Tuglase novell
„Popi ja Huhuu “
1. Tuglase novellide tegelased on tihti sümbolid. Millist inimtüüpi või iseloomujoont sümboliseerivad novelli ,,Popi ja Huhuu" peategelased? 2. Novell justkui väidaks, et hirmunud, rumalad ja kuulekad vajavad tugevamaid juhte. Põhjenda oma nõustumist või mittenõustumist, too näiteid tekstist ja ka päriselust. 3. On väidetud, et ,,Popi ja Huhuu" on nagu lugu inimestest, kes ei oska enda elu juhtida. Kas nõustud või ei? Põhjenda. 4. Kirjelda mõlemat tegelast (käitumine, omadused) ja mis võiks olla nende sellise käitumise põhjuseks? 5. Milliseid võimalikke sümboleid seal leidub?
(looduses algab aasta pigem justkui kevadega, kui kõik tärkab ja kasvab, ning lõpeb talvega, mil enamus uinub või sureb). See sümboliseerib uue etapi algust ning toome helbeid langeb nagu Leeni pisaraid, et saaksid kasvada marjad. Miks on pealkirjaks “Toome helbed”? Pealkirjaks on „Toome helbed“, kuna nende langemine on sümboliks igatsusele, unistustele, kurbusele ja lootuste purunemisele. Kas see on impressionisrlik novell? Põhjenda! Jah, see on impressionistlik novell. Sellistes teostes on olulised muljed – impressioonid – ja selleks kujutatakse nii tegelasi, olukordi ja nähtusi kui ka seda, kuidas tegelane maailma enda ümber tajub ja kuidas see talle mõjub. 2. Sümbolistlik novell “Popi ja Huhuu” Kes on Popi, kes Huhuu? Popi on taksikoer ja Huhuu on ahv. Kes võis olla Isand? Isand oli tark ja haritud inimene, võis olla äkki kirjanik. Miks Isand ära kadus? Ühel hommikul vara läks isand ära ning ei tulnudki lihtsalt enam tagasi
Ümmarguste ähmaste ruutude kaudu voolas natuke rohekashalli valgust. Tuba oli veel pime, ja Isand süütas küünla vasksel jalal. Ta ajas punase pihiku selga ja sinised püksid jalga, kõik see aeg kangesti köhides. Siis kängitses ta jalad ja tõmbas musta, maani ulatuva kuue selga. Kui ta kingapandlaid sidus, tuli tal kõva läkastus. Ta ohkas, võttis paela ümmarguste mustade helmestega ja hakkas neid näppude vahel veeretama, ise tasakesi huuli liigutades. Popi oma asemel valvas ta toimetusi ruskete, niiskete silmadega. Ta tundis nende helmeste lõhna. Neis oli midagi imalkanget ja nad ei meeldinud talle. Isanda nägu oli siis ikka igav ja kurb, kui ta helmeid veeretas. Isand jäi vait ja vaatas liikumata küünla leeki. Ta lumivalge pea oli ette kummardunud ja värisevad sõrmed veel koos. Küünla taht põles pikaks, hakkas suitsema, kuid Isand ei pannud seda tähele. Ta oli viimasel ajal üldse imelik. Ta tuli hilja öösi koju, istus
Ümmarguste ähmaste ruutude kaudu voolas natuke rohekashalli valgust. Tuba oli veel pime, ja Isand süütas küünla vasksel jalal. Ta ajas punase pihiku selga ja sinised püksid jalga, kõik see aeg kangesti köhides. Siis kängitses ta jalad ja tõmbas musta, maani ulatuva kuue selga. Kui ta kingapandlaid sidus, tuli tal kõva läkastus. Ta ohkas, võttis paela ümmarguste mustade helmestega ja hakkas neid näppude vahel veeretama, ise tasakesi huuli liigutades. Popi oma asemel valvas ta toimetusi ruskete, niiskete silmadega. Ta tundis nende helmeste lõhna. Neis oli midagi imalkanget ja nad ei meeldinud talle. Isanda nägu oli siis ikka igav ja kurb, kui ta helmeid veeretas. Isand jäi vait ja vaatas liikumata küünla leeki. Ta lumivalge pea oli ette kummardunud ja värisevad sõrmed veel koos. Küünla taht põles pikaks, hakkas suitsema, kuid Isand ei pannud seda tähele. Ta oli viimasel ajal üldse imelik
Friedebert Tuglas, Popi ja Huhuu Friedebert Tuglas Ta oli viimasel ajal üldse imelik. Ta tuli hilja öösi koju, istus küünla juures, POPI ja HUHUU murdis leiba, kuid unustas söömata, pidas palukest käes ja rääkis iseenesega. Tallinn, Perioodika, 1986 öösiti kuulis Popi Isandat läbi une raskelt ohkavat. Siis tõusis ta ja lähenes Isandale
Friedebert Tuglas, Popi ja Huhuu Friedebert Tuglas Ta oli viimasel ajal üldse imelik. Ta tuli hilja öösi koju, istus küünla juures, POPI ja HUHUU murdis leiba, kuid unustas söömata, pidas palukest käes ja rääkis iseenesega. Tallinn, Perioodika, 1986 öösiti kuulis Popi Isandat läbi une raskelt ohkavat. Siis tõusis ta ja lähenes Isandale
22.11.2007 F. Tuglase novellid Essee Mina lugesin Friedebert Tuglase novelle ,,Hingemaa", ,,Inimese vari", ,,Suveöö armastus", ,,Toomehelbed" ja ,,Popi ja Huhuu". Kõige enam, meeldis mulle novell ,,Suveöö armastus". See novell rääkis Maalist ja Kustast. Kusta läheb öösel maali juurde, eirates Maali palvet. Maali teab, et Kusta on mees, nagu mees ikka ning tahab vaid üht, kuid Maali ise ootab, et Kusta teda armastaks ja temast hooliks. Maali käsib poisil minna lõdva püksikummiga Mari juurde. Kusta teab, et isegi kui ta väga püüaks ja tahaks ei suudaks ta ikkagi naisele pakkuda seda, mida too soovib. Maalil on valus näha poissi nii käitumas ning ta hakkab nutma. Kusta märkab tüdruku valu ning palub
oodata oli narr ning lootusetu. Tahtis ju Leenigi oma vanema õe, Marie, moodi olla, soovis ju temagi armastust ja hoolitsust mida Kusta oli nõnda õhinal Mariele pakkunud. Leenile räägiti viimasel ajal järjepidevalt '' kasva suureks, kaua sa nende nukkudega mängid, ammu aeg mehele minna.'' Kas tõesti tähendab suureks kasvamine ja täiskasvanuks saamine pettumust ja armuvalu, igatahes Leenile midagi head täiskasvanuks saamine ei tähendanud. Popi ja Huhuu võisid olla täiesti erinevad loomad, erineva mõtlemise ja käitumisega, veel suuremad vihavaenlased, kuid see üksindus mida nad pidid taluma tõi neis mõlemas välja selle hella, salliva ning hooliva poole. Popi oli vana ja väsinud koer, kes oli oma peremehe lemmik, kuid kui peremees ükspäev kodunt ära läks, ning tagasi ei tulnud ei osanud Popi enam midagi teha. Huhuu kes oli simpans oli niisammuti endast väljas, kuid temaga oli natukene kurvem lugu, nimelt hoidis isand
Kõik kommentaarid