50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
228 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Stru4ek
Õppematerjali autor
122 Tugevusanalüüsi alused 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8.1. Detaili tugevus vildakpaindel 8.1.1. Vildakpainde tugevusanalüüs Vildakpaine = sama ristlõike mõlema peatelje suhtes mõjub paindemoment (My ja Mz) (võivad lisanduda ka põikjõud Qy ja Qz) Sirge ja ühtlane vardakujuline detail on "vildakpaindes" (Joon. 8.1): · põik-koormus F ei mõju kesk-peatelgede sihis, kuid on suunatud pinnakeskmesse (või koormav pöördemoment M ei mõju kumbagi kesk-peatelje suhtes, kuid tema telg läbib pinnakeset -- kui pinnakeskme läbimise nõue ei ole täidetud, tekib vardas lisaks veel väändemoment, kui F ei ole risti teljega, tek
kiud kiud Mz (-) Joonis 6.6 Paindemomendi märgireeglid on kokkuleppelised (ning kokku leppida on alati võimalik mitut moodi), oluline on ühe ja sama ülesande lahendamisel kasutada ühte ja sama märgireeglit. Juhtudel, kui detail ei paikne arvutusskeemil horisontaalselt või kui tugevusanalüüsi ülesanne on keerukam, võib kasutada teljestikega seotud ehk nn. ranget märgireeglit. Priit Põdra, 2004 87 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL RANGE MÄRGIREEGEL Paindemoment on positiivne, kui Paindemoment on negatiivne, kui
kiud kiud Mz (-) Joonis 6.6 Paindemomendi märgireeglid on kokkuleppelised (ning kokku leppida on alati võimalik mitut moodi), oluline on ühe ja sama ülesande lahendamisel kasutada ühte ja sama märgireeglit. Juhtudel, kui detail ei paikne arvutusskeemil horisontaalselt või kui tugevusanalüüsi ülesanne on keerukam, võib kasutada teljestikega seotud ehk nn. ranget märgireeglit. Priit Põdra, 2004 87 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL RANGE MÄRGIREEGEL Paindemoment on positiivne, kui Paindemoment on negatiivne, kui
TERASKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1993-1-1 EUROKOODEKS 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine Koostas: Georg Kodi Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ................................................................................................................ 3 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud........................................................................................................ 3 2. VARUTEGURID ............................................................................................................................................... 4 2.1 Materjali varutegurid................................................................................
TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Teraskonstruktsioonide õppetool Metallkonstruktsioonid II Projekt Üllar Jõgi EAEI 021157 Eesmärk: Projekteerida minimaalse materjalikulu ja lihtsate lahendustega ehituskonstruktsioonid, mis oleksid vajaliku kandevõime ja jäikusega. 1.Lähteandmed Hoone mõõtmed: Hoone laius (postide tsentrist) L=31 m; Hoone pikkus (postide tsentritest) B=60 m; Hoone vaba kõrgus (põranda pinnast fermi alla) H=9,2 m Posti profiiliks on I-profiil.Katusekandjaks on nelikanttorudest kahekaldeline trapetssõrestik. 1.1.Reakanduri staatiline arvutusskeem 1.2. Esialgne konstruktsioonide dimensioneerimine Kanderaamide samm 60:12=5 m Ligikaudne profiili kõrguste määramine Katusesõrestik: h=L/8-L/12=3,88-2,58m Valime sõrestiku kõrguseks 3,5 m. Post: h>1,8xH/20-1,8xH/35,seega 1,0
Kodutöö nr 3 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0420) Variant Töö nimetus A B Tala tugevusanalüüs Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtlast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- ja joonkoormusega. Tala joonmõõtmed on antud seostega: b = a/2. Punktkoormuse väärtus on F = 10 kN ja ühtlase joonkoormuse intensiivsus tuleb avaldisest p = F/b. Varuteguri nõutav väärtus on [S] = 4. Koormuste mõjumise skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Tala tugede vahekaugus a valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. INP-profiili andmed võib võtta nt Ruukki tootekata
Kodutöö nr 3 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0420) Variant Töö nimetus A B Tala tugevusanalüüs 2 3 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Uku Luhari 202132 15.11.2020 Priit Põdra Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtlast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- ja joonkoormusega. Tala joonmõõtmed on antud seostega: b = a/ 2. Punktkoormuse väärtus on F = 10 kN ja ühtlase joonkoormuse intensiivsus tuleb avaldisest p = F/ b. Varuteguri nõutav väärtus on [ S]
Tugevusanalüüsi alused 3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL 1. Ristlõike serval saab esineda vaid kontuuri puutujasihiline nihkepinge (ja temaga paarne nihkepinge normaali läbival ristel pinnal) 2. Ristlõike väljaulatuvas nurgapunktis nihkepinge alati puudub ( = 0) Seetõttu on nihkepingete analüüs keerukam, kui normaalpingete analüüs. Tugevusõpetus piirdub nihkepingete analüüsil vaid teatud erijuhtudega. (Keerukam analüüs kuulub elastsusteooria valdkonda) 3.5.2. Ümarvarda nihkepingete laotus väändel Vääne = tugevusanalüüsil arvestatakse ristlõikes vaid väändemomenti T Väänava pöördemomendiga M koormatud ümarvarras (Joonis 3.19): · koormuse toimel varras väändub (ristlõiked pöörduvad ümber varda telje ja varda telg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid