Tsiviilprotsess (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris


Tsiviipotsess
Eksam 28.04.2009

  • Tsiviilkohtu menetlus. Mõiste, põhimõtted, ülesanded.
    Tsiviilkohtumenetlus on rikutud või vaidlustatud materiaalõiguslike subjektiivsete õiguste, seadustega tagatud huvide kaitse eesmärgil toimuv kohtu ja protsessis osalevate isikute ts.protsessiõiguse normidega reguleeritud tegeuvus.
    põhimõtted:
  • Objektiivsus – kohus peab olema objektiivne ja erapooletu .
  • Optimaalsus-protsessiökonoomika põhimõte. Riigi ja poolte kulud peavad olema võimalikult väikesed.
  • Ainujuhtimise ja kollegiaalsuse vahekord.
  • Seaduslikkus – kohtunikud peavad olema sõltumatud, alluma seadustele .
  • Poolte võrdsus – õigus kasutada tõlki ja esineda kohtus oma emakeeles või muus keeles.
  • Poolte võistlevus – isikute võrdsus kohtu ees.
  • Kohtu seotus poolte esindatud asjaoludega – kohus peab ise seadust hästi tundma, poolte arvamus ei loe.
  • Asja arutamise suulisus – kirjalik lubatud seaduses sätestatud juhtudel.
  • Menetleva kohtukoosseisu muutmatus – ökonoomsuse seisukohalt ja ühiskondl.usalduse tagamiseks.
  • Menetluse avalikkus – kinnine võib olla seaduses sätestatud juhtudel, materjalid pole avalikud riigisaladuse või delikaatsete andmete korral. Salvestamised lubatud kohtu loal.
  • Õigus õiguslikule ärakuulamisele – õigus esitada kohtule hagieseme suhtes omapoolseid faktilisi asjaolusid, õiguslikke seisukohti, avaldada arvamust ja vastuväiteid vastaspoole faktiliste ja õiguslike väidete suhtes. Kohus peab jääma erapooletuks.
  • Dispositsiooni põhimõte – kõige omasem põhimõte. Ts.kohtumenetluse alguse, ulatuse , käigu ja lõppemise määravad pooled oma taotlustega.

  • Menetlusosalised – nende õigused ja kohustused.
    Menetlusosalised – hagimenetluses on pooled ja kolmas isik, hagita menetluses avaldaja , muust asjast puudutatud isikud, avalikku huvi kaitsma õigustatud isik või asutus.
    Menetlusosalistel on materiaalõiguslik huvi menetluse vastu. Menetlusosaliseks ei ole esindaja, sest tal puudub isiklik huvi asja lahendamise vastu ja kõiki toiminguid teostab ta esindatava nimel ja huvides.

    Kohtu kaudu käib kogu ts.asja ajamine menetlusosaliste vahel materiaalõiguse pinnal. Subjektiks on kohus kui institutsioon , mitte kohtunik . Isegi siis kui arutatakse ainuisikuliselt või kollegiaalset. Menetlusosalised ei ole menetlusõigussuhtes. Avaldus esitatakse kohtule. Kohtul on õigus nõuda dokumente, tõendeid, rakendada sanktsioone eesmärgiga lahendada pooltevaheline vaidlus. Kohtunik peab olema erapooletu. Menetlusosalisel on õigus nõuda kohtuniku taandamist esitades kohtule avaldus. Kohtunik taandab ennast kui avaldus oli põhjendatud, kui mitte, tegeleb asjaga edasi kohtu esimees.
    • Õigusmõistmisele kaasaaitavad isikud – tõlgid, eksperdid, tunnistajad, isikud kellel tekib menetluse käigus suhe kohtuga. Kaasaaitavad isikud on kohtuid abistavad subjektid . Neil puudub asja vastu isiklik huvi, oma tegudega ei mõjuta menetluse käiku. Neid kutsutakse kohtu või menetlusosalise algatusel , ise nad ei oma õigust protsessi astuda.
    Pooled on ts.kohtumenetlusõigussuhte subjektid ning nendel on isiklik materaalõiguslik huvi asja vastu tsiviilmenetluses. Tegemist on isikutega, kelle materiaalõiguste selgitamise ja kaitsmise huvides menetlus käib. Hagi korras lahendatakse pooltevaheline vaidlus. Hageja on vaieldava materiaalõigussuhte eeldatav õigustatud subjekt, kostja on vaieldava materiaalõigussuhte eeldatav kohustatud subjekt. Protsessi tulemusena saab öelda, kas poolte vahel oli materiaalõigussuhe või mitte, seega ei kattu alati õigustatud subjekt materiaalõigussuhtes hagejaga.
    Hagi esitatakse kohtu kaudu kostja vastu. Hageja on isik, kes on esitanud hagi ja kostja on isik, kelle vastu on hagi esitatud. Poolteks võivad olla jur ja füüsil isikud, kuna materiaalõigussuhted saavad tekkida vaid isiku vastu.
    Poolte õigused ja kohustused:

    Hagejal on õigus


  • Muuta hagi alust või eset. Hageja ei tohi muuta nii hagi alust ja eset korraga, sest juhul oleks tegemist uue hagiga.
  • Suurendada või vähendada nõuet.
  • Loobuda hagist.

    Kostjal on õigus


  • Hagi õigeks võtta.

    Pooltel on õigus


  • Kohtulahendi peale kaevata
  • Lõpetada asi kompromissiga
  • Nõuda kohtulahendi sundtäitmist.

  • Menetluskaaslus on mitme subjekti esinemine ühes ts.asjas kas hageja või kostja poolel.
    Kohus saab menetluskaaslust lõpetada igal ajal, kui leiab, et nõuete eraldi menetlemine on otstarbekas.
    Aktiivne protsessikaaslus – mitu hagejat võivad olla pooleks ühiselt ühe kostja vastu.
    Passiivne protsessikaaslus – üks hageja võib olla pooleks ühiselt mitme kostja vastu.
    Segakaaslus – mitu hagejat võivad olla pooleks ühiselt mitme kostja vastu.
    Mittevastava poole asendamine – kui hagi pole esitanud isik, kellele kuulub nõudeõigus või kui hagi pole esitatud selle isiku vastu, kes peab olema kostja, võib kohus hageja taotlusel asja lõpetamata asendada hageja või kostja õige hageja või kostjaga. Hageja asendamine toimub hageja nõusolekul. Kostja asendamine toimub hageja taotlusel.

  • Esindamine kohtus. Esindaja.

    Esindamine kohtus

    Perekonnaõiguslikud küsimused, vähekaitstud isikud, füüsilised isikud, piiratud teovõimega isikud, väheste juriidiliste teadmistega isikud, esindaja kohtu määramisel - menetlusteovõimeta isikud, alaealised hagita perekonnaasjades.

    Füüsilise isiku esindus

    Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime.
    Vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine. Mitmepoolne tehing on tühine, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita.
    Alla 7-aastase alaealise tehtud ühepoolne tehing on tühine. Mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui alaealine täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik.
    Tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. Tehingu teine pool võib teha ettepaneku, et otsusevõimetuna tehingu teinud isik kiidaks tehingu heaks. Kui isik ei keeldu heakskiidu andmisest kahe nädala jooksul, arvates ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta on tehingu heaks kiitnud.

    Juriidilise isiku esindus

    (Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel).
    Seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ. Juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse liige või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga pole määratud neid ühiselt esindama. Ühise esindatuse korral võivd juhatuse või seda asendava organi liikmed volitada üht või mitut enda hulgast. Eraõigusliku juriidilise isiku puhul kehtib ühine esindamine kolmandate isikute suhtes üksnes juhul, kui selle kohta on tehtud kanne vastavasse registrisse .

    EV ja kohaliku OVüksuse esindamine

    Eesti Vabariiki esindab:
  • Ministeerium – täitevvõimu kandja tegevusest tulenevalt esitatud hagis, menetlusse kaasamisel kolmanda isikuna, hagita menetluses.
  • Maavanem – tema pädevusse kuuluva küsimuse korral.
  • Riigikantselei esindaja – kui käsitletakse riigikantselei ül täitmist.
  • Justiitsministeerium – esindab kohtus.
    Lepinguline esindus esindatav valib ise endale esindaja, nende vahel tekib materiaalõiguslik suhe. Esinduse tekkimise aluseks on jur.fakt, tehing.
    Volikiri – lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. Võib esitada ka suuliselt, see protokollitakse. Vajadusel võib kohus nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja.
    Lepinguliste esindajate liigid:
  • Advokaat – tegutseb käsundi alusel, eeldatakse esindusõigust, tema ei pea kohtule volikirja esitama.
  • Isik, kes on täitnud õigusteaduse akadeemilise õppe riiklikult tunnustatud õppekava.
  • Prokurist kõigis menetlusosalise maj. tegevusega seotud kohtumenetluses , prokuraat tõendatakse äriregistri kandega.
  • Üks hageja kaashagejate või üks kostja kaaskostjate volitusel.
  • Menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa.
  • Muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest.

    Esindaja kohtu määrusel

    Kohus määrab advokaadi. Advokaadi nimetab kohtule Eesti Advokatuur. Advokaat saab tasu riigi arvel vastavalt seadusele. Isik, kellele advokaat määrati, võib kohustada advokaadile tasutu riigile tagastama juhul, kui ta ei kasuta mõistlikku võimalust kaitsta oma huvisid menetluses teisiti kui kohtu määratud esindaja kaudu. Kohus võib määrata esindajaks ka muu pädeva isiku, kui advokaadi, kes võib nõuda oma kulude hüvitamist menetlusosaliselt.
  • Menetluskulud –mõiste ,liigid. Millest sõltub summa suurus.
    Menetluskulud on tsiviilkohtumenetluses seadusega kehtestatud rahalised maksed, mis kaasnevad tsiviilasja läbivaatamisega ning mis seaduses sätestatud juhtudel ja korras jäävad poolte kanda. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
    Kohtukulud:
    • Riigilõiv on rahasumma , mis tasutakse riigile menetlustoimingu tegemise eest. Riigilõivu tuleb tasuda: hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt; avalduselt hagita menetluses ja kohtu omal algatusel tehtud toimingult; apellatsioonkaebuselt ja ringkonnakohtule esitatavalt määruskaebuselt. Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast , kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
    • Kautsjon – kassatsioonikautsjon, hagi tagamise kautsjon, kaja , menetluse taastamise ja tähtaja ennistamise kautsjon

    Riigikohtule esitatavalt kassatsioon - või määruskaebuselt ja teistmise avalduselt tasutakse riigilõivu asemel kassatsioonikautsjon. Kassatsioonkaebuselt tasutakse kautsjonina 1% tsiviilasja hinnast, arvestades kaebuse ulatust, kuid mitte alla 400 ja mitte üle 40 000 krooni. Hagita asjas, mittevaralise hagi asjas, samuti määruskaebuselt tasutakse kautsjonina 400 krooni. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Menetlustähtaja ennistamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule 1/4 hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 50 000 krooni. Hagita menetluses ja menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tasutakse menetlustähtaja ennistamise avalduselt kautsjonina 250 krooni.
    • asja läbivaatamise kulud – tunnistaja-, eksperdi ja tõlgikulud, dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud; vaatluse kulud, menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud; kutse või teate avaldamise kulud ajalehes , tsiviilasja hinna kulud.
    Eksperdile ja tõlgile makstakse nende ülesannete täitmise eest riigi arvel tasu tunnitasuna Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud alam- ja ülemmäära piirides. Dokumendi tõlkijale makstakse tasu tõlkelehekülje eest Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud ulatuses. Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada ka teatud ekspertiisi või tõlke tegemise eest kindla tasu. Tunnitasu määrates arvestab kohus eksperdi või tõlgi kvalifikatsiooni, töö keerukust, vajalike vahendite kasutamisega seotud möödapääsmatuid kulusid ning erilisi asjaolusid, mille tingimustes tuli ekspertiis või tõlge teha. Eksperdile hüvitatakse ka eksperdiarvamuse ettevalmistamise ja koostamisega seotud kulud, kaasa arvatud vajalikud kulutused abitööjõule ning uuringuks kasutatud materjalidele ja vahenditele. Nimetatud kulusid ei hüvitata suuremas ulatuses kui 20% eksperditasust. Välisriigis elavale tunnistajale, eksperdile ja tõlgile võib maksta Vabariigi Valitsuse poolt sätestatust kõrgemat tasu, kui selline tasu on tavaline tema elukohamaal ja isiku osalemine menetluses on hädavajalik. Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada kõrgema tasu maksmiseks täpsema korra.
    Kohtuvälised kulud: Otsi siia lisaks seadusest
    • menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud
    • menetlusosaliste sõidukulud
    • menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek
    • kohtueelse menetluse kulud
    • kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud
    • menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud

  • Tsiviilasjade kohtu alluvus- kohtu võimkond
    Kohtuvõimkond on seadusega määratud kohtu võimupiirid õigusemõistmisel. Tsiviilasjades, so eraõigussuhetest tulenevates kohtuasjades mõistab kohus õigust seadusega tema võimkonda eraldatud tsiviilasjades. Kohtusse esitatud avalduse kohtu pädevusse kuulumise lahendab kohus. Kui asi ei allu kohtu pädevusse, keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle oma määrusega. Tsiviilasju lahendavad maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus , poolte kokkuleppel võib tsiviilasja anda lahendada vahekohtule. Kõrgema astme kohus ei vaata tsiviilasja läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus, kui seadus ei näe ette teisiti. Põhimõtteliselt kuuluvad kõik tsiviilasjad kohtu pädevusse. Igal isikul on õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse pöörduda. Või lahendada asja kohtuväliselt – töövaidluskomisjon, üürikomisjon, vahekohus; abielulahutamine perekonnaseisuametis abikaasade ühise avalduse alusel, vaidluse korral kohtus.
    Kohtualluvus on kohtuvõimkonda kuuluvate tsiviilasjade läbivaatamise jaotamine kohtusüsteemi erinevate osade vahel ja kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus.
    Hierarhiline
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Tsiviilprotsess #1 Tsiviilprotsess #2 Tsiviilprotsess #3 Tsiviilprotsess #4 Tsiviilprotsess #5 Tsiviilprotsess #6 Tsiviilprotsess #7 Tsiviilprotsess #8 Tsiviilprotsess #9 Tsiviilprotsess #10 Tsiviilprotsess #11 Tsiviilprotsess #12 Tsiviilprotsess #13 Tsiviilprotsess #14 Tsiviilprotsess #15 Tsiviilprotsess #16 Tsiviilprotsess #17 Tsiviilprotsess #18 Tsiviilprotsess #19 Tsiviilprotsess #20 Tsiviilprotsess #21 Tsiviilprotsess #22 Tsiviilprotsess #23 Tsiviilprotsess #24 Tsiviilprotsess #25 Tsiviilprotsess #26 Tsiviilprotsess #27
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 131 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor makimaki makimaki Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    Teemad

    • Tsiviilkohtumenetlus
    • põhimõtted
    • Pooled
    • Hageja
    • kostja
    • Poolte õigused ja kohustused
    • Menetluskaaslus
    • Mittevastava poole asendamine
    • Esindamine kohtus
    • Füüsilise isiku esindus
    • Juriidilise isiku esindus
    • EV ja kohaliku OVüksuse esindamine
    • Eesti Vabariiki esindab
    • Lepinguline esindus
    • Volikiri
    • Lepinguliste esindajate liigid
    • Esindaja kohtu määrusel
    • Menetluskulud –mõiste ,liigid. Millest sõltub summa suurus
    • Riigilõiv
    • Otsi siia lisaks seadusest
    • Tsiviilasjade kohtu alluvus- kohtu võimkond
    • Hagi mõiste ja hagiavaldus
    • Kostja kaitse hagi vastu
    • Hagi tagamine
    • Tõendid- mõiste ja liigid
    • Tunnistaja ütlus
    • Tunnistaja kutsumine kohtuistungile
    • Kirjalikud ütlused
    • Tunnistaja kohtusse ilmumise ja tõeste ütluste andmise kohustus
    • Tunnistaja ülekuulamine väljaspool kohut
    • Ütluste andmise keeld
    • Tunnistaja õigus keelduda ütluste andmisest
    • Erandjuhul tunnistamise kohustus
    • Tunnistaja ülekuulamise tagamine
    • Alaealise tunnistaja ülekuulamine
    • Tunnistaja ülekuulamise kord
    • Tunnistaja korduv ülekuulamine ja vastastamine
    • Tunnistaja ütluste avaldamine
    • Tunnistaja vastutus
    • Eelmenetlus ja eelistung
    • Kohtuotsus
    • Otsuse tegemine
    • Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
    • Asja arutamise uuendamine
    • Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
    • Otsuse vormistamine
    • Otsuse sisu
    • Otsus mitme hageja kasuks või mitme kostja vastu
    • Vigade parandamine otsuses
    • Täiendav otsus
    • Vaheotsus
    • Osaotsus
    • Otsus dokumendimenetluses
    • Taotluste lahendamine edasikaebetähtaja kestel
    • Otsuse avalikult teatavakstegemine
    • Otsuse kantselei kaudu teatavakstegemise ja otsuse ärakirjade andmise kord
    • Otsuse kuulutamise kord
    • Kohtuotsuste kättetoimetamine
    • Kohtuotsuse jõustumine
    • Otsuse jõustumise tagajärjed
    • Otsuse jõustumismärge
    • Jõustunud otsuse muutmine korduvate kohustuste osas
    • Otsuse kehtivus õigusjärglaste kohta
    • Otsuse täitmine
    • Jõustunud kohtuotsuse avalikustamine arvutivõrgus
    • Tagaseljaotsus – kaja esitamine, menetluse taastamine
    • Maksekäsu kiirmenetlus elatise nõudes

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    42
    doc
    Tsiviilkohtumenetlus
    8
    doc
    Tsiviili vastused
    23
    doc
    Tsiviilkohtumenetlus
    194
    pdf
    Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013
    12
    doc
    TSIVIILPROTSESSI ÜLESANDED
    125
    pdf
    Konspekt 2
    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    125
    docx
    Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !