Tugevusõpetus II kontrolltöö 1 (0)

Mehaanika - Tugevusõpetus ii

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on detaili tööseisund?
Mis on liht-tööseisund?
Mis on liit-tööseisund?
Millistel tingimustel tekib puhas paine?
Millistel tingimustel tekib puhas lõige?
Mis on liitpingus?
Kuidas määratleda liitpinguses varda ohtliku ristlõike asukoht?
Kuidas määratleda liitpinguses vardaristlõike ohtliku punkti asukoht?
Mis on pingeteooria?
Mis on peapinge?
Kuids peapingeid tähistatakse?
Mis on tasandpingus?
Kuidas paikne joonpinguse peapind?
Kuidas arvutatakse pikke peapinge?
Kuids arvutatakse pikke suurim nihkepinge?
Kuidas arvutatakse puhta painde peapinge?
Kuidas arvutatakse puhta painde suurim nihkepinge?
Mis on ruumpingus?
Kuidas põhimõtteliselt ruumpingust analüüsitakse?
Mis on vildakpaine?
Kus paiknevad vildakpaindes nelikantristlõike ohtlikud punktid?
Kus paiknevad vildakpaindes ümar-ristlõike ohtlikud punktid?
Mis on ekstsentriline pike?
Millised sisejõud tekivad vardas üldjuhul ekstsentrilise pikke korral?
Mis on ristlõike tuum?
Millisel juhul ei lõika ekstsentrilise pikke nulljoon ristlõikepinda?
Kus paiknevad ekstsentrilises pikkes ümarristlõike ohtlikud punktid?
Millisel juhul läbib ekstsentrilise pikke nulljoon ristlõike pinnakeset?
Millistes pingeoludes on tugevusteooriad tarvilikud?
Mis tingib tugevusteooriate vajaduse?
Mis on tugevusteooria?
Millisel hüpoteesil põhineb esimene tugevusteooria?
Millisel hüpoteesil põhineb teine tugevusteooria?
Millisel hüpoteesil põhineb kolmas tugevusteooria?
Millisel hüpoteesil põhineb neljas tugevusteooria?
Milliseid tugevusteooriaid kasutatakse metallide puhul?
Millal on vajalik tugevusarvutus põikpaindele?
Mis on pingete kontsentratsioon?
Mis on pingekontsentraator?
Mis on pinge kontsentratsioonitegurid?
Milles seisneb materjali väsimine?
Millest tekivad vahelduvpinged?
Mis on vahelduvpinge ja pingetsükkel?
Mis on sümmeetriline pingetsükkel?
Mis on ühepoolne pingetsükkel?
Mis on materjali väsimustugevus?
Mis on materjali teoreetiline väsimuspiir?
Milleks vajatakse piirpingediagramme?
Mis on detaili väsimuspiir?
Millised põhiparameetrid mõjutavad detaili väsimuspiiri?
Mida näitab mastaabitegur väsimuse korral?
Mida näitab väsimuspiiri alanemise tegur?
Kuidas saaks detaili vastupanuvõimet väsimusele tõsta?
Mida näitab väsimusvarutegur?

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

289 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Stockmann Õppematerjali autor

7.1. Mis on detaili tööseisund?= detaili olek, mida iseloomustavad tema sisepindadel esinevate sisejõudude hulk ja nendele vastavad deformatsioonid7.2. Nimetage sisejõu peavektori ja peamomendi kõik võimalikud projektsioonid kesk-peateljestikus!*pikijõud N- mõjub sisepinnaga risti selle keskmes; *põikjõud Qy ja Qz mõjuvad pinnakeskmes piki sisepinda kesk-peatelgede sihis; *väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber sisepinna normaali; *paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber sisepinna kesk-peatelgede.7.3. Mis on liht-tööseisund? detaili lõigetes mõjub vaid üks sisejõud (N või Q või T või M) või teiste sisejõudude mõju saab lugeda tühiseks7.4. Mis on liit-tööseisund?detaili lõigetes mõjub mingi sisejõudude kombinatsioon7.5. Nimetage kõik liht-tööseisundid?*tõmme ja surve *vääne *puhas paine *lõige7.6. Millistel tingimustel tekib puhas paine? Ristlõiked pöörduvad üksteise suhtes ristlõike kesk-peatelgede ümber; Detaili telg kõverdub7.7. Millistel tingimustel tekib puhas lõige? Ristlõiked kulgevad üksteise suhtes detaili telje ristsihis; Ristlõiked jäävad paralleelseteks7.8. Defineerige sisejõu staatiline seos?sisejõu väärtuse saab pinge avaldist integreerides 8.1. Mis on vildakpaine?sama ristlõike mõlema peatelje suhtes mõjub paindemoment 8.2. Milline pinguse liik (joon-, tasand- või ruumpingus) on vildakpainde korral materjali sisepunktides? ruumiline paindeülesanne, mis taandatakse tasapinnalisteks paindeülesanneteks peatasandites8.3. Määratlege vildakpainde tugevustingimus! 8.4. Kus paiknevad vildakpaindes nelikantristlõike ohtlikud punktid?on ekstreemsed pingeväärtused alati ristlõike nurkades (mis asuvad pinnakeset läbivast null-joonest alati kõige kaugemal). 15.1. Mis on pingete kontsentratsioon?Kohalik pinge = teatud konstruktsiooni kohtades tekkiv suhteliselt suur pinge ehk pingekontsentratsioon15.2. Nimetage olulisemad pingetekontsentratsiooni allikad!Pingekontsentraatorid, punktkoormused, soojuseffektid, struktuuri järsud muutused.15.3. Mis on pingekontsentraator?varda (detaili) geomeetria muutused, mis moonutavad pingete sujuvat laotumist ehk pingekontsentraatorid;15.4. Joonestage mõned pingekontsentraatorid?Aste, soon, ava, pinnakonarused

tugevusõpetus 2pinge ristlõike painde pinget koormus pinguse tugevusteooria pinged

Sarnased õppematerjalid

doc

Tugevusõpetus II kontrolltöö 1

7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1. Mis on detaili tööseisund? = detaili olek, mida iseloomustavad tema sisepindadel esinevate sisejõudude hulk ja nendele vastavad deformatsioonid 7.2. Nimetage sisejõu peavektori ja peamomendi kõik võimalikud projektsioonid kesk-peateljestikus! *pikijõud N- mõjub sisepinnaga risti selle keskmes; *põikjõud Qy ja Qz mõjuvad pinnakeskmes piki sisepinda kesk-peatelgede sihis; *väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber sisepinna normaali; *paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber sisepinna kesk-peatelgede. 7.3. Mis on liht-tööseisund? detaili lõigetes mõjub vaid üks sisejõud (N või Q või T või M) või teiste sisejõudude mõju saab lugeda tühiseks 7.4. Mis on liit-tööseisund? detaili lõigetes mõjub mingi sisejõudude kombinatsioon 7.5. Nimetage kõik liht-tööseisundid? *tõmme ja surve *vääne *puhas paine *lõige 7.6. Millistel tingimustel tekib puhas paine? Ristlõiked p�

Tugevusõpetus ii

pdf

Kordamis küsimused 1 ja 2

Tugevusõpetus I ja Tugevusõpetus II Teooriaküsimused Tugevusõpetus I (ptk.-d 1...6) ja Tugevusõpetus II (ptk.-d 7...15) Teooriaküsimused 1. TUGEVUSÕPETUSE AINE JA 1.32. Mis on varutegur? PÕHIPRINTSIIBID 1.33. Määratlege tegelik varutegur! 1.34. Määratlege nõutav varutegur! 1.1. Miks on tugevusanalüüs insenerile

Tugevusõpetus

pdf

Liitkoormatud detailide tugevus

122 Tugevusanalüüsi alused 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8.1. Detaili tugevus vildakpaindel 8.1.1. Vildakpainde tugevusanalüüs Vildakpaine = sama ristlõike mõlema peatelje suhtes mõjub paindemoment (My ja Mz) (võivad lisanduda ka põikjõud Qy ja Qz) Sirge ja ühtlane vardakujuline detail on "vildakpaindes" (Joon. 8.1): · põik-koormus F ei mõju kesk-peatelgede sihis, kuid on suunatud pinnakeskmesse (või koormav pöördemoment M ei mõju kumbagi kesk-peatelje suhtes, kuid tema telg läbib pinnakeset -- kui pinnakeskme läbimise nõue ei ole täidetud, tekib vardas lisaks veel väändemoment, kui F ei ole risti teljega, tek

Materjaliõpetus

pdf

DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS

110 Tugevusanalüüsi alused 7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1. Koormatud detaili tööseisundid 7.1.1. Sisejõudude analüüs = detaili olek, mida iseloomustavad tema sisepindadel esinevate Detaili tööseisund: sisejõudude hulk ja nendele vastavad deformatsioonid Eelnevast: Sisejõud = koormatud detaili sisepindadel (materjali sees) mõjuvad jõud, mis takistavad selle detaili deformeerumist ja purunemist Sisepindadel mõjuvate sisejõudude tüübid, suunad ja väärtused määratakse nn. lõikemeetodiga. Lõikemeetod: = detaili (või konstruktsiooni) jaotamise

Materjaliõpetus

doc

Kontrolltöö nr. 2

13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS 13.1. Nimetage süsteemi võimalikud tasakaaluasendid? *Stabiilne seisund =häiringu lõppedes taastubsüsteemi algne tasakaaluasend *Indiferentne seisund = häiringu lõppedes jääb süsteem uude tasakaaluasendisse *Labiilne seisund =häiringu toimel süsteem kaotab tasakaalu 13.2. Mis on stabiilne seisund? = häiringu lõppedes taastub süsteemi algne tasakaaluasend (tekkinud hälve kaob) 13.3. Mis on indiferentne seisund? =häiringu lõppedes jääb süsteem uude tasakaaluasendisse (tekkinud hälve jääb püsima) 13.4. Mis on labiilne seisund? =häiringu toimel süsteem kaotab tasakaalu (tekib kohe progresseeruv hälve) 13.5. Mis võib põhjustada stabiilse seisundi ülemineku indiferentseks või labiilseks? Liiga suur või krootiline koormus 13.6. Mis on nõtke? = varda (lubamatult) suur läbipaine kriitilisest suurema telgkoormuse F3 > FCR toimel = mille tagajärjel varras saavutab uue tasakaaluseisundi, kuid sellega kaasnevad suured siirded, on v

Tugevusõpetus ii

pdf

Pingete kontsentratsioon ja väsimustugevus

227 Tugevusanalüüsi alused 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15.1. Kohalikud pinged Kohalik pinge = teatud konstruktsiooni kohtades tekkiv suhteliselt suur pinge ehk pingekontsentratsioon Kohaliku pinge põhjused (allikad): · varda (detaili) geomeetria muutused, mis moonutavad pingete sujuvat laotumist ehk pingekontsentraatorid; · väikesele pindalale koondunud koormused ehk punktkoormused; · lokaalsed soojuseffektid ja nende tagajärjed (keevisõmblus); · materjali struktuuri järsud muutused (defektid) jne. 15.1.1. Pingekontsentraatorid Pingekontsentraator = koormatud varda (detaili) geomeetria järsk muutus (Joon. 15.1)

Materjaliõpetus

doc

Tugevusõpetus II 2 KT teooria

13.16. Mis on Euler'i piirsaledus? 13.17. Mis on nõtketegur? nõtketegur ehk lubatava survepinge vähenemise tegur; 13.18. Mis on nõtke varutegur? Tegur, mille arvestamisel tugevusarvutustes väldime varda nõtke teket 13.19. Milles seisneb surutud varda stabiilsuskontroll? Stabiilse seisundi tagamise kontroll. 13.20. Kuidas on võimalik parandada surutud varraste stabiilsust (erinevad võimalused)? Suurendada varda külje paksust, suurendada varda ristlõike pindala Tugevusõpetus I ja Tugevusõpetus II Teooriaküsimused 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14.1. Mis on varda kõverus? Varras, mille kõverusraadius on konstantne R 14.2. Defineerige paindemomendi märgi reegel kõveratele varrastele! Paindemoment on positiivne, kui varda kõverus suureneb ja vastupidi. 14.3. Miks painutatud kõvera varda neutraalkiht ei lange kokku varda teljega? Sest varda kiud on erinevalt koormatud. Neutraalkiht on kõveruse keskme pool. 14.4. Kus paikneb painutatud kõvera varda ristlõike ohtlik(ud) punkt(id)

Tugevusõpetus ii

docx

Tugevusõpetuse küsimused ja vastused

1. TUGEVUSÕPETUSE AINE JA PÕHIPRINTSIIBID 1.1. Millised on kolm põhilist Tugevusõpetuse ülesannet? 1. Dimensioneerimine 2. Tugevus ja/või jäikuskontroll 3. Lubatava koormuse leidmine 1.2. Kuidas liigitatakse konstruktsioonielemente kuju järgi? Kuju järgi liigitatakse detailid · vardad, · plaadid (koorik = kumer plaat), · massiivkehad. 1.3. Kirjeldage ühtlast sirget varrast! Varras ehk siis üks mõõde on ülejäänud kahega võrreldes suur: Varda telg = joon mis läbib ristlõikepindade keskmeid: 1.4. Kuidas on omavahel seotud aktiivsed ja reaktiivsed koormused? · Aktiivsed koormused (= aktiivsed jõud) ? nende väärtused on üldjuhul teada, kui detaili välised töökeskkonna ja vajaliku suutlikkuse parameetrid (koormused, mida detail on ette nähtud taluma oma otstarbest lähtuvalt) on määratud; · Toereaktsioonid (= reaktiivsed jõu

Tugevusõpetus

Rohkem sarnaseid