Tulede kasutamine (0)

Sarnased õppematerjalid

7

pptx

Tuled ja tehnoseisund

Auto tuled ja nende kasutamine Park ehk gabariidituled ja numbrituled (esimesed valged ; tagumised punased ; numbrituled valged) Lähituled (valged) Kaugtuled (valged) ; Tagurdamise käigu tuli (valge) Pidurituled (punased) Suunatuled (kollased) ohutuled Päevasõidutuled (valged) Udutuled (esimesed valged ; tagumised punased) Lisakaugtuled (valged) Töötuled (valged) Tuledele esitatavad nõuded . Ø Tulede klaasid peavad olema terved ja olemas . Ø Tuled peavad olema puhtad . Ø Põhituled peavad olema õigesti ja võrdselt reguleeritud . Ø Samaaegselt ei tohi/võivad (sõltub sõidukist) põleda kaug- ja lähituled. Ø Igas laternas peab olema õige võimsusega pirn . Ø Tuledel ei tohi olla ees kaitsekatteid v.a. traatvõrest valmistataud kaitsekatted 2X 2 cm  Tulede kasutamine

Liiklusõpetus

9

rtf

Esilaternate läätsede süsteemid

Veel on udulaternad vajalikud külavaheteedel, mille peenraid on raske sõiduteest eristada. Linnaliikluses on udulaternate suureks eeliseks vähene pimestamine. Valgustugevus oleneb lambist, peegeldist ja hajutist. Sõites kattub hajuti pritsmetega, mis vähendavad valgustugevust 30 . . . 40 %. Peegeldi seisukorda halvendavad tolm, korrosioon ja õli. Peegeldit ei tohi kuivalt pühkida, sest pehme alumiiniumikiht kriimustub kergesti. Lambi valgustugevust vähendavad kauane kasutamine ja madal pinge. Viimane oleneb pingeregulaatori häälestusest ja juhtmestiku seisukorrast. Nõrgalt kinnitatud ja oksüdeerunud kontaktidega lambid ei põle pidevalt. Puuduliku massiühenduse korral lülituvad lambid jarjestikku, kus-juures vähemalt ühes laternas hõõgub lamp tuhmilt. Juhtme lühis rakendab olenevalt automargist korduva või ühekordse toimega kaitsme, mille tagajarjel tuled vilguvad või kustuvad. Ühe ahela katkemine teiste lampide heledust ei muuda.

Auto õpetus

20

odt

Autode Ehitus.

Laternate valgustugevust on võimalik suurendada halogeenlampidega, mille iseärasuseks on hõõgniidi kõrge temperatuur(kuni 3200kraadi). Hõõgniidi vastupidavust suurendab joodiaur, mille rõhk ulatub 0,8Mpa. Halogeenlambid H1,H2,H3 on ühe hõõgniidiga. Neid kasutatakse peamiselt udu-ja lisalaternates. Lisalaternad Töötule laternate paigutus peab võimaldama piisavalt valgustada töökohta, kuid ei tohi pimestamisega tekitada liiklusohtlikku olukorda. Töötulede kasutamine liikluses on keelatud. Töötule värvus peab olema valge või valikkollane. Töötule lülitamine peab toimuma eraldi lülititga ja sõiduki armatuurlaual peab olema nende märgulamp. Eesmised ääretule laternad. Masinal peab olema ees kaks valget ja taga kaks punast ääretuld. Eesmised ääretuled peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug-ja lähituledega. Ääretuled ei tohi asetseda kaugemal kui 400mm laiusgabariidist seespool. Piduritule laternad.

Traktorid ja liikurmasinad

8

pptx

Auto Tuled

Tuled Bi-Xenon- Hella ksenoonlahendus (gaasilahendus) süsteem, kus nii kaug- kui ka lähitule valgus saadakse samast ksenoonlambist. Lähitulelt kaugtulele ümberlülitus toimub elektromagneetilise "katiku" abil. DynaWiew kurvituli- Tuli koosneb kahest reflektorist. Ülaosas on tavaline kaugtuli, alaosas kurvituli. Külgkalde andur lülitab vastavalt vajadusele tööle õige poole kurvitule. FF reflektor- FF (free form) tähendab vaba vormi reflektorit, millele on antud kuju tule iseloomu arvestades. Tulemuseks on eriti hea ja homogeenne, peegeldustevaba valgus. Erinevalt teistest valgustehnoloogiatest ei toimu valguse suunamist klaasi abil. Seetõttu saabki kasutada moodsat siledat klaasi. Halogeen valgus- Tänapäeval kõige sagedamini kasutatav valgustehnoloogia. Halogeenlamp on oma nimetuse saanud klaaskolvis paikneva ja halogeengaasi (enamasti joodi- või broomühendite) järgi. Ksenoon valgus- Ksenoonlamp toodab valgust gaaskaarleegi abil. Ksenoontule süttimiseks läheb v

Auto õpetus

2

docx

Elektrotehnika

Elektrotehnika Kondensaator Kondensaator on koostis osa, mis kogub endasse elektrienergiat ja tühjeneb siis lambi või takisti kaudu. Kondensaatori omadust koguda elektrienergiat, nimetatakse elektrimahtuvuseks. Mahtuvuse ühik on Farad F. Diood Diood on koostisosa, mis juhib elektrivoolu ainult ühes suunas. Vastupidises suunas diood elektrivoolu ei juhi. Transistor Transistor on koostis osa mille abil saab võimendada elektrisignaale. Kui transistori baasile anda väike voolutugevus, siis kollektorilt pääseb emitterile suur voolutugevus. Keemilised vooluallikad Keemiline vooluallikas ­ elektrienergia allikas, mis muudab aktiivainete keemislise energia vahetult elektrienergiaks. Vooluallikaid liigitatakse Galvaanielemendid ühekordselt kasutatavad Akud korduv kasutatav Nimipinge ­ uue elemendi klemmipinge teatud kindla koormusvoolu korral sisetakistus ­ elemendi takistus, mida on avaldatud elemendi elektroodi ja elektrolüüt teda läbival

Auto õpetus

8

ppt

Liiklusohutus

kiirusel sõitmine kulutab samal teepikkusel tunduvalt rohkem rehve, kui väiksemal kiirusel sõitmine, rääkimata rehvikulutamisest järskudel pidurdustel). Väga palju kulutab rehvi vale rõhk ­ nii liiga madal rõhk, kui ka liiga kõrge rõhk. Väga suur roll on sõidustiilil: sujuv sõitmine (kiirendus) ja mõõdukas pidurdus vähendavad kahjulike ühendite paiskamist keskkonda. Valgustusseadmete kasutamine, nähtavus · Ebaühtlaselt valgustatud teel sõitmisel tuleb arvestatda seda, et tee pimedamas osas liikuvad jalakäijad ja jalgratturid võivad jääda märkamatuks. · Sõites pingelise liiklusega teel pimeda ajal tihedas vihmasajus tuleb arvestada nähtavuse halvenemisega ja valguse peegeldumisega märjalt asfaldilt. · Kui vastusõitev auto ei lülita kaugtulesid ümber lähituledeks, ei tohi vaadata nendesse tuledesse, suunates pilgu parempoolsele teeäärele.

Liiklusõpetus

11

pdf

Elektri skeemid

C1 Pingeregeulaator ** Ainult ABS-ga D Süütelukk *** Ainult udutuledega F Pidurituli Maanduspunktid J59 Süütelukust juhitav relee Mootor ja kere T1 Käiviti juures asuv pistik Aku ja kere E2 Suunatulelüliti E3 Ohutulede lüliti Sõidutulede juhtmed E4 Tulede lüliti Pistmiku pool E19 Seisutulede lüliti Tagatulede juures J2 Suunatulede relee Esiosa juhtmestik L1 Vasak kaugtuli Tagatulede juures L2 Vasak Lähituli L3 Parem lähituli Tagaosa juhtmestik L4 Parem kaugtuli Muud tähised: M1 Vasak külgtuli 91

Auto õpetus

200

doc

Masina osadest ja kontroll

Mootori summutust väljuva suitsu värvi järgi saab määrata rikke iseloomu. Korras mootori summutist väljuv on vaevu märgatav kuuma gaasi värelus. Hall suits viitab mootori kulumisele, hallikasmust suits viitab silindris surve vähenemisele, sinakas suits viitab õli silindrisse sattumisele, valge suits viitab küttesegu mittesüttimisele, ebaühtlane suits viitab pihustite nõelte kinnijäämisele. Mootori õige kasutamine ja õigeaegne perioodiline hooldus tagavad traktori tõrgeteta töötamise. Mootorit ei tohi üle ega alakoormata, kõige sobivam on 85...95 % koormusreziim. Mootori koormuse järgi antakse mootori silindrisse kütust. Koormuse jälgimiseks on toitesüsteemi kõrgrõhupumbaga kokku ehitatud kõigireziimne tsentrifugaalpööreteregulaator. Traktori juht ise mootori silindrisse antavat kütuse kogust reguleerida ei saa, seda teeb tema eest regulaator

Masinamehaanika

Meedia

Kommentaarid (0)