Tsivilisatsiooni ja riikluse kujunemise teooriad-ja seaduspärasus (0)

5 Hindamata
 
Säutsu twitteris
Eksam kahest osast, üks osa puudutab seda, et tuleb erinevaid teooriaid teada, teiseks osaks on
uurimistöö etteantud kirjanduse põhjal.10 000-15 000 tähemärki st u 6lk. Peab võtma mingi
tsivilisatsiooni või kultuuri ja vaatama selle arengut erinevate teooriate valguses, kinnitab,
kummutab jne. Viited. Võib saata e-postiga, tähtaeg on nädal enne eksamit.
Tsivilisatsioon või kõrgkultuur on kompleksed ühiskonnad, mis langevad kokku riikidega või
nende kujunemisega. Võib eristada mitmeid tunnuseid, mis neid tsivilisatsioonita
ühiskondadest eristavad. Teatud klassiühiskonna kujunemine, proffesionaliseerumine(ametid,
tööjaotus). Jumalike ja vaimulike jõude austava seltskonna kujunemine, vaimne kõrgkultuur,
kirjaoskus. Anastavalt majanduselt üleminek tootvale majandusele. Põhijoontes jagatakse
kaheks: 1. Tsivilisatsioonid mille teket pole mõjutanud olemasolevad tsivilisatsioonid e
välismõjud puuduvad, nimetatakse primaarseteks tsivilisatsioonideks. 2. Sekundaarsed ehk
need, mis on tekkinud olemasolevate tsivilisatsioonide mõjul. Primaarsed: 1. Mesopotaamia
ja Egiptus. 2. Induse tsivilisatsioonid. 3 Hiina 4. Andide ja Kesk-Ameerika tsivilisatsioon. 6.
Joruba tsivilisatsioon aafrikas(Nigeeria aladel).
Põlluharimisele üleminek peale jääaega(11 000). Toimus see viljakal poolkuul e alal Egiptuse
ja Mesopotaamia vahel. Looduslikud olud põlluharimiseks soodsad(mitte nagu praegu), u
8000 ekr algas üleminek põlluharimisele ja karjakasvatamisele. Tuntumad asulad Jericho,
Catal Hüyük-hiilgeaeg u 6000-7000 ekr. Tekkeajal polnud põllumehed vaid kütid, kes
hakkasid loomi kodustama ja põldu harima. Jericho u 9000 ekr , samuti polnud algselt
põlluharijate asula ja u 8000-7000 ekr mindi üle põlluharimisele, oli kindlustatud asula.
Üldmuljelt olid sellised, mis jätavad võrdse mulje e valitsejatele viitavat materjali pole-
ühiskonna pilt arheoloogiliste leidude põhjal võrdne. Sealt leitud kaunistatud kolpasid, mis
viitavad esivanemate kultusele. Viljaka poolkuu otstes kujunesid välja tsivilisatsioonid-
Egiptus ja Mesopotaamia. Kujunes u 4000 ekr, Mesopotaamia areng sujuvam. Suuremad
asulad seal juba 5000 ekr ja 4000 ekr teada juba kümnetesse tuhandetesse ulatuvate elanikega
arvuga Uruki linn. Seal kujunes välja ka proto-kiilkiri, millest kolmanda aastatuhande
alguseks kujunes kiilkiri. Egiptuses järsemalt, u neljanda aastatuhande lõpul ekr. Kasutusele
võeti metallid: 5000 ekr juba vask ja 3000 ekr pronks. Rauda ei kasutatud. Ühendas neid
kehte tsivilisatsiooni see, mõlemas kasutati niisutuspõllundust. Ilmset see sealt kaugemale ei
levinud, erinevates piirkondades tekkis iseseisvalt veel tsivilisatsioone. Indus- põlluharimine
4000 ekr ja kolmanda aastatuhande keskpaiku kujunes Induse tsivilisatsioon. Kujunes üsna
sarnaseks sellega, mis oli Mesopotaamias ehk esialgu linnad ja linnriigd. Tuntumad linnriigid
seal Harappaja Mohenjo Daro. Erinevalt aga Mesopotaamiast olid Induse linnad
kindlustamata. Langes u teise aastatuhande keskel. Läänepool kujunes samal ajal Egenuse
tsivilisatsioon(Kreeka). Kujunes tegelikult natuke hiljem, kolmanda aastatuhande teisel poolel
ja küps teise aastatuhande esimesel poolel. Minoiline kultuur algas Kreeta saarel, hiljem
võeti omaks ka mandri Kreekas. Kirjade järgi kindlaks tehtud, et see Kreetas originaalne st
pole üle võetud. Kreetal kujunenud tsivilisatsioon sarnane induse ääres kujunenuga-
kindlustamata e erinev Egiptusest jne. Kui kreeklased selle 16 saj ekr üle võtsid, andsid nad
sellele juurde sõjakama aspekti-mükeene. Ehk transformeerus arengus rahumeelsest sõjakaks
tsivilisatsiooniks. Hiina tsivilisatsioon. Kujunes natuke hiljem kui minoiline kreeka
tsivilisatsioon ehk teise aastatuhande esimesel poolel ja seda iseloomustab algusest peale
sõjakus. Teise aastatuhande keskpaiku kujunes ka esimne suurem riik- Sangi riik??. Egiptus
mõjutas lõunapoolsest aafrikat ja seal kujunes juba teisel aastatuhandel Nuubia riik ja see
kujunes nii tugevaks, et sealsed valitsejad 800 ekr vallutasid lausa Egiptuse. Tsivilisatsioon ja
riigid seal püsivalt olnud, kuid need Egiptuse mõjul kujunenud ja tulemus see, et Etioopiast
kujunes kristlik riik. 14 saj kujunes aga iseseisvalt midagi riigisarnast Simbaabes. Kontaktid
olid küll olemas, kuid tulid läbi india ookeani islamimaadest. Rannikule, kaubatee äärde,
kujunesid selle tõttu islamiusulised linnriigid. Transiitkaubandusel põhinevad linnriigid ehk
95% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Tsivilisatsiooni ja riikluse kujunemise teooriad-ja seaduspärasus #1 Tsivilisatsiooni ja riikluse kujunemise teooriad-ja seaduspärasus #2 Tsivilisatsiooni ja riikluse kujunemise teooriad-ja seaduspärasus #3 Tsivilisatsiooni ja riikluse kujunemise teooriad-ja seaduspärasus #4 Tsivilisatsiooni ja riikluse kujunemise teooriad-ja seaduspärasus #5 Tsivilisatsiooni ja riikluse kujunemise teooriad-ja seaduspärasus #6 Tsivilisatsiooni ja riikluse kujunemise teooriad-ja seaduspärasus #7 Tsivilisatsiooni ja riikluse kujunemise teooriad-ja seaduspärasus #8 Tsivilisatsiooni ja riikluse kujunemise teooriad-ja seaduspärasus #9 Tsivilisatsiooni ja riikluse kujunemise teooriad-ja seaduspärasus #10 Tsivilisatsiooni ja riikluse kujunemise teooriad-ja seaduspärasus #11 Tsivilisatsiooni ja riikluse kujunemise teooriad-ja seaduspärasus #12 Tsivilisatsiooni ja riikluse kujunemise teooriad-ja seaduspärasus #13 Tsivilisatsiooni ja riikluse kujunemise teooriad-ja seaduspärasus #14 Tsivilisatsiooni ja riikluse kujunemise teooriad-ja seaduspärasus #15 Tsivilisatsiooni ja riikluse kujunemise teooriad-ja seaduspärasus #16 Tsivilisatsiooni ja riikluse kujunemise teooriad-ja seaduspärasus #17 Tsivilisatsiooni ja riikluse kujunemise teooriad-ja seaduspärasus #18 Tsivilisatsiooni ja riikluse kujunemise teooriad-ja seaduspärasus #19
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
80 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
renzo11 Õppematerjali autor

Lisainfo

Tegemist on M.Kõivu loengu konspektiga.
mesopotaamia , marx , chefdom

Mõisted

Sisukord

  • Catal Hüyük
  • Egiptus ja Mesopotaamia
  • Mütoloogias
  • Roomlased
  • Renessans
  • august
  • oktoober
  • juuni
  • Šveits
  • juuli
  • Ermenonville
  • Prantsusmaa
  • jaanuar
  • veebruar
  • sajand
  • Schliemann
  • Marksism
  • Friedrich Engels
  • Hegeli
  • saj esimene pool
  • Durkheim
  • Franz Boas
  • juuli
  • detsember
  • aprill
  • Kraków
  • New Haven
  • Gordon Child
  • Paleoliitiline metslus
  • Stewart
  • Chiefdom
  • Fried
  • Renfrew
  • Carneiro
  • McLomic(mclowi
  • Flannery
  • Varase riigi kontseptsioon
  • Skalnikuga

Teemad

  • Jericho
  • Mesopotaamia
  • Egiptuses
  • Induse tsivilisatsioon
  • Egenuse
  • Minoiline
  • Hiina tsivilisatsioon
  • Nuubia
  • Joruba
  • Ameerika
  • Olmeegidega
  • Teotihuacan
  • Asteekide kuningriik
  • sofism
  • Lucretius Carus
  • metsluse faas
  • Keskaeg
  • Thomas Hobbes
  • Leviathan
  • John Locke
  • Jean-Jacques Rousseau
  • Charles de Montesquieu
  • J.-Fr. Champollionist
  • Heinrich
  • Thomsen
  • Darwini
  • Tylor??
  • Tylor
  • Johann Jakob Bachofen
  • Lewis Henry Morgan
  • Bachofeni
  • klann
  • ühendus
  • hõim
  • Metslus, barbaarsus, tsivilisatsioon
  • Metsluse alamaste
  • metsluse keskaste
  • Metsluse
  • ülemaaste
  • Barbaarsuse
  • Karl Marx
  • Hegeli õpetus
  • pealisehitus ehk poliitiline
  • korraldus ja ideoloogia
  • Herbert Spencer
  • F. Oppenheimerilt
  • orjad
  • Oppenheimer
  • J. Freizer
  • maagia
  • religioon
  • teaduse tase
  • jumalikustatud kuningavõimu
  • saj esimene pool
  • A. Evans
  • M. Weber
  • David Émile Durkheim
  • Karismaatiline domineerimine
  • traditsiooniline domineerimine
  • õiguslik ülemvõimu
  • patriarhaalne
  • vanameeste võim
  • õiguslik ülemvõim
  • Karismaatiline autoriteet
  • Bronisław Kasper Malinowski
  • M. Schmidt?
  • J. Breasted
  • Kosinna?
  • metsluse barbaarsuse, orjuse
  • Paleoliitiline metslus
  • Etapp neoliitiline barbaarsus
  • Vaseaja kõrgem barbaarsus
  • Linna revolutsioon
  • linnatsivilisatsiooni tunnust
  • Karl August Wittfogel
  • White
  • riik-kiriku
  • composite band
  • Limited lineage and clanns
  • Meelde jätta siis et kultuuri tuum
  • oluline ja et multilineaarsusu kuni tsivilisatsioonini
  • Sahlins
  • Polany
  • H Service
  • chiefdom
  • Big-mane
  • Sahlins
  • kihistunud
  • ühiskond
  • Ranking
  • rank society
  • kihistunud ühiskkond
  • individualiseeriv chiefdom
  • chiefdom
  • Lihtne e simle
  • complex chiefdom
  • R. Carneiro
  • minimal,typical, ja maximal chifdom
  • Chervis
  • T. Earle
  • varane riik
  • Adams
  • segredatsioon
  • entralisatsioon
  • edutamineja järjestamine
  • Classeniga ja
  • Early State
  • seitse põhilist tunnust
  • algeline riik
  • Üleminev algeline riik
  • küpse varane riik
  • neomarksistid
  • Rewlandsiga
  • J Hoddes
  • N. Joffe
  • kollegiaalsem
  • individualistlik
  • korporatiivsetele teooriatele
  • elanikonna kasvu surve, konflikt ja
  • sõda(sageli eelmisest tingitud), korralduse funktsioon, eksploteerimine, religioon ja
  • ideoloogia(mitte ainult reguleeriva vaid ka tekitava aspektina). Tooriad siis
  • sunniteooriad ja konsensuseteooriad

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

116
doc
168
doc
35
doc
60
rtf
88
rtf
176
pdf
49
doc
32
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto