Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tsiviilõigus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes hüvitab kahju?

Lõik failist

Õigus​ on kehtestatud riigi poolt.  
Moraal ​ on kehtestatud inimeste poolt. 
Tava​ on pikema ajaline käitumine.  
Õiglus​ on defineerimata.  
Õigus jaguneb ​kaheks, sest eraõiguses on erinevad põhimõtted kui avalikus õiguses. 
Huviteooria puudus​, too näide-asjaolu, et nii era- kui avalik-õiguslikud normid peavad 
enamasti arvestama nii era- kui ka avalike huvidega. Paljud õigusnormid lähtuvad 
samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest (riik ostab auto).  
esimene lõige (lg)-üldine reegel 
teine, kolmas, neljas-täpsustus 
punktid (p)- loetelu  
lõige on iseseisev mõte, punkt on loetelu. 
Seaduse nimede​l on lühendid, mis on kindlaks määratud. TsÜS-Tsiviilseadustiku üldosa 
seadus. 
Põhiseadus​ on kõige tähtsam, sest põhiseaduse on vastu võtnud rahvas. Rahvas on kõrgeima 
võimu kandja demokraatlikus riigis. Kui seadused lähevad vastuollu siis nad ei kehti.  
Seaduse tõlgendamine: 
Grammatiline-lähtub sõnade tähendusest, suure tähendusega on keele üldmõistete ja 
juriidiliste mõistete eristamine. 
Teleoloogiline - mõttekohane, eesmärgiline tõlgendamine. Mis oli seadusandja eesmärk, mida 
ta tahtis saavutada. Selle alusel kohaldada. 
Süstemaatiline- lähtub normide süsteemist või asukohast, tõlgendatakse koos teiste 
sätetega/õigusaktidega. (Tehingu kehtivus-TsÜS, lepingu kehtivus-VõSüldosa, konkreetne 
lepingu sisu-üürileping VõSeriosa) Tuleb kontrollida, kas üldnormi suhtes ei ole erinormi
kui on, siis lähtuda erinormist. 
Ajalooline-lähtub ajaloolise seaduseandja tahtest (vanade seadustega tegeledes ), abistava 
tähendusega, selgitab, mida seaduseandja püüdis selgeks teha, mis oli seaduse mõte, sisu. 
Tsiviilõiguste- ja kohustuste tekkimise alused 
tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus 
seob tsiviilõiguste- ja kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. (muudest on 
oluline sõna sest tehing on üks osa toimingust) 
Tehing ​on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku 
tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus .Tehingud on ​ühepoolsed ja mitmepoolsed​. 
Ühepoolne tehing​ on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. 
Mitmepoolne tehing​ on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku 
tahteavaldus. ​Mitmepoolsed tehingud on lepingud ​. 
Mitmekülgne leping- ​kohustatud isikud on mõlemad pooled samaaegselt, nt. ost ja müük, 
ostjal on kohustus maksta raha ja õigus saada kaup, müüjal on õigus saada raha ja kohustus 
anda kaup. 
Toiming​-õigusliku tähendusega õiguspärane tegu. Kui oleks lihtsalt õiguspärane tegu siis 
läheks segamini moraali ja religioosse käitumisega. Kui oleks lihtsalt õigusliku tähendusega 
siis võib segamini minna õigusvastase teoga.  
Sündmus​-inimtahtest sõltumatu (loodusõnnetus) 
Tegu​-inimtahtes sõltuv, tegu on õiguspärane(toiming) ja õigusvastane 
Hierarhia :Leping->tehing->toiming 
Tehing ja leping erinevad sellepoolest, et lepingus on kaks tahteavaldust , tehingus võib olla 
ka üks. 
Tehing, mis pole leping on nt​  testament  
Tehing ja toiming erinevad, sest toimingus ei pruugi olla tahteavaldust. 
Toiming mis pole tehing nt autoriõigused 
Õigusjärglus​-Tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele 
(õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. 
Üldõigusjärglus​-lähevad õigusjärglasele üle kõik õigused ja kohustused (pärimine) 
Singulaarne õigusjärglus​- läheb üle mingi üksikõigus või kohustus.(ostad nt poest saia) 
Õigusjärgluse aluseks​ on tehing või seadus. 
Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja 
kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. 
Abstraktsiooniprintsiip​- ükskõik mida me ostame, müüme, vahetame siis see koosneb 
kahest tehingust: Käsutustehing ja kohustav tehing. Võlaõiguse ja asjaõiguse eristamine 
(kohustus- ja käsutustehingu õiguslik eristamine). Ühe tehingu kehtivus ei mõjuta teise 
tehingu kehtivust.​(keegi müüd autot, mina tahan autot osta. Hakatakse tähistama automüüki, 
ostja ütleb et tuleb homme autole järgi, aga enne kui ostja järgi tuleb, pakub uus ostja 
kõrgemat hinda ja müüja müüb auto hoopis temale. Auto on viimase ostja oma, sest üks 
tehing on tehtud aga teine mitte. Asjaõigusliku tehingu puhul tuleb valdus üle anda.) 
Vallasasja​ puhul on vaja kokkulepet ja valduse üle andmist. (võlaõiguslik tehing) 
Kinnisasja​ puhul loeb kinnistusraamatus olev kanne 
Ainult omanik võib ​käsutada​-tehingute tegemine, ​kasutada​-sihtotstarbeline tarvitamine, 
vallata - faktiline võim 
Käsutustehing ehk kasuaaltehing 
 
Õigussuhe-
​õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik õigussuhe. 
Õigussuhtel on 3 elementi​-  
●  subjektid /isik- ​füüsiline isik-​inimene 
 ​juriidiline isik​-seadusalusel loodud õigussubjekt. ( rahvusraamatukogu )  
Eraõiguslik​-erahuvides. ​Liigi kohta​ käiva seaduse​ aluses loodud (osaühing, 
sihtasutus , mittetulundusühing, turundusühistu, aktsiaselts )  
Avalikõiguslik​-avalikes huvides. ​Konkreetse seadusega​ loodud (riik, linn, vald) 
(​16 a õpilane lööb sisse kooliakna, kes hüvitab kahju?​  Subjekt -õpilane ja kool, 
objekt-aken, subjekti kontroll- õpilane on füüsiline isik, kool on juriidiline isik, 
avalikõiguslik-kuulub Tallinna linnale . Sisu- õpilane peab Tallinna linnale akna kinni 
hüvitama.  
objekt/ese- see millele õigussuhe on suunatud. (laenulepingu objektiks on raha, 
ostu-müügilepingu objektiks on ​nt pudel viina ja raha​.) 
● sisu- Õigused ja kohustused. Alati kaks poolt. Üks pool on õigustatud pool, teine pool 
on kohustatud pool. ​Üks pool võib olla nii õigustatud kui kohustatud​. Sellist 
tehingust kus üks pool on kohustatud on ühekülgne tehing (​ laenuleping ,hoiuleping​). 
Kui mõlemad pooled on kohustatud on tegemist mitmekülgse tehinguga 
(​ostu-müügileping​) 
Subjektiivne õigus​-konkreetsele subjektile mõeldud õigust (kui mul on konkreetne pastakas 
käes) 
Objektiivne õigus​-õigusnormide kogu, (meil kõigil on olla pastaka omanik) 
Positiivne õigus​-praegu kehtiv õigus 
Juriidiline kohustus​-õiguslik kohustus 
Juriidiline fakt​- fakt millel on õiguslik tähendus.Sündmus ja tegu (kõige laiem mõiste üldse) 
FIE​- füüsilisest isikust ettevõtja! 
Juriidiline isik on olemas ainult juriidiliselt! 
Füüsiline isik on füüsiliselt olemas 
 
Kaasuste lahendamise juhend- 
 
● Kirjutada välja tekstis olevad subjektid 
● Kirjutada välja õigussuhte objekt (objekte võib olla mitu mitmekülgsetel tehingutel) 
● Teostada subjektide kontroll (kui subjekte pole puudub õigussuhe)  
● Välja tuua õigussuhte sisu (õigused ja kohustused) 
● Kontrollida abstraktsiooniprintsiipi 
 
 
Tsiviilõigus #1 Tsiviilõigus #2 Tsiviilõigus #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-09-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LauraK2 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
doc

Tsiviilõiguse eksami konspekt

Traditsiooniliselt hõlmab endas nelja õigusvaldkonda (nn tsiviilõiguse eriosa), milledeks on: - Võlaõigus - Asjaõigus - Perekonnaõigus - Pärimisõigus TsÜS koht õigussüsteemis TsÜS e tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa (st tsiviilseaduse) üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le · TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa seadustele (nt ÄS, TLS, MTÜS, SAS jne) Objektiivses tähenduses tsiviilõigus on normid ja tavad, mis reguleerivad isikutevahelisi varalisi ja mittevaralisi suhteid. Õigus subjektiivses tähenduses- objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes 1. Common Law süsteem Kohtulahenditel baseeruv õigussüsteem - Ei erista avalikku- ja eraõigust sh puudub tsiviilõigus kui õigusharu, kuigi teoorias ja nt kohtuotsustes mõistet kasutatakse - Puudub väga selge õigussüsteemi struktuur 2. Nordic Law süsteem

Õigusõpetus
thumbnail
33
docx

Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt

et keelatud on kõik see, mis pole lubatud. Eraõiguses on vabaduse põhimõte, avalikus õiguses on piiratud põhimõte Kui me eraõiguse valdkonnas keeldu ei leia, võib seda teha. Kui avalikus õiguses pole lubavat normi, siis ei või seda ka teha. Eraõiguses on võimalikult vähe keelde, et tagada suuremat vabadust, avalik õiguses on vastupidi. Eraõigus on selleks et tagada vabadusi, avalik õigus on selleks,et riik ei kasutaks oma võimu ära. Tsiviilõigus Eraõigus: õigusalus, kus subjektid on võrdsed - Tsiviilõigus ­ võlaõigus (peamine valdkond ­ lepingud), asjaõigus (reguleerib peamiselt omandit), perekonnaõigus (reguleerib abielu ja vanemate-laste vahelisi suhteid), pärimisõigus (reguleerib pärimist) - Äriõigus = ühinguõigus = kaubandusõigus = äriseadustik ­reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust, lõpetamist - Majanduslik õigus ­ reguleerib pangandusõigust, kindlustusõigust

Tsiviilõiguse üldosa
thumbnail
18
docx

Tsiviilõiguse üldosa konspekt

lubatud! Miks jaguneb eraõigus kolmeks? Erinevate eraõiguste valdkondadesse riigi sekkumise m äär erinev Era- ja avaliku õiguse määratlus/definitsioon Tsiviilõiguse mõiste? Reguleerib varalisi ja mittevaralisi suhteid võrdsuse alusel. Eristab kriminaalõigusest, sest krimaalõiguses pole VÕRDSUSE põhimõtet Miks on tava õigusallikas? Seaduse puuudmisel on võimalus kasutada tava Kas kohtupraktika on õigusallikas? Ei ole. Miks ei ole? Ei vasta meie õigussüsteemile. Eraõigus vs tsiviilõigus? tsiv. reguleerib varalisi ja mittevaralisi suhteid Tsiviilõiguse (Ius civile) mõiste Tsiviilõiguses eristatakse reguleerimise eset ja reguleerimise meetodit Tsiviilõiguse reguleerimise ese - varalised suhted, isiklik mittevaraline suhe (vanemate-lapse suhe) Reguleerimise meetod - võrdsus Tsiviilõiguse allikad põhiseadus, seadused, õigusallikad (määrused), tava Ajaloolised allikad: Prantsuse tsiviilkoodeks 1804 Balti eraseadustik 1865 (BES)

Tsiviilõiguse üldosa
thumbnail
70
docx

Tsiviilõiguse üldosa seaduse konspekt

võimu ära. Riigile seatekse piirianguid. Kui seda piiranguid ei oleks, siis inimese vabadus ei oleks seadusega kooskõlas.Vabadust on vaja et ühiskond areneks. Miks on eraõiguse jagunemine selline? Erinev riigi sekkumise määr. Ühes riik sekkub rohkem, teises vähem. Tsiviilis vähem. Majandusõiguses rohkem. NT:lepingute sõlmimise vabadus, osta võib kõike. Riigi jaoks on majandusõigus kõige tähtsam, kõige vähem tähtsam on tsiviilõigus.Tsiviilõiguses kõige vähem (sest tsiviilõigust reguleerivad lepinguid, omandeid); majandusõigusesse kõige rohkem.Ühingu asutamisel riik kirjutab rohkem ette. Majandusõigus : pangandus ja kindlustus. Miks on majandusõiguses riigi sekkumise määr majanduses suurem ja tsiviilõiguses väiksem? See on riigijaoks tähtsam. Kui pank läheb pankrotti on surem probleem ku mingi tavaline OÜ. Millest koosneb tsiviilõigus? (VAPP) Võlaõigus tegeleb lepingutega

Õigus ja eetika
thumbnail
50
docx

Tsiviilõiguse Üldosa

kandjale. Kõik, mis ei ole lubatud, on keelatud. Miks on oluline öelda, et allutakse avaliku võimu kandjale? Sest ka eraõiguses on allumine (vanemad ja lapsed) Miks jaguneb kaheks? Eraõiguses vabaduse põhimõte, Avalikus õiguses piiratuse põhimõte – et riik ei hakkaks võimutsema, tuleb seda piirata Miks meil neid põhimõtteid vaja on? Et vabadust realiseerida. Ühiskonnas, kus pole vabadust ei toimu arengut. Eraõigus jaguneb kolmeks: 1) Tsiviilõigus 2) Ühinguõigus – juriidilisi isikuid puudutav; reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust, lõpetamist. 3) Majandusõigus - reguleerib pangandusõigust, kindlustusõigust. Unitaristlik ja dualistlik lähenemine. Unitarism leiab et tsiviilõigus ja ühinguõigus (äriõigus) on üks õigusharu - eristatud on ainult praktilistel kaalutlustel. Dualistlik lähenemine ütleb, et tsiviilõigus ja ühinguõigus (äriõigus) on erinevad asjad. Miks jaguneb tsiviilõigus kolmeks

Tsiviilõiguse üldosa
thumbnail
27
doc

KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA

Kas riik kehtestab moraali? ­ Ei. Eetika=moraal. ÕIGUS Eraõigus Avalik õigus - selline õigusharu, kus - selline õigusharu, kus subjektid on võrdsed subjektid on alluvussuhtes Karistusõigus Tsiviilõigus Äriõigus Majandusõigus Maksuõigus e kaubandusõigus Menetlusõigus (nt politsei) Võlaõigus Pangandus Asjaõigus Õigus Pereõigus Kindlustusõigus Pärimisõigus · Võlaõigus ­ lepingud · Asjaõigus ­ omand · Pereõigus ­ reguleerib vanemate, laste ja abielu

Tsiviilõigus
thumbnail
4
pdf

III loeng ja seminar

Käendus on solidaarne kohustus ja on kirjas lepingus või seaduses Õpetaja soovib käändustest eemale hoida ja olla valvas sõna ,,solidaarsuse´' suhtes :)) § 5. Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Paragrahv on juriidilise isiku kohta. Tsiviilõigus on reguleerimisese, mis reguleerib varalised suhted aga ka isiklikut mittevaralised suhted poolte võrdsuse reeguleerimismeetodi abil. Seadus on Riigikogu poolt vastuvõetud seadusakt Tehingu - toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus.

Kategoriseerimata
thumbnail
37
odt

Tsiviilõiguse üldosa

vastupidi. Eraõigus on selleks et tagada vabadusi, arengu, avalik õigus on selleks,et riik ei kasutaks oma võimu ära. Riigile seatekse piirianguid. Kui seda piiranguid ei oleks, siis inimese vabadus ei oleks seadusega kooskõlas. Praktiline tähendus Näidis refereedi maha kirjutamise lepinguga. Eraõigus ius privatum. Õigusalus, kus subjektid on võrdsed. Jaguneb nii nagu tahab. Kokku leppitud ei ole. Eraõigus jaguneb kolmeks: tsiviilõigus, ühinguõigus ja majandusõigus. Miks jaguneb eraõigus kolmeks?­ Riigi sekkumise määr on erinev. Riigi jaoks on majandusõigus kõige tähtsam, kõige vähem tähtsam on tsiviilõigus. Tsiviilõiguses kõige vähem (sest tsiviilõigust reguleerivad lepinguid, omandeid); majandusõigusesse kõige rohkem. Tsiviilõigus ­ eraõiguse haru, õigusalus, mis reguleerib poolte võrdsuse alusel varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid.

Tsiviilõiguse üldosa




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun