Parameetrid Materjal: S355J2H Varda pikkus: L= 1050 mm = 1,05 m Voolepiir tõmbel: σy = 355 MPa Varutegur: [S] = 2 Materjali elastsusmoodul E = 210 GPa Varraste redutseerimistegurid: μ1=1 μ2=2 μ3=0,5 μ4 =0,7 Varraste nõtkepikkused: LE 1 =μ 1∗L=1,05 m LE 2 =μ 2∗L=2,1 m LE 3 =μ3∗L=0,525 m LE 4=μ 4∗L=0,735 m Ristlõike mõõtmed (mm): 40 x 40 x 2,0 Inertsiraadiused: i x =i y =1,54 cm 2 Ristlõike pindala: A=2,94 cm Euleri piirsaledus λ E=π∗ √ 2E [σ y] σy [ σy ]= = 355/2 = 117,5 MPa S λ E=π∗
LE 1 =μ 1∗L=900=0,9 m LE 2 =μ 2∗L=1,8 m LE 3 =μ3∗L=0,45 m LE 4=μ 4∗L=0,63 m B = H = 50 mm T = 5 mm 4 I x =I y =25,69 cm i x =i y =1,78 cm A=8,14 cm2 Euleri piirsaledus arvutamine λ E= √ 2 π2 E σy λ E= √ 2 π 2 210∗10 9 355∗10 6 ≈ 108 Ohtliku saleduse tuvastamine LE1 0,9 λ1= = =50,6 imin 1,78∗10−2 LE2 1,8 λ2= = =101,1 i min 1,78∗10−2 LE3 0,45 λ3 = = =25,3 i min 1,78∗10−2 LE 4 0,63 λ 4= = =35,4 imin 1,78∗10−2 Kriitilise koormuse alanemise tegur n Kui λ ≥ λ E , siis n = 1,92 3 5 3λ λ λ< λ E , siis n= + − 3
Mehhanosüsteemide komponentide õppetool Kodutöö nr 3 õppeaines TUGEVUSÕPETUS II (MHE0012) Variant Töö nimetus A B Saledate varraste stabiilsus 3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud 2015 P.Põdra Survele töötava elemendina tuleb kasutada Ruukki ruudukujulist S355J2H nelikanttoru. Varda kinnitusviis ei ole otsustatud.
Kodutöö nr 6 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Sirgete varraste stabiilsus 7 2 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Franz Mathias Ints 193527EANB 01.12.2020 Priit Põdra Survele töötava elemendina tuleb kasutada Ruukki ruudukujulist S355J2H nelikanttoru. Varda kinnitusviis ei ole otsustatud. Arvutada varda teljesihiliselt koormava aktiivse punktkoormuse F
Kodutöö nr 6 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Sirgete varraste stabiilsus 2 3 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Uku Luhari 202132 05.12.2020 P. Põdra Survele töötava elemendina tuleb kasutada Ruukki ruudukujulist S355J2H nelikanttoru. Varda kinnitusviis ei ole otsustatud. Arvutada varda teljesihiliselt koormava aktiivse punktkoormuse F suurim
Kodutöö nr 6 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Sirgete varraste stabiilsus Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Survele töötava elemendina tuleb kasutada Ruukki ruudukujulist S355J2H nelikanttoru. Varda kinnitusviis ei ole otsustatud. Arvutada varda teljesihiliselt koormava aktiivse punktkoormuse F suurim lubatav väärtus kõigi joonisel näidatud nelja kinnitusviisi jaoks. Varuteguri nõutav väärtus on [S] = 2. Ruudukujulise nelikantristlõike mõõtmed (H x B x T) valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Varda pikkus L valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Ruudukujulise nelikanttoru ristlõike andmed võtta juuresolevast Ruukki tootekataloogi väljavõttest.
kusjuures o voolavuspiirkond on kadunud; voolavuspiir asendatakse nn. 0,2% piiriga; o proportsionaalsuspiir ja elastsuspiir on tõusnud; o kõvadus on suurenenud ja sitkus vähenenud; o kalduvus vananeda on suurenenud; o terase kuumenemisel (näit. tulekahjul) külmtöötlemisega saadud omadused kaovad - seega külmtöödeldud terast ei tohi (välja arvatud erandjuhtudel) keevitada. Külmtöötlus on näiteks o traadi ja varraste tootmine külmtõmbamise teel; o lehtterase ja pleki külmvaltsimine teel. Termiline töötlemine Termiline töötlemine toimib tegelikkuses juba valtsimise käigus; terase omadused sõltuvad oluliselt valtsimise aegsest t0-st, selle lõpu-t0-st ja jahtumise kiirusest. Seda kasutatakse praktikas ära. Teatud erireiimiga valtsimist nimetatakse normaliseerivaks valtsimiseks. o Normaliseerimine toimub vähese süsinikusisaldusega terastel ~ 900 0C juures; jahtumine toimub vabalt, õhu käes
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 19 12 -4 20 11,
...................................................... 28 5.7 Ristlõike kandevõime paindemomendi ja pikijõu koosmõju................................................................. 29 5.8 Ristlõike kandevõime paindemomendi, põikjõu ja pikijõu koosmõju................................................... 30 5.9 Vääne..................................................................................................................................................... 32 6. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS (NÕTKE).................................................................................................. 36 7. PAINUTATUD VARRASTE STABIILSUS (KIIVE)............................................................................................... 38 8. SURUTUD JA PAINUTATUD VARRASTE STABIILSUS ..................................................................................... 47 9. KEEVISLIITED .........................................................................................
504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......
Nisujahu Rukkijahu Odrajahu Grahamjahu Nisukliid Karna ENERGIA, kcal 328,3 328,1 334,8 335,4 328,7 357,6 ENERGIA, KJ 1373,6 1372,6 1400,9 1403,4 1375,3 1496,1 VESI, g 14 14 14 14 14 14 VALGUD, g 9,9 10 9,2 11 16,6 13,8 RASVAD, g 1,7 2,3 3 3,2 5,1 3 KTUD,RH., g 0,19 0,3 0,54 0,38 0,82 0,4 C16,g 0,17 0,29 0,52 0,34 0,77 0,37 C18,g 0,02 0 0,02 0,03 0,05 0,02 MKTA,RH, g 0,24 0,23 0,26 0,48 0,81 0,85 PKTA,RH, g 0,71 1,15 1,39 1,44 2,62 0,94 C18:2, g 0,65 1,01 1,26 1,31 2,43 0,89 C18:3, g 0,
SISUKORD 1VUNDAMENDILE MÕJUVATE KOORMUSTE ARVUTUS............................................................3 1.1Materjalide mahumassid................................................................................................................3 1.2Normatiivsed koormused ruutmeetri kohta....................................................................................3 1.2.1Kandvad välisseinad...............................................................................................................3 1.2.2Kandvad siseseinad.................................................................................................................3 1.2.3Kerged vaheseinad..................................................................................................................3 1.2.4Vahelaed.................................................................................................................................3 1.2.5Katuslagi............
Osa A. Hinnangud, usaldusvahemikud, statistilised hüpoteesid ja jaotused xi ni xi*ni ni*xi2 ni*(xi-xk)2 0 1 0 0 2907,37 6 1 6 36 2296,33 7 1 7 49 2201,49 8 2 16 128 4217,29 9 1 9 81 2017,81 12 1 12 144 1757,29 13 2 26 338 3348,89 18 1 18 324 1290,25 23 1 23 529 956,05 24 1 24 576 895,21 26 2 52 1
Sele 2.5 Katsekeha purunemispilt. a) sitke (plastne materjal), b ) habras materjal. 12 Väsimusteim Konstruktoripraktikas esinevad sagedamini vahelduv-korduvad (tsüklilised) koormused, mille tagajärjel tekivad märki muutvad pinged (surve-tõmbepinged), mis põhjustavad pragude teket detailide välispindadel. Koormusetsüklit iseloomustavad järgmised parameetrid: - väärtuselt suurim pinge max; - väärtuselt vähim pinge min; - keskmine pinge m max min ; 2 max min - amplituudpinge a ; 2 min - asümmeetriategur R . max
................................................ 29 4.6 Vildakpaine ...................................................................................................................................... 29 4.7 Tõmme koos paindega .................................................................................................................... 30 4.8 Surve koos paindega........................................................................................................................ 30 5. VARRASTE STABIILSUSKONTROLL...................................................................................................... 31 5.1 Surutud varda stabiilsus .................................................................................................................. 31 5.2 Painutatud varda stabiilsus ............................................................................................................. 32 5.3 Surutud ja painutatud varda stabiilsus..........................................
51- Omanik/FI 10- E või ev Pm.maa, 12-Pm.maa, juht 1 - omandis, 11-Pm.maa, ühiskasutuse Maakasutus v_toojou_a jrk Aasta 5_Maakond ha renditud, ha s, ha kokku astauhik X1 X3 X4 X5 X6 X7 X8 1 2000 Jõgeva 0,00 2 177,00 0,00 2 177,00 0,00 2 2000 Jõgeva 0,00 872,00 0,00 872,00 0,00 3 2000 Jõgeva 46,70 38,00 0,00 84,70
põkkkeevitust [joonis 2.6(a)]: vannkeevitust [joonis 2.6(b)]: elektroodkeevitust sidevarraste kasu- tamisega [(joonis 2.6(c)]. elektroodkeevitust varraste ülekattega [joonis 2.6(d)]. Joonis 2.6 Elektroodkeevitust ei või kasutada kaliibritud või termiliselt tugevdatud armatuuri korral (kui see pole antud armatuuri klassi puhul eraldi märgitud). Ülekattejätku korral (joonis 2.7) paiknevad jätkatavad vardad kas vahetult teineteise kõrval (ja on fikseeritud sidumistraadiga) või kaugusel kuni 4Ø või 50 mm teineteisest. Jõu üle-
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
W. Lambert Gardiner has been leading his life in neat, The Psychology of Communications multiple-of-five-year installments for the convenience of biographers. VOLUME 1 1935-1955 GROWING IN SCOTLAND Flunked out of elementary school, High School, and Glasgow University. The Psychology of VOLUME 2 1955-1960 STUDYING IN CANADA Communication Work by day and study by night. B. A. Sir George Williams University. High School Teaching Diploma McGill University. VOLUME 3 1960-1965 STUDYING IN USA Ph. D. Cornell University. Nothing else happened. VOLUME 6 1980-1985 VOLUME 4 1965-1970
osaĮiselt kõrvaļe tnultcļ objekti puudutavad firüsikalised, Irt. soojttslikLrd nähtr-rsecį. ,s , s Ls t- lr Rr/ s Joorri s ] . 2. Asįįnkroonmootori ļi Įrtsustatud aseskeenr Aseskeemi parameetrid on: ,R, - staatorimäirise aktiivtakistus, Į, - staatorir-rräh is e pr"ri stel,oost iingitud puisteirrdr"rkti ivsus, L r, - mootari põhiindtrktiivsus, Į,. - t'ootoI'inrähise puistevoost tingitud puisteirrdukIiivsus, R. - rootoriniähise aktiivtakistus, Ā _ õliupilu eļektronrotoorjõud, ,' _ rootcrri ļibistrrs staatorivälia suhtes.
Veljed ja rehvid Auto on liiklusvahend, paljudele tööriist, mõnele hobi või lõbusõiduk. Meie ühiskonnas ka tihti imago tõstmise vahend. Ilmselt seetõttu on ta muutunud tihti ka omaniku mänguasjaks, mida ehitatakse, nühitakse ja ümber ehitatakse - tuunitakse. Auto välimust mõjutavad märkimisväärselt tema rattad. Auto ratas ei ole nii lihtne ja iseenesest mõistetav, nagu ta pealtnäha võib paista. Kui me tahame teada, kas velg sobib teatud autole, peame teadma velje läbimõõtu, laiust, nihutust (offset), poldiringi läbimõõtu, tsentriava läbimõõtu ja kinnituspoltide arvu. Poldiringi läbimõõdu mõõtmine. Vasakul nelja, kuue ja kaheksa poldiga, paremal viie poldiga velje puhul. Nihutus (offset) on velje keskjoone ja kinnitustasandi vaheline kaugus. Tavaliselt on kinnitustasand velje välisservale lähemal - sel juhul on tegu sissenihutusega (inset); kui aga kinnitustasand on velje välisservast kaugemal, on tegu vä
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Bioinformaatika 5 Andmebaasid (KEGG, NCBI, RCSB), järjestuste (SMS, BioEdit) ja struktuuride (SPdbV) analüüs 1. KEGG-i kasutamine (http://www.genome.jp/ a. Leida liikide Escherichia coli K12 MG1655, Drosophila melanogaster ja Homo sapiens glükolüüsi rajad ning ensüümid aldolaas ja püruvaatkinaas. Escherichia coli glükolüüsi rada: http://www.kegg.com/dbget-bin/get_pathway?org_name=eco&mapno=00010 Drosophila glükolüüsi rada: http://www.kegg.com/dbget-bin/get_pathway?org_name=dme&mapno=00010 Homo sapiens glükolüüsi rada: http://www.kegg.com/dbget-bin/get_pathway?org_name=hsa&mapno=00010 aldodaas: http://www.kegg.com/dbget-bin/www_bget?enzyme+4.1.2.13 püruvaatkinees: http://www.kegg.com/dbget-bin/www_bget?enzyme+2.7.1.40 b. Leida vastavad geenid KEGG-i entry numbrid, geeni nimed, nukleotiidsed järjestused ning asukohad geenikaardil. Aldolaas : Escherichia coli K12 MG1655: http://www.kegg.com/dbget-
Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T0 asemele pannakse ülelaadimise õhu parameetrid Ps ja Ts . T0 + Ts + Tr r ruumis, mida nimetatakse sililidri põlemiskambriks. Täiteastme valemist järeldub, et täiteaste sõltub surveastmest.
t neid iseloomustavad pidevad olekusignaalid, mida saab mõõta või hinnata suvalisel ajahetkel. Pidevatoimelisi signaale nimetatakse neid töötlevate (analoog)seadmete järgi analoogsignaalideks. Mikroprotsessortehnika põhineb diskreet- ehk katkelistel signaalidel, millele omistatakse väärtus ainult kindlail ajahetkeil. Diskreetsignaalid jagunevad impulss- ja arvsignaalideks. Impulss-signaalides kodeeritakse informatsiooni impulsi parameetritega. Impulsi olulisemad parameetrid on amplituud (Ai ) ehk kõrgus, kestus (t i ) ehk laius, sagedus (fi ) või periood (τi ) ja faasinurk (ϕi ) ehk nihe taktiimpulsi suhtes. Nende nelja parameetri alusel tuntakse signaalide nelja impulssmodulatsiooni liiki: 1) amplituud-impulssmodulatsiooni (AIM), 2) laius-impulssmodulatsiooni (LIM), 3) sagedus-impulssmodulatsiooni (SIM) ja 4) faasi-impulssmodulatsioon (FIM), mille olemusest annab ülevaate joonis 1. Märkigem, et
Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu. Magneesium 649 See on ainetel, mis sisaldavad vabu laetud osakesi Alumiinium 660 (elektrone või ioone). Elektrivälja mõjul hakkavad Hõbe 960 need osakesed korrapäraselt liikuma, tekitades Kuld 1064 elektrivoolu. Metallide hea elektrijuhtivus seletubki Vask 1083 peamiselt vabade elektronide olemasoluga. Aine Nikkel 1455 elektrijuhtivuse mõõduks on eritakistuse Raud 1539 -1 pöördväärtus (1/, mõõtühik (m) , mida nime- Rasksulavad tatakse erijuhtivuseks. Erijuhtivuse järgi liigitatakse Titaan 1660
Teistest põlevatest maagaasidest on tähtsamad propaan ja butaan. 21 Propaan (C3H8)on värvuseta ja lõhnata põlev gaas, mille kriitiline temperatuur on 42,1 °C. Seda saadakse maagaasist ja naftatöötlemisgaasidest ning kasutatakse kütusena nii majapidamises kui automootorites, lahustina, eteeni, propeeni, nitroühendite tootmisel. Butaan (C4H10) on värvuseta ja lõhnata gaas kriitilise temperatuuriga 0,5 oC. Saadakse maagaasist ja nafta töötlemisel tekkivast gaasist. Kasutatakse majapidamises kütusena ja buteeni tootmisel. Propaani ja butaani veetakse meritsi aastas 35 miljonit tonni 8.3.2. Keemilised gaasid Veeldatutena veetakse harilikult ammooniumi, vinüülkloriidi, eteen- ja propeenoksiidi. Ammoonium (NH3) on värvitu aluseline terava lõhnaga mürgine ja keemiliselt aktiivne vedelik. Ammooniumiaurud põlevad kollase leegiga, moodustades veeauru ja lämmastiku.
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL