Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

TsÜS 2. seminar 2016 (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuhu kirja viia Mis on mõistlik võimalus?
TsÜS 2-seminar 2016 #1 TsÜS 2-seminar 2016 #2 TsÜS 2-seminar 2016 #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor detsemberfest Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
docx

TsÜS 1.seminar 2016

juurde koju, annab K-le üle ja nõuab, et K selle eest ka maksaks. K keeldub külmutuskapi eest maksmast. Kas V võib K-lt maksmist nõuda? Hüpotees: V võib K-lt nõuda tasumist VÕS §108 lg 1 alusel Kas leping sõlmitud? V, K lepivad kokku, nende vahel ofert ja aktsept VÕS §16,20 Tühisus? Ei ole tühine. Järeldus: Hüpotees peab paika 1 Tsiviilõiguse üldosa OIEO.04.068 2016 II variant K läheb V-le kuuluvasse poodi ja ostab seal külmutuskapi. K maksab poes külmutuskapi eest ära. Järgmisel päeval toob V esindaja R külmutuskapi K-le koju, annab K-le üle ja nõuab, et K maksaks külmutuskapi eest. K keeldub külmutuskapi eest maksmast. Kas K-lt saab maksmist nõuda? Leping sõlmitud? «K ostab» - leping sõlmitud.

Tsiviilõiguse üldosa
thumbnail
71
docx

Võlaõiguslikke riigikohtulahendite vihik

I SEMINAR 3-2-1-63-15 p 13 (tasu kokkuleppe puudumine) Asja uuel läbivaatamisel ei ole ringkonnakohus seotud maa- ega ringkonnakohtu eelnevates lahendites tehtud järeldusega, et poolte vahel oli leping seadmete kasutamise kohta (vt TsMS § 693 lg-d 1 ja 2). Ringkonnakohtul on õigus tõendeid ümber hinnata, seda kohtuotsuses põhjendades (TsMS § 653). Seetõttu tuleb asja uuel läbivaatamisel esiteks uuesti hinnata, kas pooled leppisid seadmete kasutamises kokku selliselt, et kostjale I pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka maksta, st leping on kehtiv ka tasu kokkuleppeta (vt VÕS § 27 lg 1), või on kostjad tõendanud tasuta kasutuslepingu sõlmimise. Juhul kui tasuta kasutuslepingu sõlmimine ei leia tõendamist, tuleb ringkonnakohtul hinnata, kui suurt tasu tuli kostjal I hagejale seadmete kasutamise eest maksta. Lisaks on kostja II esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite, mille kohta tuleb kohtul s

Võlaõigus
thumbnail
100
docx

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT

Oü B kohustub metalltalade eest maksma 35000 eurot. Pooled sõlmivad kirjaliku lepingu. Üllar helistab Antsule ja teatab, et lepingu objekti valmimine on peatunud, seega anna mulle üle metalltalad, kuid ära krundi, värvi ega tee kinnitusauke, sest kui nad oleks krunditud ja värvitud, siis hilisema paigalduse käigus võiksid need kahjustuda. OÜ A on nõus ja annab need üle 1.aprill 2016.a. 5.aprill 2016 saadab Üllar Antsule e-kirja et parandada talade vead. Ants vastab, et nad leppisid milleski muus kokku. 15. aprill OÜ B pöördub kolmanda isiku poole ja laseb puudused kõrvaldada 30000euro eest. Pärast seda teeb OÜ B A-le nõude ja nõuab 30000eur tasumist kahju hüvitamisena. Mis saab? Esimese asjana selgitav välja võlasuhte olemasolu, võlasuhte liigi(lepinguline suhe) Lepingust tulenevad õigused ja kohustused

Võlaõiguse üldosa
thumbnail
114
docx

Tsiviilõiguse üldosa konspekt

<** TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus – õigusnormide kogu; õigusnorm – riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria – see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on s

Tsiviilõigus
thumbnail
125
pdf

Konspekt 2

JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraalinormid

Õiguse entsüklopeedia
thumbnail
54
doc

Tsiviilõiguse üldosa

Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 SISSEJUHATUS Vajalikud kriteeriumid aine läbimiseks:  Riigikohtu lahendid.  Kaasuste lahendamine - eksamis sees.  Eksamile pääsemise eeldused: seminaride läbimine (tuleb osa võtta).  Kui kahes seminaris saadakse MA, siis on kogu aine MA.  Seminaril võib kasutada materjale, kuid mitte maha lugeda.  Iga seminar saab keegi personaalse küsimuse.  I seminar - 26. aprill (teine pool loengust).  Peab teadma RK lahendeid ning TsüS-i.  Kohustuslik kirjandus: TsüS kommenteeritud väljaanne /aluseks seadus, mitte õpik).  Võib kasutada TsüS õpikut (2012. a. variant).  Seminarides peab kaasas olema TsüS (raamatuna/ internetis).  Õppides viited Rooma õigusele. Õpitavad teemad võrdluses Rooma õigusega. Ladina keelsed terminid välja tuua.  Saksa tsiviilseadustik - näited/ võrdlus.  Midagi juurde lisamata, saab hindeks vaid C.

Tsiviilõigus
thumbnail
33
docx

Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt

Tsiviilõiguse üldosa 1. Tsiviilõiguse iseloomustus 1.1 Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Õigus ­ käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK Moraal ­ Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline) -> INIMENE Õiglus ­ Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste (proovi mitte kasutada seda mõistet, kerge orki tõmmata) Tava ­ Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus ­ (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus Religioon ­ Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL Tava võib olla õigusallikas, aga ta ei pruugi puutuda õigusesse. Tava on laiem kui õigus!!!! Tava erineb moraalist- tava ei puutu üldse moraali! - Mille poolest erinevad moraal ja religioon? Moraal on seadustega hõlmatud. Religioon on jumala hukkamõist, moraal on teiste inimeste hukkamõist. - Kas õigus ei ole moraal? - Miks on tava õiguallikas? Kõike ei ole võimalik reguleerida ja s

Tsiviilõiguse üldosa
thumbnail
37
odt

Tsiviilõiguse üldosa

Tsiviilõiguse üldosa 1.Tsiviilõiguse iseloomustus 1.1Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Õigus IUS ­ üldkohustuslikke käitumisnormide kogum, mis on kehtestatud riigi poolt, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK Moraal ­ Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline), inimeste poolt kehtestatud -> INIMENE Õiglus AEQUITAS ­ Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste, DEFINEERIMATA TERMIN Tava ­ Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus IUS NATURALE ­ (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus Religioon ­ Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL Moraal ja seadus erinevad kahes punktis: 1. seadus on välja töötatud ja vastu võetud riigivõimuorgani poolt ning sõnastatud ja kirja pandud võimalikult täpselt. Moraal kujuneb aga ise ning ei ole kuskil kirja pandud. 2. seaduse järgimist kontrollib riik ning seaduse rikkumine on vahelejäämise kor

Tsiviilõiguse üldosa



Lisainfo

Tsiviilõiguse üldosa

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun