KÄEPÄRASED TULEKUSTUTUSVAHENDI
ISESEISEV TÖÖ: TULEOHT JA ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID Tähtaeg: 20.10.2009 Töö maht: 2 akadeemilist tundi. Eesmärk: tutvuda konkreetse õigusaktiga ja leida sellest vastused alljärgnevatele küsimustele. 1. Mõistete tähendused: Tulekustuti - Kõige levinumad kustutusvahendid nii ettevõtetes kui kodudes. Pulberkustuti võimaldab kustutada tahkeid aineid, vedelkütust, põlevgaase ja isegi elektriseadmeid. Tulekustutusvaip - on klaasriidest valmistatud tulekindla materjali (120x120 või 120x180) tükk mis on varustatud rihmadega millest kinni hoida. Sellega saab kustutada rasvapõlengut pannil, süttinud kodumasinaid või inimest kellel on süttinud riided. Esmane tulekustutusvahend - Esmane tulekustutusvahend on ühe inimese poolt tule kustutamiseks kasutatav seade või ese, mille kasutamine ei eelda täiendavate isikukaitsevahendite kasutamist ega eriväljaõpet. Sellega peaks igaüks kohe ja kiiresti väikese tulek
YXX0010 Riski-ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias Kordamisküsimused 2018 I Tuleohutusalase koolituse arvestuse küsimused. Koostanud A.Põlda. Arvestustöösse tuleb siit 3-5 küsimust. 1. Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need: Hapnik, põlevmaterjal,süüteallikas 2. Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ?A,B ja C. Kõike kustutab. Kuid põhiliselt tahkete materjalide, põlevvedelike ja kuni 1000V pingega elektriseadmete kustutamiseks. 3. Mis on B klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Õlid, liim, vedelikud. Põlevvedelikud ja tahked sulavad ained Mis on A klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet? Paber,puit, tekstiil. Tahked, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvad ained. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid). (2,3,4 on tunni oma sarnased) 4. Millised tulekustutid sobivad A klassi tulekahju kustutamiseks ? Pulberkustuti j
levinumaid põhjuseid; · tuleb jälgida, et elektrijuhtmestik oleks kahjustamata ning elektrilise kodutehnika kasutamine turvaline; · tulekahju avastamisel võimalikult varases staadiumis on suureks abiks paigaldatud suitsuandurid; · kütte ja soojendusseadmeid (pliidid, ahjud, katlad, soojapuhurid) ei tohi jätta järelevalveta; · mitte sulatada külmunud torustikku lahtise tulega. Külmaperioodil tuleb erilise tähelepanu alla võtta ka tuleohutus katlamajades. Katelde rikete tõttu võivad jääda suured hoonete kompleksid kütteta, millel külmaperioodil võivad olla väga tõsised tagajärjed. Selliste juhtumite vältimiseks soovitame: · hooldada katlaid ja küttesüsteeme ettenähtud ajal, kuna maksimaalsetel koormustel töötavad kütteseadmed eeldavad ideaalset korrasolekut; · kasutada katelde kütmisel kvaliteetset kütteainet; · suurendada järelevalvet küdevatele kateldele.
Metsatulekahju on tulekahju, mis tekib ja levib taimestiku, selle jäänuste ning maapinnal lasuva turba- või kõdukihi põlemise teel metsas, rabas või metsata metsamaal. Metsapõlemise kahjulikkus võib avalduda mitmeti, millest metsa enda häving on mõnikord isegi teisejärgulise tähtsusega: · suureks paisunult ohustavad metsatulekahjud asulaid, tööstusettevõtteid, elamuid ja põlde ning häirivad liiklust; · suitsu läbi saastub õhk, põlemisjäätmetest vesi; · orgaanilise aine hävimise tõttu väheneb mulla viljakus ning vahel isegi aastakümneteks; · kuivadel aladel võivad tekkida metsata liivikud, liigniisked alad soostuda; · hävib mikrofauna, hukkuda võivad ka suuremad loomad ja linnud. Tules hävinud pohl taastub 16-23, mustikas 22-27, sinikas 20-35 ja jõhvikas 25-40 aasta pärast. Heades marjametsades võib marjadest saamata jääv tulu ületada puidu juurdekasvust tekkiva hinna kao mitmekordselt. Tules kahjustatud puit
Kõik kommentaarid