Tsüstiit-püelonefriit-GN (0)

Tartu Ülikool - Meditsiin - Meditsiin

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Miks tekib tsüstiit sagedamini naistel?
Millega seostatakse tsüstiiti meestel?
Missugused on bakterid mis põhjustavad tsüstiiti?
Missugused tegurid soodustavad tsüstiiti haigestumist?
Missusgused on haige kaebused ja sümptomid tsüstiidi korral?
Kuidas diagnoositaksemissugused on muutused?
Missuguseid neeruosasid haarab püelonefriit?
Missugused on ägeda püelonefriidi tekitajad ?
Mida võib kaevata ägeda püelonefriidiga patsient ?
Kuidas ravitakse püelonefriiti?
Missuguseid neerude osasid kahjustab GN?

Lõik failist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Normy Õppematerjali autor

1. Miks tekib tsüstiit sagedamini naistel?
Anatoomiline iseärasus – lühike kusiti, mis asub päraku läheduses, mis on küllastatud bakteritega
2. Millega seostatakse tsüstiiti meestel?
Mingi muu kuse-suguelundkonna haigus – prostatiit, gonorröa. 50 eesnäärme suurenemisega, sageneb tsüstiit, sest põide jääb jääkuriin.
3. Missugused on bakterid, mis põhjustavad tsüstiiti?
E. Coli, staphylococcus , enterokokid
4. Missugused tegurid soodustavad tsüstiiti haigestumist?
Sage külmetumine
jääkuriin
Seksuaalne aktiivsus
Halb isiklik hügieen
Rasedus
Diabeet
Kateeter, hospitaalinfektsioon
Östrogeeni vähesus
immuunpuudulikkus..............

tsüstiit püelonefriit tsüstiit püelonefriidi põletik

Sarnased õppematerjalid

doc

Neeruhaigused

Äge püelonefriit Krooniline Äge glomerulonefriit Krooniline Krooniline Neerukivitõbi Kusepõiepõletik ehk püelonefriit ehk glomerulonefriit neerupuudulikkus tsüstiit krooniline neeruvaagnapõletik Mõiste Bakteriaalne põletik Loiult kulgev Neerupäsmakeste Krooniline Progresseeruv Neerus kivid Põletikulised neeruvaagnas ja mikroobide poolt immuunpõletik immuunpatoloogiline seisund, mille puhul muutused põie

Sisehaigused

doc

Sise- ja närvihaiguste kordamisküsimused optometristidele

KORDAMISKÜSIMUSED OPTOMETRISTIDELE SISEHAIGUSTES  Normaalne pulsisagedus ja hingamissagedus (puhkeolekus). Normaalne pulsisagedus rahuolekus on täiskasvanul 60-90 lööki/min. Lugeda vähemalt 15 sek. jooksul, ebaregulaarse pulsi korral—60 sek. jooksul. Normaalne hingamissagedus u 14 korda minutis.  Normaalne arteriaalne vererõhk. Soovitav vererõhu tase täiskasvanul on <130/85 mmHg ja rahuldav 130-139/85-89 mmHg. Noortel täiskasvanutel on sobiv tase <120/80 mmHg. Vererõhk kõigub ööpäeva jooksul. Kõrgem on ta õhtul kl. 18-19, madalam öösel kl. 3-4. Talvel on vererõhk kõrgem kui suvel. Sellel on seos suremisega – suremus südame- veresoonkonna haigustesse on talvel suurem kui suvel. Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni.  Normaalne ööpäevane uriinihulk (diurees). Normaalne alla 2l (1.3-1.5) Polüuuria – diurees > 2 l/ööpäevas Oliguuria – diurees < 5

Sise- ja närvihaigused

docx

LASTEHAIGUSED

VASTSÜNDINU Ajalise terve vastsündinu ealised iseärasused. Kõik organid töötavad iseseisvalt, naha värvus ja paksus norm, luustiku seisund norm, küüned sõrmeotsteni, suguelundid välja arenenud, keha proportsioon. Suur pea, lõgemed avatud. Mõisted: ● Ajaline – sündinud 37.-41. rasedusnädalal, sünnimass 2500g või üle selle ● Enneaegne – sündinud enne 37. rasedusnädalat, sünnimass alla 2500g ● Ülekantud vastsündinu – sündinud 42. rasedusnädalal või peale seda Enneaegse vastsündinu (EA) klassifikatsioon sünnimassi alusel ● 1500-2500 enneaegne ● 1000-1500 väga enneaegne ● Alla 1000g sügavalt enneaegne EA ebaküpsuse tunnused · Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline · Sarvkiht ebaküps – õhuke,

Meditsiin

pdf

Farma eksami TABEL - kursusele

RAVIM Kineetika & dünaamika Toimemehhanism Kasutus ja kõrvaltoimed N-KOLINOMIMEETIKUMID Atsetüülkoliin (M ja N) Ei läbi HEBi ega PBd Laialdane toime üle kogu organismi, kiire Ei kasutata meditsiiniliselt Laguneb GI-s, mõttetu manustada lammutumine ACh-esteraasi toimel, N- ja I.v. toime tugev, lühiajaline M-kolinomimeetikum Retseptorid Nn ganglionides, Nm neuromuskulaarsel lõpp-plaadil, M1-KNS, M2-süda, M3-näärmed, silelihased, veresooned

Meditsiin

pdf

Bakterid

Bakterid mõmm :) 05/06 Staphylococcus aureus üldist. G(+), katalaas(+). Liikumatud. Anaeroobsed/fakultatiivsed anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Ainus koagulaasi tootev stafülokokk. Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne. Rakuga seotud koagulaas tekitab fibriiniklombi, PMN ei pääse juurde, kokid agregeeruvad. Katalaas(+). Fibrinolüsiin lahustab fibriiniklombi levik organismis. Lipaas lõhustab rasunäärmete lipiide. Nukleaas. Beetalaktam

Bioloogia

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

16 retro- tagasi retrograadne amneesia (mälukaotus) semi- pool- semipermeaabel (poolläbilaskev) sub- allpool subfebriilne (kerges palavikus) supra- ülalpool supraventrikulaarne (vatsakestest kõrgemal (ekstrasüstoli päritolu)) tahhü- Kiire tahhükardia (südame pekslemine) tsüst- põie- tsüstiit (põiepõletik) uni- üks unilateraalne (ühepoolne) vaso- veresoonte- vasokontraktsioon (veresoonte ahenemine) -algia valu neuralgia (närvivalud) -eemia veri aneemia (kehvveresus) -ektoomia eemaldamine tonsillektoomia (kurgumandlite eemaldamine) -foobia hirm klaustrofoobia (hirm suletud ruumide ees)

Esmaabi