Kinnistusraamat register, kuhu on kantud kõik kinnistud Eesti Vabariigis Kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, on tegemist abstraktsiooni printsiibiga. · Tsiviilõigussuhe Kaasus eluline situatsioon Õigussuhe õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe; õigusega reguleeritud. Õigussuhe ei ole sõprussuhe; religioonisuhe. Peame tuvastama kelle vahel on õigussuhe Kodus on omandisuhe, koolis on lepingusuhe. Õigussuhtel on kolm elementi: 1. Subjekt isikud, kes õigussuhtes osalevad; õigussuhtes osalevad subjekte nimetatakse poolteks pooled. Õigussuhtes on alati kaks subjekti. Ühel poolel saab olla mitu isikut. Õigussuhtesse mitte puutuv isik on kolmas isik, nt kogu ülejäänud maailm on kolmas isik. Õigussuhte üks pool on alati õigustatud subjekt, teine pool on alati kohustatud subjekt. Alati on nii, et kellegi õigusele vastab kellegi kohustus!!
olukorras rakendatakse ning kohaldatakse mõnda sobivat sellest seadusest tulenevat üldpõhimõtet (ratio legis). Tuleb teha selgeks, kumb on üldnorm, kumb erinorm. § 5. Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Need asjaolud, mille mõjul tsiviilõigused ja -kohustused tekivad, muutuvad ja lõppevad, ongi tsiviilõigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alusteks. Nimetatud asjaoludeks võivad olla kas sündmused, õiguspärased või õigusvastased teod. Õiguspärased teod omakorda on kas tehingud või muud õigustoimingud. Soovitakse rääkida vaid õigustest, mis tekivad seoses tsiviilisikutega. Kohustused puudutavad samuti vaid ühe õigusharu (tsiviilõiguse) kohustusi.. Mis on tehing
võivad ka sõbrasuhted, moraalisuhted jne. Mitteõiguslikud suhted: Väga raske on leida mitte õiguslikke suhteid. Tsiviilõiguslik õigussuhe on tsiviilõigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilõigus suhtel on 3 elementi: subjektid - vähemalt 2; objekt ja sisu. ÕIGUSUHTE ELEMENDID Subjekt- ISIK. Igas õigussuhtes on vähemalt kaks subjekti, aga alati kaks poolt. Ühel poolel võib olla mitu subjekti. Subjekt võib olla õigustatud subjekt või kohustatud subjekt Üks subjekt võib samaaegsel olla nii õigustatud kui ka kohustatud (nii müüjal kui ostjal on samaaegselt õigused kui ka kohustused;müüjal õigus saada raha, aga anda kohustusena kaup ja ostal vastupidi) Igale õigusele vastab alati kellegi kohustus. Objekt on see, millele on õigussuhe suunatud. Objekte võib olla õigussuhtes mitu (nt ostu-müügi lepingus on objektiks kaup ja raha) Sisu - Õigusuhtes tekkivad õigused ja kohustused.
õigusest. Teine oluline otsus – meie tsiviilõigus saab olema kodifitseeritud, sellisel viisil, et on viis osa, mis annavad tervikuna välja tsiviilseadustiku. Eesti tsiviilõiguse süsteem on ära määratud viie osa kaudu: 1. Üldosa – üldosa normid, TsÜS – 1. september 1994 → 1. juuli 2002; võime eristada: ∙ isikud ∙ esemed ∙ tehingud ∙ esindus ∙ hagi aegumine 2. Perekonnaõigus, perekonnaõigusseadus – 1. jaanuar 1995; põhiinstituudid on: ∙ abielu ∙ perekond ∙ eestkoste 3. Asjaõigus, asjaõigusseadus – 1. detsember 1993; põhiinstituudid on: ∙ üldsätted ∙ omand (kinnisomand, vallasomand) ∙ piiratud asjaõigus 4. Pärimisõigus, pärimisseadus – 1. jaanuar 1997 → 1. jaanuar 2009 ∙ pärimise alused
dets 1994. Perekonnaseadus 1 jaan 1995, pärimisseadus 1 jaan 1997, võlaõigusseadus 1 juuli 2002. Tsüsi pidi parandama 1 juuli 2002 tsüsi redaktsioon. [HAKKAS KEHTIMA]. Pärimisseaduse redaktsioon 1. juuni 2009. Need 5 seadust olles eraldi vastu võetud, need muudustavad koos meie tsiviilseadustik. Osade peamised reguleerimise vadlkonnad vmt: ÜLDOSA TsÜs 1-07.2002. Isikud Esemed Tehingud Esindus Hagi aegumine PEREKONNAÕIGUS PerS 1. 01.95 Abielu Perekond Eestikoste ASJAÕIGUS Asjaõiguusseadus 1.12.93 (pärasiste parandustega) Üldsätted Omand (omanikaitse) Kinnisomand ,,pahanduse tekitaja" vallasomand Piiratud asjaõigus. PÄRIMISÕIGUS PärS 1.01 1997 1.01.2009 Pärimise alused (mille alusel päritakse jne) Pärimise käik VÕLAÕIGUS VÕS 1. 07.2002 (muudatustega) Üldsätted
a.). Materiaal- ja protsessiõiguse normide vajeline seos. Protsessiõigus on tsiviilõiguse kaitseks. 2. Tsiviilõigus ja karistusõigus (KarS). Karistusõigus on preventiivse iseloomuga ja on suunatud kindlustama ts. õ. suhete stabiilsust ning korda. 3. Tsiviilõigus ja haldusõigus (HMS). Tsiviilõigusliku tehingu tegemine võib seonduda haldustoiminguga (kanded registrites, tõestamine, ametniku juuresviibimine), samuti võib haldusakti sisuks olla tsiviilõiguslik tahteavaldus. 4. Tsiviilõigus ja finantsõigus. Finantsõigus ei ole mõeldav ilma tsiviilõiguse ning tsiviilkäibeta. 5. Tsiviilõigus ja rahvusvaheline õigus. Riik kui rahvusvahelise õiguse ja tsiviilõiguse subjekt. · Tsiviilõiguse allikad (TsÜS § 2 lg 1): 1. Seadus. Siseriiklik õigus (õiguse üldaktid-põhiseadus, seadus, määrus), rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid (välislepingud, konventsioonid), Euroopa
Siis alati abstraktne printsiip! Otsida tekstist tingimusi. 2. TSIVIILÕIGUSSUHE 2.1. Õigussuhte mõiste Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe (nt liikluseeskiri, kommunaalsuhe). Õigusnormid ehk seadused, nende täitmist tagavad riiklikud institutsioonid (politsei, kohus, ministeeriumid jne.) Õigussuhe pole nt sõprus ja religiooniga seotud suhe (samas kui pere, abielu on). Õigussuhtel on kolm elementi: 1) Subjekt iskud, kes õigussuhtes osalevad. Õigussuhtes osalevad subjektid on pooled. (Alati 2 subjekti!) Õigussuhtesse mitte puutuv isik on kolmas isik. Õigussuhte üks pool on alati õigustatud subjekt ja teine pool kohustatud subjekt. Kellegi õigusele vastab alati kohustus. Ühekülgne või mitmekülgne. Ühekülgne kohustatud isik on ükspool (nt laenusuhe võlgnikul on kohustus võlausaldajale). Mitmekülgne kohustatud isikud mõlemal pool (nt ost-müük).
asutamine, juhtimine, lõpetamine. Võivad kehtida ka mingi teatud füüsiliste/juriidiliste isikude liigi suhtes, nt alaealised, AS-id, sihtasutused; kodanikud ja välismaalased. Tsiviilõiguse rakendamine Rakendamine on kohaldamine, elluviimine; neist reeglitest lähtumine, mis on ette nähtud. Rakendamine koosneb kolmest staadiumist: · Leida õige norm, mis vastab elulisele situatsioonile. · Selgitada, kas faktilised asjaolud vastavad õigusnormi koosseisulistele tunnustele. · Õiguslik tagajärg kuidas faktilised asjaolud viia kokku õigusest tulenevate tagajärgedega. Tõlgendamine TSüS §3. Seaduse tõlgendamine Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Seadusandja peab mõtlema nagu filosoof, aga rääkima nagu talupoeg. Tõlgendamine teenib rakendamist. Tõlgendamise võimalusi:
dets 1994. Perekonnaseadus 1 jaan 1995, pärimisseadus 1 jaan 1997, võlaõigusseadus 1 juuli 2002. Tsüsi pidi parandama 1 juuli 2002 – tsüsi redaktsioon. [HAKKAS KEHTIMA]. Pärimisseaduse redaktsioon 1. juuni 2009. Need 5 seadust olles eraldi vastu võetud, need muudustavad koos meie tsiviilseadustik. Osade peamised reguleerimise vadlkonnad vmt: ÜLDOSA – TsÜs 1-07.2002. Isikud Esemed Tehingud Esindus Hagi aegumine PEREKONNAÕIGUS– PerS 1. 01.95 Abielu Perekond Eestikoste ASJAÕIGUS – Asjaõiguusseadus 1.12.93 (pärasiste parandustega) Üldsätted Omand (omanikaitse) Kinnisomand – „pahanduse tekitaja“ vallasomand Piiratud asjaõigus. PÄRIMISÕIGUS – PärS 1.01 1997 1.01.2009 Pärimise alused (mille alusel päritakse jne) Pärimise käik VÕLAÕIGUS – VÕS 1. 07.2002 (muudatustega) Üldsätted Lepingud
õigusvastastest tegudest. Tsiviilõigused ja kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele õigusjärglusega, kui need ei ole isikuga lahutamatult seotud. Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. Toiming-õiguspärane tegu. Tehing on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele ja lõpetamisele. Tehingud on ühepoolsed (testament) või mitmepoolsed lepingud (ost-müük). Tehing on isiku tahteavaldus, mis peab kujunema tegelikke asjaolusid teades ja neid õigesti hinnates. Tehing, mis on vastuolus põhiseadusega või heade kommetega, on tühine. Lähtuda tuleks ühiskonnas valitsevast moraalist, tavadest. Tehingu võib tühistada, kui see on tehtud olulise eksimuse, pettuse, õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul. Juriidiline fakt- tegelikkuses toimunud muutused/asjaolud, millel on õiguslik tagajärg (tekivad õigused ja kohustused).
Keerulisemate lepingute sõlmimisel, kus pooled peavad pikaajalisi läbirääkimisi ja kokkulepped saavutatakse üksikute lepingupunktide kaupa, on raske eristada üksikuid tahteavaldusi. Sellisel juhul on lepingu sõlmituks lugemisel oluline saavutatud kokkuleppe sisu vastavus seaduse nõuetele. Tahteavalduse liigid Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Vastavalt TsÜS § 68 võib tahteavaldus olla otsene või kaudne. Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (näiteks ettepanek sõlmida või lõpetada leping, muuta lepingutingimusi, taganeda lepingust jne). Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine
Keerulisemate lepingute sõlmimisel, kus pooled peavad pikaajalisi läbirääkimisi ja kokkulepped saavutatakse üksikute lepingupunktide kaupa, on raske eristada üksikuid tahteavaldusi. Sellisel juhul on lepingu sõlmituks lugemisel oluline saavutatud kokkuleppe sisu vastavus seaduse nõuetele. Tahteavalduse liigid Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Vastavalt TsÜS § 68 võib tahteavaldus olla otsene või kaudne. Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (näiteks ettepanek sõlmida või lõpetada leping, muuta lepingutingimusi, taganeda lepingust jne). Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine
süsteemiga ja mõjutatud eelkõige Germaani õigusest. Teine oluline otsus meie tsiviilõigus saab olema kodifitseeritud, sellisel viisil, et on viis osa, mis annavad tervikuna välja tsiviilseadustiku. Eesti tsiviilõiguse süsteem on ära määratud viie osa kaudu: 1. Üldosa üldosa normid, TsÜS 1. september 1994 1. juuli 2002; võime eristada: · isikud · esemed · tehingud · esindus · hagi aegumine 2. Perekonnaõigus, perekonnaõigusseadus 1. jaanuar 1995; põhiinstituudid on: · abielu · perekond · eestkoste 3. Asjaõigus, asjaõigusseadus 1. detsember 1993; põhiinstituudid on: · üldsätted · omand (kinnisomand, vallasomand) · piiratud asjaõigus 4. Pärimisõigus, pärimisseadus 1. jaanuar 1997 1. jaanuar 2009 · pärimise alused · pärimise käik
3. Tsiviilõigus ja haldusõigus (HMS). Tsiviilõigusliku tehingu tegemine võib seonduda haldustoiminguga (kanded registrites, tõestamine, · Õiguse kaotamine (VÕS § 6 lg 2, vt ka nt VÕS § 118) ametniku juuresviibimine), samuti võib haldusakti sisuks olla tsiviilõiguslik tahteavaldus. 3) Lepingutingimuste muutmine Lahtised tingimused VÕS §26. Lepingu aluseks olevate tingimuste muutumine VÕS § 97 4. Tsiviilõigus ja finantsõigus. Finantsõigus ei ole mõeldav ilma tsiviilõiguse ning tsiviilkäibeta. 4)Lepingu tõlgendamine 5. Tsiviilõigus ja rahvusvaheline õigus. Riik kui rahvusvahelise õiguse ja tsiviilõiguse subjekt.
Mis juhtub kui õigusnormid välja jätta? Ei tohi jätta, sest sellega me rõhutame, et tegemist on õigusliku regulatsiooniga.(olla võivad ka sõbrasuhted jne). 85. Miks ühiskondlik suhe? Sest väljaspool ühiskonda võib ka suhteid olla. 86. Mis on tsiviilõiguslik suhe? Tsiviilõigussuhe on tsiviilõigussubjektide vaheliste õiguste ja kohustuste seos 87. Nimeta tsiviilõigusushte 3 elementi? 2subjekti, objekt ja sisu 88. kes on subjekt? Isik, võib olla nii õigustatud kui kohustatud.Üks subjekt võib olla samaaegselt nii õigustatud kui kohustatud. 89. Mis on objekt? See, millele õigussuhe on suunatud.objekte võib olla mitu. 90. Mis vahe on subjektil ja objektil? Objektil puudub õigusvõime. 91. Mis on sisuks? Õigussuhtest tekkivad õigused ja kohustused 92. Mis on subjektiivne õigus? Konkreetsele subjektile kuuluv õigus 93. Objektiivne õigus?
............................................................................................................................ 96 Esindamine. (Slaid 17) ............................................................................................................................................. 98 Tähtaeg ja tähtpäev. (Slaid 18) .......................................................................................................................... 100 Aegumine. (Slaid 19) .............................................................................................................................................. 102 Tsiviilõiguste teostamine. (Slaid 20) ............................................................................................................... 104 Õigusaktid ................................................................................................................................................
(3) Tehing on tehtud äramuutva tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede lõppemine sõltub asjaolust (äramuutev tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Tehing võib olla ühe- või mitmepoolne. Üldjuhul on mitmepoolne. Testament, ülesütlemise avaldus on ühepoolne. § 67. Tehingu mõiste (1) Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. (2) Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Kuidas saab teostada tehingu tühistamisõigust? TsÜS § 98 Kujundusõiguse alla läheb: tehingu tühistamine, Hagi alus ja nõude alus: hagi alus on faktilised asjaolud, millele hageja põhineb. 3-2-1-72-12 hädakaitse kohta lahend
.2124 8. Tehingu kehtetus..............................................................................................2527 9. Tingimuslik tehing............................................................................................2728 10. Esindamine......................................................................................................2932 11. Tähtaeg ja tähtpäev..........................................................................................33 12. Hagi aegumine.................................................................................................3435 2 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE _____________________________________________________________________________________ EKSAMI küsimus: mis on tsiviilõigus?
TsÜS'i koht õigussüsteemis seoses teiste õigusaktidega: · TsÜS ehk tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le. · TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa seadustele ( nt ÄS, TLS, MTÜS, SAS jne) 2. Selgita "tehingu" mõistet Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehing on isiku tahteavaldus, mis peab kujunema tegelikke asjaolusid teades ja neist õiget ülevaadet omades. Tehingut võib teha mistahes vormis. Tehing on alati toiming (toimingute kogum), aga toiming ei ole alati tehing. Toiming on ainult siis tehing, kui toimingus sisaldub tahteavaldus. Tehingu liigid: 1. Ühepoolne; n: testament, lepingust taganemine, tasaarvestus (vaja läheb ühte tahteavaldust). Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik uhe
eraldatav osa häviks või olemuselt muutuks (nt maatükil olev hoone). Mitteoluline osa saab asjast eraldada, ilma et asi või eraldatav osa oluliselt muutuks või kui asi ja selle osa on eri isikute omandis. Sellised osad, mis paistavad kinnisasja või ehitise oluliste osadena, tegelikult seda aga ei ole, on näilised osad. 17. Mida mõistetakse tehingu all? Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud tahteavaldus. 18. Milliseid tehinguid eristatakse osalejate arvu alusel? Sõltuvalt tehingus osalejate arvust võib tehing olla: ühepoolne vajalik on ühe isiku tahteavaldus; mitmepoolne vajalik on kahe või enama isiku tahteavaldus. 19. Milliseid tehinguid eristatakse õiguslike tagajärgede alusel? Tehingud jagunevad kohustus- ja käsutustehinguteks. Nende tehingute puhul kehtib eraldamisprintsiip. 20. Mis on kohustustehingu üldiseks sisuks?
eraldatav osa häviks või olemuselt muutuks (nt maatükil olev hoone). Mitteoluline osa saab asjast eraldada, ilma et asi või eraldatav osa oluliselt muutuks või kui asi ja selle osa on eri isikute omandis. Sellised osad, mis paistavad kinnisasja või ehitise oluliste osadena, tegelikult seda aga ei ole, on näilised osad. 17. Mida mõistetakse tehingu all? Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud tahteavaldus. 18. Milliseid tehinguid eristatakse osalejate arvu alusel? Sõltuvalt tehingus osalejate arvust võib tehing olla: ühepoolne – vajalik on ühe isiku tahteavaldus; mitmepoolne – vajalik on kahe või enama isiku tahteavaldus. 19. Milliseid tehinguid eristatakse õiguslike tagajärgede alusel? Tehingud jagunevad kohustus- ja käsutustehinguteks. Nende tehingute puhul kehtib eraldamisprintsiip. 20. Mis on kohustustehingu üldiseks sisuks?
võivad ka sõbrasuhted, moraalisuhted jne. Mitteõiguslikud suhted: Väga raske on leida mitte õiguslikke suhteid. Mis on õigusuhe: õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilõiguslik õigussuhe on tsiviilõigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilõigus suhtel on 3 elementi: subjektid:2; objekt;sisu. ÕIGUSUHTE ELEMENDID Subjekt- ISIK. Igas õigussuhtes on vähemalt kaks subjekti, aga alati kaks poolt. Ühel poolel võib olla mitu subjekti. Subjekt võib olla õigustatud subjekt või kohustatud subjekt Üks subjekt võib samaaegsel olla nii õigustatud kui ka kohustatud (nii müüjal kui ostjal on samaaegselt õigused kui ka kohustused;müüjal õigus saada raha, aga anda kohustusena kaup ja ostal vastupidi) Igale õigusele vastab alati kellegi kohustus. Objekt on see, millele on õigussuhe suunatud. Objekte võib olla õigussuhtes mitu (nt ostu- müügi puhul objektiks kaup ja raha).puudub õigusvõime
Leping on kokkulepe, aga kokkulepe pole leping. Õiguslikuks tagajärjeks on kohustused (lepivad kokku, et ostavad muruniiduki on kokkulepe). Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, tulenevalt VÕS § 8 lg 2. Lepingu sõlmimiseks on vaja vähemalt kahte tahteavaldust. Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Otsene või kaudne tahteavaldus/vaikimine või tegevusetus. Kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Lepingutest tulenevad lepingu pooltele õigused ja kohustused, mida tuleb täita senikaua, kuni kohustused täidetakse nõuetekohaselt või kuni leping lõpetatakse Milliseid lepinguid võime tänasel päeval sõlmida
tegu Tehing – testament, ühepoolne, mitmepoolne, ühekülgne, mitmekülgne Leping – ostu-müügi leping, vähemalt kahepoolne Tehing – tahteavaldusega toiming, leping, testament. Tehingut ja toimingut eristab see, et tehingu puhul on tahteavaldus, aga toimingu puhul ei pruugi seda olla. Lepingu ja tehingu erinevus on see, et lepingu puhul on vaja kahte osapoolt 2. Loeng Tsiviilõigussuhte subjektid Õiguses on subjektid ja objektid. Isikul on õigused ja kohustused, asjal need puuduvad. Loomad ei ole subjektid (neil on õigused, aga puuduvad kohustused). Õigustatud ja kohustatud subjekt. Kaks poolt. Subjekt (isik) – õiguste ja kohustuste kandja. Subjektist teeb subjekti õigus ja teovõime.
eraõigusele ja annab käitumispõhimõtted. Tsiviilõiguse põhimõtted : a) Osaliste võrdus(võrdsus laiemas tähenduses), b)omandi kaitse(omand on eriline subjektiivne õigus, see on kõige suurem jõud, seda ei määratle miski), c) lepinguvabadus (seotud dispositiivsusega), d) tsiviilõiguste kohtuliku kaitse printsiip, e) hea usu põhimõte- käiuda ausalt ja õiglaselt kohustus teha koostööd jne, f) mõistlikuse põhimõte(asja konkreetset hinda, turuhind) Tsiviilõiguse subjekt on isik ning isikud jagunevad: Füüsiliseks(õigusvõime, ja teovõime) ja juriidilised(registrikanne) Füüsilisel isikul on elukoht(alaliselt või peamiselt elab), tegevuskoht (isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandus-või kutsetegevuse koht). Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga.
asutamine, juhtimine, lõpetamine. Võivad kehtida ka mingi teatud füüsiliste/juriidiliste isikute liigi suhtes, nt alaealised, AS-id, sihtasutused; kodanikud ja välismaalased. Tsiviilõiguse rakendamine Rakendamine on kohaldamine, elluviimine; neist reeglitest lähtumine, mis on ette nähtud. Rakendamine koosneb kolmest staadiumist: · Leida õige norm, mis vastab elulisele situatsioonile. · Selgitada, kas faktilised asjaolud vastavad õigusnormi koosseisulistele tunnustele. · Õiguslik tagajärg kuidas faktilised asjaolud viia kokku õigusest tulenevate tagajärgedega. Tõlgendamine TSüS §3. Seaduse tõlgendamine Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Seadusandja peab mõtlema nagu filosoof, aga rääkima nagu talupoeg. Tõlgendamine teenib rakendamist. Tõlgendamise võimalusi:
Puutumatus välisriigi õigusega – olukord, kus tsiviilõigussuhtes osalejad või selle objekt omab puutumatust välismaise õigusega. Kollisiooninorm – normid, mille abil tehakse kindlaks tsiviilõigussuhtele kohaldatav õigus. Tsiviilõiguse rakendamine - tsiviilõiguse normide kohaldamine (subsumeerimine) konkreetsetele elulistele asjaoludele. Rakendamise käik: 1) eelduslikult sobiva õigusnormi väljaselgitamine (normi tõlgendamine); 2) kontrollimine, kas elulised asjaolud vastavad normi koosseisule; 3) õigusliku tagajärje kindlakstegemine (otsustamine). Rakendamise käik ja otsustus peavad olema kontrollitavad. 7. Tsiviilõiguse tõlgendamine SEADUSE TÕLEGENDAMISE MEETODID: 1) Grammatiline – uuritakse seaduse sõnastust ja sõnade mõtet, lähtudes kas sõna üldsises või spetsiaalsest juriidilisest tähenduest ja grammatikareeglitest; sõna võimalikud tähendused määrava tõlgendamise piirid (kus algab lünkade täitmine ja õiguse edasiarendamine)
P.2.Juriidilise vastutuse tunnused 96 P.3. Juriidilise vastutuse alused. Õiguserikkumise koosseis ja õiguserikkumise kvalifitseerimine 97 6 P.4. Õiguserikkumise elemendid 97 § 3. Juriidilise vastutuse liigid ning vastutusest vabastavad asjaolud 100 P.1. Juriidilise vastutuse liigid 100 P.2. Juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud 101 Teema 7. Põhimõisted: 101 TEEMA VIII. ÕIGUS JA MORAAL. ÕIGUSRIIGI KONTSEPTSIOON 102 § 1. Õigus ja moraal 102 P.1. Õiguse ja moraali vahekord 102 P.2
Kas see olukord on üldse õiguslikult lahendatav. Kui situatsioon ei ole õiguslikult reguleeritav, pole tegu analoogiaga, vastasel juhul on seaduses auk ja siis on küll analoogia. Sel juhul peaks sarnased situatsioonid olema õiguslikult reguleeritud. Tsiviilõigussuhe Mõiste: Subjektiivsete õiguste ja neile vastavate kohustuste seos; objektiivse õiguse alusel tekkinud isikutevaheline subjektiivsete õiguste ja vastavate kohustuste seos. Alused: 1. Sündmused- tegelikkuse asjaolud, mille kulgemine või tekkimine ei sõltu inimtahtest (nt looduskatastroofid, sünd, surm), ainult subjektiivsete õiguste ja vastavate kohustuste tekkimine, muutumine või lõppemine muudab sündmused õiguslikuks (nt sündides õigusvõime tekkimine). 2. Teod- jagunevad tehinguteks (otseselt suunatud õiguslike tagajärgede saavutmiseks. Jagunevad veel ühepoolseteks ja mitmepoolseteks lepinguteks) ja toiminguteks 3
Tsiviilõiguste- ja kohustuste tekkimise alused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste- ja kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. (muudest on oluline sõna sest tehing on üks osa toimingust) Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Mitmekülgne leping- kohustatud isikud on mõlemad pooled samaaegselt, nt. ost ja müük, ostjal on kohustus maksta raha ja õigus saada kaup, müüjal on õigus saada raha ja kohustus anda kaup. Toiming-õigusliku tähendusega õiguspärane tegu
32. Mis on õigusliku reguleerimise meetod? Mis eristab autoritaarset reguleerimismeetodit autonoomsest? Õigusliku reguleerimise meetod on juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks. Autoritaarne reguleerimismeetod vastandina autonoomsele (õigussuhte objektid on võrdsed) loob sellise suhte konstruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool. (nt. avalik õigus, riigi valitsemine). 33. Mis on õigusinstituut? Milline on õigusinstituudi seos õigusharuga? Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. 34. Mis on õigussüsteem? 16
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA 2015 Õpieesmärkide saavutamine: loengud, seinarid, iseseisev töö. 10 seminari, 9 tunnikontrolli seminarides, eksam koosneb teooriast ja kaasusest. Eksamile pääsemise eeldusteks on tsüsi läbimine, vähemalt 5 tunnikontrolli sooritamine positiivsele hindele, aktiivne osalemine vähemalt 7 seminaris. NÕUDENORMID : Lepingust taganemine §116 Lepingueelsed võlasuhtes § 115 http://www.digira.ee/wp-content/tootekataloog- data/100260/epub/OEBPS/Text/p5a-1.html TEEMA 1 LK 1-45 Võlaõigus kui õigusvaldkond Võlaõigus eraõiguse süsteemis 1 Üldosa - sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses (1994) 2 Eriosa moodustavad erinevad seadused 1 Asjaõigus - asjaõigusseadus (1993) 2 Võlaõigus - võlaõigusseadus (2002) 3 Perekonnaõigus - perekonnaseadus (1995) 4 Pärimisõigus - pärimisseadus (1997) Õigusnormid jagunevad: •
mittevaralisi suhteid. 51. Tsiviilõigussuhte mõiste ja suhtest osavõtjad (isikud). Tsiviilõigussuhe on isikute vaheline, kus isikuteks võivad olla nii füüsilised kui juriidilised isikud ning nende suhete sisuks võivad olla nii õigused kui kohustused. Tsiviilõigussuhe on tekkinud objektiivse õiguse alusel ning suhte sisuks on subjektiivsete õiguste ja nendele korrespondeeruvate kohustuste seos. Õigussuhte tekkimise alused on konkreetsed asjaolud, mida nimetatakse juriidilisteks faktideks. Juriidiliste faktide tõttu õigusnormis sisalduv üldine käitumisreegel annab aluse õigussuhte õigustele ja kohustustele. Juriidilised faktid on justkui vahetasand objektiivse õiguse ja subjektiivsete õiguste vahel. Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidilist isikut võib liigitada: 1. Eraõiguslik juriidiline isik on sellised isikud, mis on loodud erahuvides. Vastavalt