Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Tugevusõpetus 2, ülesanne nr89 (4)

1 HALB
Punktid
Vasakule Paremale
Tugevusõpetus 2-ülesanne nr89 #1 Tugevusõpetus 2-ülesanne nr89 #2 Tugevusõpetus 2-ülesanne nr89 #3 Tugevusõpetus 2-ülesanne nr89 #4 Tugevusõpetus 2-ülesanne nr89 #5 Tugevusõpetus 2-ülesanne nr89 #6 Tugevusõpetus 2-ülesanne nr89 #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 228 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Stru4ek Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Tugevusõpetus 2, ülesanne nr97

Tallinna Tehnikaülikool Mehaanika teaduskond Masinaõpetuse Instituut Masinaelementide õppetool Tugevusõpetus 2 Üliõpilane: Töö Number: Matrikli nr.: Ülesannete nr.: 97 Õpperühm: Esitamise kuupäev Andmed F = 200 kN l=4m Varras on karprauast Sellise skeemi korral µ = 1/2 F = [ ] tugevustingimus A F s = [ s ] = [ ] stabiilsustingimus A muutub vahemikus 0 ... 1, lähendan seda katseliselt, võttes algul väärtuseks 0,5. = 0,5 F 200 * 10 3 A = = 0,0025 m 2 = 25 cm 2 [ ] 0,5 * 160 * 10 6 Vaatan tabelist, et sobib karpraud N° 20a, mile ristlõike pindala on 25,2 cm2. Leian saleduse: I min = 139 cm 4 I 139 i min = = 2,35 cm A 25,2 µ * l 0

Tugevusõpetus ii
thumbnail
4
doc

Tugevusõpetus 2, ülesanne nr82

Tallinna Tehnikaülikool Mehaanika teaduskond Masinaõpetuse Instituut Masinaelementide õppetool Tugevusõpetus 2 Üliõpilane: Töö Number: Matrikli nr.: Ülesannete nr.: 82 Õpperühm: Esitamise kuupäev Andmed l=6m k = 0,6 F = 60 kN p = 40 kN*m Staatika võrrandid F x = 0 R Bx = 0 F y = 0 R A - p * k * l + RB = 0 k *l M B = 0 - RA *l + p * k *l * 2 +MB =0 3 tundmatut ja kaks võrrandit annavad staatikaga määramatu süsteemi, tuleb kasutada deformatsioonide sobivusvõrrandit. Deformatsioonide sobivusvõrrand l A = l B = 0 Võtan lahendamiseks võrrandi l A = 0 . Eemaldan mõtteliselt liigendi A ja lahendan Moore'i meetodiga. 11 * x1 + 1 p = 0, kus x1 = R A 11 leidm

Tugevusõpetus ii
thumbnail
5
doc

Tugevusõpetus 2, ülesanne nr80

Tallinna Tehnikaülikool Mehaanika teaduskond Masinaõpetuse Instituut Masinaelementide õppetool Tugevusõpetus 2 Üliõpilane: Töö Number: Matrikli nr.: Ülesannete nr.: 80 Õpperühm: Esitamise kuupäev Andmed a = 0,01 mm F = 50 kN T = 10 K At = 5 cm2 Av = 10 cm2 l = 19 cm Et = 2,1 * 105 MPa Ev = 1,1 * 105 MPa 1 t = 1,2 *10 - 5 K joonpaisumistegurid -5 1 v = 1,7 *10 K Pilu sulgumise kontroll F *l 50000 * 0,19 l = l III = = 0,86 mm > a = 0,01 mm E v Av 1,1 * 1011 * 10 -4 Järelikult jõu rakendamisel pilu sulgub. Reaktsioonijõudude leidmine ja epüüride koostamine I võrrand: Fy = 0 F - R A - RB = 0 Deformatsioonide suhte võrrand: l = l I + l II +

Tugevusõpetus ii
thumbnail
3
doc

Tugevusõpetus 2, ülesanne nr71

Tallinna Tehnikaülikool Mehaanika teaduskond Masinaõpetuse Instituut Masinaelementide õppetool Tugevusõpetus 2 Üliõpilane: Töö Number: Matrikli nr.: Ülesannete nr.: 71 Õpperühm: Esitamise kuupäev Andmed m1 = 1000 N*m m2 = 1200 N*m m3 = 800 N*m a = 60 cm = 0.6 m b = 50 cm = 0.5 m c = 70 cm = 0.7 m [] = 2° G = 8,1 * 104 MPa Kõigepealt koostan väändemomendi epüüri. Maksimaalne deformatsioon = c + b + a [ ] = 2° = 0,035 rad Ristlõike mõõtmed 1. Ristlõikeks täisvarras T1 * l1 +T2 * l 2 +T3 * l 3 800 * 0,7 + 400 * 0,5 + 600 * 0,6 = = [] = 0,035 GI p d 4 8,1 * 1010 * 32

Tugevusõpetus ii
thumbnail
6
doc

Tugevusõpetus 2, ülesanne nr62

Tallinna Tehnikaülikool Mehaanika teaduskond Masinaõpetuse Instituut Masinaelementide õppetool Tugevusõpetus 2 Üliõpilane: Töö Number: Matrikli nr.: Ülesannete nr.: 62 Õpperühm: Esitamise kuupäev Andmed P = 30 kW 10 = 270° 20 = 0 D1 = 30 cm D2 = 50 cm a = 30 cm n = 1000 min-1 F = 2f Jõudude leidmine P 3000 T= = = 286,5 Nm 104,7 2n 2 * 1000 rad = = = 104,7 60 60 s D D D T = ( F - f ) = (2 f - f ) = f 2 2 2 2T f1 = = 1910 N D1 2T f2 = = 1146 N D2 R1 = f 1 + F1 = 5730 N = R1 y R1x = 0 R2 = f 2 + F2 = 3438 N = R2 x R2 x = 0 Momentide leidmine M By =0 R Ay * 4a + R1 y * 3a = 0 · R1 y * 3a

Tugevusõpetus ii
thumbnail
6
doc

Tugevusõpetus 2, ülesanne nr76

Tallinna Tehnikaülikool Mehaanika teaduskond Masinaõpetuse Instituut Masinaelementide õppetool Tugevusõpetus 2 Üliõpilane: Töö Number: Matrikli nr.: Ülesannete nr.: 76 Õpperühm: Esitamise kuupäev Andmed F = 10 kN p = 1,47 kN/m l=8m b = 6,8 m c = 2,0 m I - N° 30 I = 7080 cm4 E = 2,1 * 105 MPa Lahendamine universaalvõrrandiga Epüüride koostamine M A =0 - p * b * (l - b ) + RC * l + F * (l + c) = 0 2 p * b * (l - b ) - F (l + c) 1,47 * 10 3 * 6,8 * (8 - 3,4) - 10 *10 3 (8 + 2) Rc = 2 = = -6,75 kN l 8 M C =0 p * b * b - RA * l + F * c = 0 2 - p * b * b + F * c - 1,47 * 10 3 * 6,8 * 3,4 + 10 * 10 3 * 2 RA = 2 =

Tugevusõpetus ii
thumbnail
4
docx

Tugevusõpetus 1

Konstruktsioonide elemendid taluvad töös mitmesuguseid koormusi ja siit tulenevad nõuded: 1. olema tugevad ­ taluma purunemata koormusi; 2. olema jäigad ­ töötama liigselt deformeerumata; 3. olema stabiilsed ­ töötama stabiilses tasakaalus olevana; 4. olema ökonoomsed ­ küllaldase tugevuse, jäikuse ja stabiilsuse korral väike materjali kulu. Selliste vastuoluliste nõuete täitmiseks tehakse arvutusi, mille metoodikat esitab tugevusõpetus. Tugevusõpetuse objektiks on välisjõudude rakendamisel tekkivad lisajõud, mis põhjustavad konstruktsiooni kuju ja mõõtmete muutuse ning ka purunemise. Kuna me kasutame pidevuse hüpoteesi (kontiinium), siis loobume iga osakese poolt arendatavate jõudude individuaalsest uurimisest ja loeme konstruktsiooni elemendi suvalises lõikes mõjuvad lisajõud pidevalt jaotatuks. Välisjõudude rakendamisel konstruktsiooni mis tahes mõtteliste osade vahel tekkiva jõu jaotuse intensiivsust nimetatakse pingeks, kogu eralduspinnal mõjuva

Tugevusõpetus
thumbnail
2
doc

Tugevusõpetuse I kt

MTA5354 Tugevusõpetus Kordamisküsimused -1 1. Mis on materjali tugevus? Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vm. Materjalide tugevusnäitajaks on tugevuspiir (Rm). 2. Mis on materjali jäikus? Võime vastu panna deformatsioonidele. 3. Milles seisneb Hooke'i seadus? Traadi pikenemine l on materjali elastse käitumise piirides - võrdeline selleks vajaliku tõmbejõuga F ning algpikkusega l , pöördvõrdeline traadi ristlõike pindalaga A. 4. Mis on materjali proportsionaalsuspiir? Proportsionaalsuspiir, suurim pinge (punktis A), mille korral kehtib veel Hooke'i seadus. 5. Mis on materjali voolavuspiir? Pinge, mis vastab voolamisjõule. 6. Mis on materjali tinglik voolavuspiir? Tinglik voolavuspiir Rp0.2 (kui materjalil voolavus puudub), pinge, mille korral plastiline jääkdeformatsioon on 0.2% 7. Mis on materjali tugevuspiir? tugevuspiir Rm, see on

Materjaliõpetus



Lisainfo

Teljesihiliste jõukomponentide leidmine

Epüüride koostamine
Varda a ristlõike mõõtmete arvutus



Meedia

Kommentaarid (4)

St_Oliver profiilipilt
St_Oliver: Kasutasin materjalist saadud inffi TTÜ sisseastumistestis. Ning kuna sain ka edukalt sisse, siis oli materjalist suur kasu.
10:01 22-10-2010
loitk profiilipilt
[email protected] Loit: Ei saaks just üelda, et abi oleks olnud. Seletavat teksti võiks ka olla
18:15 06-06-2011
wattaw profiilipilt
Andres Kurmiste: Ristlõikeks on sfäär, see ytleb kõik :D
00:45 15-02-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun