I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3
Sellise arengu oluliseks tõukejõuks on Euroopa Inimõiguste Konventsioon (EIÕK), mille sätete tõlgendamise ja kohaldamise küsimustes konsulteeritakse Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeid. EIÕK artikkel 6 on erinevate Euroopa riikidele ühine menetlusõiguslik allikas ning see on andnud elu üldpõhimõtetele, mis on rikkalike ja mitmekesiste siseriiklike süsteemide kõrval ja nende üleselt on mõeldud tagama õigust kohtusse pöörduda, õigust saada lahend mõistliku aja jooksul, asja õiglase arutamise ja erapooletu menetluse tulemusena ning õigust sellele, et tehtud kohtuotsused täidetaks . TsMS § 2 sätestab: ,,Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasjas õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega." Tsiviilasja õiget lahendamine saab toimuda vaid läbi võistlevuse ja uurimisprintsiibi, mida käsitlen eraldi. Mõistlik aeg Mõistlik aeg on mitmetasandiline avatud mõiste
asutus. Menetlusosalistel on materiaalõiguslik huvi menetluse vastu. Menetlusosaliseks ei ole esindaja, sest tal puudub isiklik huvi asja lahendamise vastu ja kõiki toiminguid teostab ta esindatava nimel ja huvides. · Kohus ts.kohtumenetlusõigussuhte keskne subjekt. Kohtu kaudu käib kogu ts.asja ajamine menetlusosaliste vahel materiaalõiguse pinnal. Subjektiks on kohus kui institutsioon, mitte kohtunik. Isegi siis kui arutatakse ainuisikuliselt või kollegiaalset. Menetlusosalised ei ole menetlusõigussuhtes. Avaldus esitatakse kohtule. Kohtul on õigus nõuda dokumente, tõendeid, rakendada sanktsioone eesmärgiga lahendada pooltevaheline vaidlus. Kohtunik peab olema erapooletu. Menetlusosalisel on õigus nõuda kohtuniku taandamist esitades kohtule avaldus. Kohtunik taandab ennast kui avaldus oli põhjendatud, kui mitte, tegeleb asjaga edasi kohtu
Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. (Asja-,võla-, perekonna-, töö-, pärimis-, autori- ja ühinguõiguslikud vaidlused jne). 4. Tsiviilkohtumenetluse põhimõtted Dispositiivsus, arutelu, seaduslikkus, suulisus, avalikkus, vorminõuete rangus, hea usu põhimõte,menetluse ausus, riigikeele nõue, menetlusosaliste võrdne kohtlemine, menetlusökonoomia. 5. Kohtu koosseis erinevates kohtuastmetes Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Ringkonnakohtu esimehel on õigus apellatsiooni korras asja arutamisele kaasata kohtukoosseisu sama kohturingkonna maakohtunik tema nõusolekul. Kaasatud kohtunik ei või olla asjas eesistuja ega ettekandja. Riigikohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Kui
riigisaladuse või delikaatsete andmete korral. Õigus õiguslikule ärakuulamisele – õigus esitada kohtule hagieseme suhtes omapoolseid faktilisi asjaolusid, avaldada arvamust ja vastuväiteid vastaspoole faktiliste ja õiguslike väidete suhtes. Kohus peab jääma erapooletuks. Dispositsiooni põhimõte – kõige omasem põhimõte. Ts.kohtumenetluse alguse, ulatuse, käigu ja lõppemise määravad pooled oma taotlustega. 5. kohtu koosseis erinevates kohtuastmetes § 16. Maakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt. § 17. Ringkonnakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. § 18. Riigikohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel Riigikohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. 6. kohtuniku taandamise alused
Koostaja: Teneli Onkel Pärnu 2008 1. Karl Kask lõhkus linnahaigla lukustatud garaaziukse ja ärandas sealt haigla sõiduauto. Suurel kiirusel ei suutnud ta autot juhtida ja sõitis sisse AS-le Levi kuuluvale ajalehekioskile. Kioskimüüja Laine Vee sai vigastada. Ta viibis 2 nädalat haiguslehel, selle aja eest hüvitati talle 80% töötasust. Sõiduauto kahju hinnati eksperdi poolt 14380 kroonile. Kes kelle vastu võib hagi esitada ja millises nõudes? Hagi esitamise võimalusi on mitmeid: Linnahaigla hagi Karl Kase vastu varalise kahju summas 14380 krooni nõudes (hageja sõiduki rikkumisega tekitatud kahju.) AS Levi hagi Karl Kase vastu määramata summas varalise kahju nõudes ( seoses kioski remondi, kioskis olnud vara hävimise või müügikõlbmatuks muutumisega tekitatud kahju). Eesti Haigekassa hagi Karl Kase vastu kannatanule hüvitatud ravikindlustuse regeress-ehk
............... 6 4. Kohtumenetluse keel..................................................................................................7 5. Menetlusdokumentide vormistamine.........................................................................7 6. Tsiviilasja hind (hagihind)......................................................................................... 8 7. Menetluskulud............................................................................................................9 8. Hagi esitamine..........................................................................................................11 9. Hagi tagamine.......................................................................................................... 12 10. Kinnisasja müük täitemenetluses...........................................................................13 11. Hagi tagamise avaldus............................................................................................13 12
Kohtuotsus 3-2-1-5-05 Otsuse kuupäev Tartu, 9. märts 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Kohtuasi AS Hansapank hagi Mart Susi vastu 2 252 117 krooni 24 sendi saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 22/1189/2004 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mart Susi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 14. veebruar 2005. a Istungil osalenud isikud Kassaator M. Susi Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskäik 1. 2
.................................................17 Vigade parandamine otsuses, kassatsioonimenetlus, määruskaebus Riigikohtus...............18 Teistmine, kassatsioonimenetluse piirid, Riigikohtus menetlustaotluste lahendamine tsiviilasjades...................................................................................................19 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................20 Lisa 1 - Riigikohtu lahend 3-2-1-113-05 -2- TSIVIILKOHTUMENETLUS Sissejuhatus Alates Napoleoni koodeksist on Euroopa tsiviilseadusandlus kodifitseeritud, näiteks koodeks, milles on juhendid kuidas toimida. USA ja Inglismaa tsiviilõigus on üksikjuhtumi põhine, ladina keeles „ Casus“. Kaasuse põhine õigus on sissetoodud sellisel viisil, et kui riigkohus on mingi kohtuasja
lugeda sõlmituks hageja kui sõiduki omanikuga. Parkimislepingu p 1 järgi sõlmitakse parkimisleping VÕS-s sätestatud korras parkimise korraldaja ja sõiduki juhi vahel. Parkimistingimuste p 10 järgi on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja parkimislepingu pooleks. Ringkonnakohus leidis erinevalt maakohtust õigesti, et parkimistingimuste p 10 ei ole tühine tüüptingimus. Maakohtu hinnangul võimaldab see lepingupunkt tõlgendust, et parkimistingimuste rikkuja (sõiduki juhi) vastutus pannakse kolmanda isiku (sõiduki omaniku) kanda. Ringkonnakohus leidis õigesti, et sellist järeldust parkimistingimuste p-st 10 teha ei saa. Viidatud lepingupunkt ei pane parkimistingimuste rikkumise korral vastutust kolmandale isikule, vaid sätestab parkimise korraldajale õiguse eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja.
Nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui viis aastat, arvates osaniku ühingust lahkumisest või väljaarvamisest. (3) Kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud konkurentsikeeldu endise osaniku suhtes ja ühingu huvid seda nõuavad, võib kohus ühingu nõudel kehtestada konkurentsikeelu käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud tähtajaks. 4. Täisühing, milles on kolm osanikku, võttis aktsiaseltsilt laenu. Laenu ta tähtajaks tasuda ei suutnud. Aktsiaselts esitas kohtuse hagi vastava summa väljanõudmiseks täisühingult. Kohtumenetluse käigus ilmnes, et täisühingul ei ole võla tasumiseks piisavalt vara. Aktsiaselts esitas laenu tasumise nõude osaniku B vastu. B väitis, et ei ole kohustatud laenu tasuma, sest vastavalt ühingulepingule vastutavad täisühingu kohustuste eest ainult osanikud A ja R. Millise otsuse saab kohus teha? VUTT: Kohus peaks hagi rahuldama. Kas kohus saab hagi rahuldada või ei
ole tõendeid, et oleksid tasunud see on kaalutlemata. Ta ütleb, et on tegemist kapitali moodustamise nõuetest kõrvale hiilimisega õige väide. Riigikohus ütles, et nõuded on korras, aga ta taandas küsimuse NSV tsiviilkoodeksile laenuleping on reaalne leping ei ole raha. Raha on kätte saadud ja siis on kõik korras! Ei ole võimalikud tasaarvestuslikud nõuded. Otsest normi ei ole, millele saaks viidata? Hea usu pm-t tuleks kohaldada sel juhul. Tõenäoliselt luuakse varatu võlg. 6. Juhatuse liige sõlmis asutatava aktsiaseltsi nimel enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avalduse esitamist üürilepingu. Pärast aktsiaseltsi registrisse kandmist toimunud üldkoosolek otsustas, et juhatuse liikmel puudus õigus nimetatud tehingu tegemiseks ja otsustas jätta tehingu 6 heaks kiitmata. Üldkoosoleku otsus saadeti üürileandjale. Üürileandja esitas kohtule
ole tõendeid, et oleksid tasunud see on kaalutlemata. Ta ütleb, et on tegemist kapitali moodustamise nõuetest kõrvale hiilimisega õige väide. Riigikohus ütles, et nõuded on korras, aga ta taandas küsimuse NSV tsiviilkoodeksile laenuleping on reaalne leping ei ole raha. Raha on kätte saadud ja siis on kõik korras! Ei ole võimalikud tasaarvestuslikud nõuded. Otsest normi ei ole, millele saaks viidata? Hea usu pm-t tuleks kohaldada sel juhul. Tõenäoliselt luuakse varatu võlg. 6. Juhatuse liige sõlmis asutatava aktsiaseltsi nimel enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avalduse esitamist üürilepingu. Pärast aktsiaseltsi registrisse kandmist toimunud üldkoosolek otsustas, et juhatuse liikmel puudus õigus nimetatud tehingu tegemiseks ja otsustas jätta tehingu 6 heaks kiitmata. Üldkoosoleku otsus saadeti üürileandjale. Üürileandja esitas kohtule
menetlusosaline), ajutise halduri tegevuste loetelu annab PankrS § 22 lg 2, selgitab välja võlgniku vara, kohustused ning kontrollib kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Uurimiskohustus 30 päeva jooksul. Seejärel esitama kohtule ülevaatliku aruande, mis peab sisaldama hinnangut, kas tegemist juhtimisveaga. Ajutise halduri töö on tunnitasuline, tunnitasu määratud seadusega 96.- . Kohtuistung, millel osalevad võlgnik, võlausaldaja(d) ja ajutine pankrotihaldur. Kohtunik hindab esitatud aruande põhjal võlgniku olukorda ja otsustab, kas tegemist ajutise või põsiva maksejõuetusega. Pankroti väljakuulutamise vastavalt PankrS § 31-le. Pankroti väljakuulutamise tagajärgi kajastab § 35. Ametlikes Teadeannetes peab iluma sellekohane teade. Väljakuulutamisest, sellest kuupäevast-kellaajast loetakse kõigi nõuete tähtaeg saabunuks. Vaid halduril on õigus teha j. Is eest tehinguid. Edasised nõuded haldurile: · Nõuded · Varad
Ärinime valikul tuleb arvestada kaubamärkidega, st, et kui kellelegi on kaubamärk, siis teine ei tohi seda oma ärinimes kasutada. Sõnaselge nõusolek puudub, st tuleb tõlgendada tahteavaldusi. Tegi tahteavalduse nagu asutamislepingus on ettenähtud, st kas nõusolek hõlmab ka seda, et asutab ühingu temale kuuluva kaubamärgiga. JAH. A peaks minema kohtusse ja esitama avalduse sundlõpetamiseks (hagita menetlus). 12.03.2018 seminar III Ühingute organite otsused 4 kaasus Kas hagi on võimalik sellistel asjaoludel rahuldada? Kontroll: „milline oleks olnud 1 päev, millal saaks koosolekut toimuda?“ Päevakorras majandusaasta aruande kinnitamine, 60 aktsionäri. Ajatelg: 22.05 teade posti ja ajalehte, 30.05 koosolek + otsus, 01.10 hagi Rikkumise tuvastamine: Tähtajanõuete rikkumine teadete saatmisel toob kaasa otsuse tühisuse. Alati tuleb kontrollida teatamisenõuded üle, olenemata sellest, mida klient räägib
Rebase suhtes tulla kõne alla VÕS § 110 järgi, kuni on rahuldatud hageja seotud nõue M. Rebase vastu. Riigikohtu otsus 3-2-1-168-05, pöörata eelkõige tähelepanu p 9-10 o Asjaolud: Kaasomand, mida üks (2/3) tahtis lõpetada. Teise arvates kasutas esimese 50 m võrra rohkem. Krunt ei olnud proportsionaalselt jagatud. Hageja tegi ka parandusi, kulude kandmises kokkuleppinud ei ole ning hageja on nõus 1/3 hüvitama. Kostja võlg hageja ees on seega 69 000 krooni. Kostja on samuti teinud parandusi, remonti, ehitusluba taotlenud ning temaga elavad vanad- haiged sugulased. hageja pakutud hinna eest ei ole võimalik osta teist samaväärset elamispinda. o Kuna kaasomandi lõpetamine riivab PS § 32 - omandi puutumatust - tuleb tagada õiglane ja kohene hüvitis omandi kaotamise eest. Õiglase ja kohese hüvitise maksmise tagamiseks tuleb võimalikult
OÜ nõudis Mati R-lt tööde maksumuse tasumist, viidates sellele, et nende vahel oli sõlmitud tööleping ja samuti nõudis OÜ tema poolt 200 000 krooni eest tarnitud materjalide tasumist, mis hävisid tules. Mati R. keeldus tööde eest tasumast motiivil, et tema poolt polnud tööd vastu võetud. Ta keeldus ka OÜ materjalide väljamaksmisest, sest leidis, et materjalid hävisid mitte tema süül. OÜ otsustas anda asja kohtu lahendada. Kas kohus rahuldab OÜ hagi? Kui ei rahulda, siis mis motiivil? Lahendus Kas kohus rahuldab OÜ hagi? Ei rahulda. Töövõtja (ehitaja) kannab riisikot kuni töö valmimiseni (üleandmiseni). Seega ehitaja on vastutav(VõS §640 lg2) Kui ei rahulda, siis mis motiivil? Tähtaeg oli küll lähedal, kuid töö polnud ametlikult üle antud ehk tellija polnud tööd vastuvõtnud. (VõS §638) V-2 2010.a. suvel oma puhkuse ajal kaks OÜ Raba ehitustöölist sõlmisid lepingu OÜ-ga Kikas
KOHTUPRAKTIKA ESIMNE SEMINAR RKTKo 3-2-1-43-16 Lepingu sõlmimine Asjaolud: Rainer Safonovi (hageja) esitas hagi MTÜ Pärnu jahtklubi vastu kahjuhüvitise 10 080 eurot 19 senti ja viivise saamiseks Rainer Stafoni esitas apellatsioonikaebuse ja kassatsioonikaebuse Hageja jättis oma kaatri kostja sadamasse, kus pidanuks keelatud isikute kohalolule sadamas reageerima USS. Hageja kaater varastati ja rüüstati, USS ei reageerinud. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas kostjal ja hagejal on leping sõlmitud? – Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1
OÜ nõudis Mati R-lt tööde maksumuse tasumist, viidates sellele, et nende vahel oli sõlmitud tööleping ja samuti nõudis OÜ tema poolt 200 000 krooni eest tarnitud materjalide tasumist, mis hävisid tules. Mati R. keeldus tööde eest tasumast motiivil, et tema poolt polnud tööd vastu võetud. Ta keeldus ka OÜ materjalide väljamaksmisest, sest leidis, et materjalid hävisid mitte tema süül. OÜ otsustas anda asja kohtu lahendada. Kas kohus rahuldab OÜ hagi? Ei. Kui ei rahulda, siis mis motiivil? Kuna õnnetus ei leidnud aset garantiiajal (hoone üleandmis-vastuvõtmis kuupäev ei olnud saabunud), siis puuduvad tellijal õigused nõuete esitamiseks garantiist lähtuvalt. Isegi, kui õnnetus oleks juhtunud garantiiajal, siis üldjuhul ei loeta garantiijuhtumiteks defekte, mis tulenevad ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu (milleks tulekahju välgulöögist ka on) toimest. Vt. VÕS § 103 Rikkumise vabandatavus. V-2 2010.a
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Siseriiklik ja transnatsionaalne õigus RIIGIKOHTU LAHENDITE ANALÜÜS Tööõigus Tallinn 2016 Sisukord 1Riigikohtu lahend 3-2-1-176-12....................................................................................................3 1.1Lahendi üldinfo.......................................................................................................................3 1.2Nõuded....................................................................................................................................3 1.3Sisu...................................................................................
(3) Halduskohtunik saab olla isik, kes on ametisse nimetamise ajaks saanud 24-aastaseks ja sooritanud kohtunikueksami. § 99. Kohtuniku ametist vabastamine (Rk s. 16.12.92 nr.34 jõust.01.01.93 - RT I 1993, 1, 2) (1) Kohtunik vabastatakse ametist: (4) Maa- ja linnakohtu ning ringkonnakohtu kohtunik saab olla isik, 1) kohtuniku enda soovil; kes on ametisse nimetamise ajaks saanud 25-aastaseks ja sooritanud 2) kui kohtunik on saanud 68-aastaseks; kohtunikueksami.
Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 67 aastat. saanud 24-aastaseks ja sooritanud kohtunikueksami. (Rk s. 16.12.92 nr.34 jõust.01.01.93 - RT I 1993, 1, 2) § 99. Kohtuniku ametist vabastamine (4) Maa- ja linnakohtu ning ringkonnakohtu kohtunik saab olla isik, (1) Kohtunik vabastatakse ametist: kes on ametisse nimetamise ajaks saanud 25-aastaseks ja sooritanud 1) kohtuniku enda soovil; kohtunikueksami. 2) kui kohtunik on saanud 68-aastaseks; (Rk s. 16.12.92 nr.34 jõust.01.01.93 - RT I 1993, 1, 2;
Tel: 51234567 E-post: [email protected] KOSTJA VASTUS JANA TASASE HAGILE KUUNO KLOOBI VASTU SUULISTE LAENULEPINGUTE TÄITMISE NÕUDMISEKS, PÕHIVÕLALT 2332,6 EURO SUURUSE VIIVISE JA TSMS § 367 SÄTESTATUD 1989,25 EURO SUURUSE VIIVISE NING 250 EURO SUURUSE KAHJU HÜVITISE NÕUDMISEKS Hagihind: 10 021,85 eurot Hagiavalduse kättesaamise kuupäev: 03.10.2016 I Kostja menetluslikud seisukohad 1.1 Kostja leiab, et kohus ei ole hagi õigesti menetlusse võtnud tulenevalt TsMS § 371 lg 1 p 2. Kostja nõustub hageja seisukohaga, et poolte vaheline kohtualluvuse kokkulepe on tühine. Hageja on hagi esitanud Harju Maakohtusse ning väidab, et kostja elukohajärgses kohtus asja lahendamine põhjustaks talle suuri ebamugavusi ning raskuseid, kuid seadus ei anna võimalust kohtualluvust valida selle järgi, milline kohus on hagejale kõige meeldivam ja mugavam
Kui isik on püsivalt maksejõuetu. Keskne küs- millal on isik maksejõuetu? Mida see täh? Isik on maksejõuetu siis, kui ta ei suuda täita oma rahalisi koh-i. Suutmatus on püsiva iseloomuga. Kui on tegemist sellise olukorraga, kui on võlgni, on võlad, ei suuda täita, miks on vaja p? Võlgnik--tema vastu on nõuded võlausaldajal, muutunud sissenõutavaks (tähtaeg saabunud, ei ole ära maksnud). Tuleb esitada nõue- kas kohtuväliselt on kõik ammendatud? Tuleks esitada hagi. Kui kohus rahuldab nõude, võlgnik ei maksa, täitemenetlus. See on asjade norm käik. Millal peaks esitama pankrotiavalduse? Alati on soovitavam hagimenetlus- 1. p men kestab kaua aega 2. täiendavad kulud 3. võlausaladaja kaotab eelise ajas, kõik on võrdses olukorras. Kelle huvides võib olla esiataid p avaldus? Kui vu 1 nõue on 1.09.08 ja vu 2 nõue on 1.09.09 ja vu 3 01.01.2008. kaks tükki saavad oma nõuded rahuldatud, kolmas ei saa midagi.
Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 11.05.2004 Avaldamismärge: RT III 2004, 14, 177 3-2-1-56-04 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. mai 2004. a kohtuotsus AS Investa-R (pankrotis) hagis Illimar Maasingu vastu 2 045 900 krooni saamiseks RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-56-04 Otsuse kuupäev Tartu, 11. mai 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Tampuu Kohtuasi AS Investa-R (pankrotis) hagi Illimar Maasingu vastu 2 045 900 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. detsembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-293/2003 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Investa-R (pankrotis) kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 12. aprill 2004. a Istungil osalenud isikud AS Investa-R lepinguline esindaja vandeadvokaat P. Varul, I. Maasingu lepinguline esindaja vandeadvokaat M. Lemetti Resolutsioon 1
Osalised peame teadma, kelle kohta see mentelus käib. Selleks et krm toimiks, me peame leidma õigeid inimesi (kes on süüdi) Kuidas läheneme kriminaalmenetlusele? - Funktsionaalne, mitte institutsionaalne; - Keskelt väljapoole, mitte väljast keskele; - Eesmärgist lähtuv. Põhimenetlus kohtus Miks on hea, kui kohtusaalis on pealtvaatajad? Nad hoiavad kohtunikku vaos, kohtunik kontrollib ja jälgib hoolikalt, mida räägib, kuidas kohut mõistab. Lõuna-Euroopas prokurör nagu kohtunik, vahetegemine on minimaalne. Pigem põhja pool öeldakse, et prokurör on täitevvõimu käepikendus ja vahetegemine on väga suur. Mittu vandekohtunikku on USA kohtus? Vandekohtunikud ka tsiviilprotsessis, seal vandekohtunikke min. 6, föderaalprotsessis 12 vandekohtunikku. Eestis pooled paigutatud vastamisi (lauad), USAs pigem kohtuniku poole.
Ostu hind selle tasub ostueesõigusega isik. Tasub ka notarikulud ja riigilõivu. 7 8 29) Tsiviilkohtupidamise üldpõhimõtted (kohtud, keel, avalikkus, esindus) Tsiviilandsju lahendavad maakohtud ja ringkonnakohtud, riigikohus. Tsiviilasjad on kõik tsiviilõiguslikud vaidlused, sh tööalased vaidlused. Koosseisud - Maakohtus lahendab kohtunik ise Hagita menetlus kohtunik Hagiga menetlus kohtunik võib kaasata 2 rahvakohtunikku, kui üks pooltest seda nõuab või kohtunik ise seda tahab. Ringkonnakohtus kollegiaalselt vähemalt 3e liikmeline kohtu koosseis. Tsiviilkolleegium. Võib kaasata ka maakohtu kohtunikke. Riigikohus ainult kollegiaalselt. Võidakse lahendada ka terve tsiviilkolleegiumiga
tagajärjed 1.1 Pankroti olemus ja pankrotimenetluse üldiseloomustus Enamikel juhtudel tõstatab küsimuse pankroti väljakuulutamisest just võlausaldaja, kes tahab oma raha kätte saada (aga ei saa). Kui võlausaldaja ei saa raha kätte .. mis ta peaks tegema? 1. Kohtuvälised läbirääkimised - (võlausaldaja huvides kõige lihtsamalt raha kätte saada... pankrot ei peaks kindlasti olema koht kust alustada.) 2. Esitada hagi täitedokumendi saamiseks, seejärel sundtäita. Aga kui täituril ei õnnestu täita, sest vara piisavalt lihtsalt ei ole? Kas on mõtet esitada pankroti- avaldus? * Pankroti väljakuulutamine ei tekita ju vara juurde, küll aga tekitab juurde kulutusi.. * Mõtet võiks olla siis, kui on kahtlus, et võlgnik on vara kõrvale toimetanud. Pankroti mõte
KOHTUOTSUS 3-2-1-34-06 · Kohtuasja nr: 3-2-1-34-06 · Otsuse kuupäev: Tartu, 3.mai 2006. a · Kohtukoosseis: eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik · Kohtuasi: OÜ K hagi aktsiaseltsi T vastu 457665 kr saamiseks ja aktsiaseltsi T vastuhagi OÜ K vastu 213 737 krooni ja 92 sendi saamiseks · Vaidlustatud kohtulahend: Tartu Ringkonnakohtu 7. detsembri 2005.a otsus tsiviilasjas nr 2-2- 171/2005 · Kaebuse esitaja ja kaebuse liik: aktsiaseltsi T kassatsioonikaebus · Osalised: kostja T esindaja vandeadvokaat Anu Pärtel · Asja läbi vaatamise kuupäev: 17.aprill 2006.a, kirjalik menetlus
Hagita menetlus, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. Uurimispõhimõttel. 1. ajutise halduri nimetamine 2. pankroti väljakuulutamine 3. muud pankrotimenetlusega seotud asjad Pankrotimenetlus toimub uurimispõhimõttel Ajutine haldur või haldur teeb täitemenetluse seadustikus sätestatud toiminguid ja tal on täituri õigused ja kohustused. Kohtute pädevus ■ Pankrotiasja menetlemine kuulub maakohtu pädevusse. Kohtualluvus pankrotiavalduse läbivaatamisel ■ Pankrotiavaldus esitatakse kohtule võlgniku üldise kohtualluvuse järgi. Eeldatakse, et võlgniku asukohaks on üks aasta enne pankrotiavalduse esitamist registris märgitud asukoht, kui ei tõendata, et võlgniku asukoht on mujal. ■ Kui võlgniku suhtes on esitatud mitu erinevat pankrotiavaldust, liidetakse need ühte menetlusse ja pankrotiavaldused vaatab läbi kohus, kellele pankrotiavaldus kõigepealt esitati.
P valdust tuleks pidada omavoliliseks. Ta ei pruugi olla teadlik, et asjad on S valduses, aga seaduse järgi see nii on. Pärandvarale tekib omandiõigus tagasiulatuvalt. Pärandvara ei ole peremehetu, ta on ikkagi pärija omandis sellest momendist alates, kui pärandaja sureb. S omanikuna jäänud valdusest ilma tahtevastaselt selle aktiga ja sellest tulenevalt heauskse omandamise võimalust § 95 järgi on välistatud. Sl on võimalik Elt need asjad välja nõuda. Valduse kaitse hagi on teatud juhtudel lihtsam, omandit on raskem tõendada. Mõlemat kasutatakse siiski: kui omandi komponent on olemas, siis läheb omandikaitse vaidluseks üle. Võib olla nii valdusekaitse kui vindikatsioonihagi! M>S=§38 S>P=§40lg2 P>E=§36lg1 S>E=§45lg1? vinditseerimine (§ 80) või § 45 lg 1. Y andis Mle vabatahtlikult valduse üle (§ 36 lg1), õiglusjärglane P müüs asi Z-le (§ 36 lg1). Kas Y saab seda § 45 lg 1 alusel tagasi saada?
ÄS § 302 lg 3 järgi ei ole lepingupartneril vaidlustusõigust, seega kohus jätab selle vaidlustuse menetlusse võtmata. Tehing kehtib, küsimus selles, kelle suhtes, täitmist saab nõuda, aga kelle käest? ASilt ei saa nõuda lepingu täitmist, vaid see juhatuse liige, kes tehingu sõlmis. Nõue on õige, aga mitte Asi vastu, vaid juhatuse liikme vastu. III Aktsiaseltsi üldkoosolek 3. Aktsionäride üldkoosolek toimus 15. mail. 10. septembril esitas üks aktsionär kohtule hagi nõudega tunnistada üldkoosolekul vastuvõetud otsused kehtetuks põhjusel, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikuti, kuna aktsionäridele saadetud kutsetes ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorda (antud asjaolu leidis ka kohtus tõendamist). Samuti esitas aktsionär nõude tühistada vaidlustatud üldkoosolekul tehtud otsuse alusel äriregistrisse tehtud kanne aktsiakapitali uue suuruse kohta. Aktsiaselts vaidles hagile vastu, väites, et nõue on aegunud. 1
*lahusvara väärtus on suurenenud abielu ajal mõlema poole kaas abil. Abielu varalepingusse võidakse kirja panna: (võib sõlmida notari juures/ enne abielu) 1) milline enne abiellumist kuulunud vara on lahusvara ja mis saab ühisvaraks 2) milline abielu kestel omandatud vara on ühisvara ja milline lahusvara 3) kuidas ühisvara kasutada 4) kuidas ühisvara jagada 5) ülalpidamiskohustus Abieluvara registrisse võidakse kanda. Peetakse seda maakohtu kinnistusosakonnas. Lepingut saab ka lõpetada. Ka ühe poole nõudel saab lepingu kehtetuks kuulutada: kui teine pool kuulutatakse kadunuks kui teine pool kahjustab vara Leping lõpeb lahustuse või surmaga. Abikaasad on kohustatud teineteist ülal pidama. Ülalpidamiskohustust saab nõuda, kui kohustatud pool selleks üldse võimeline on. Kui abielu lahutatakse, siis ülalpidamiskohustus langeb ära. Abielu lõppemine 1) surmaga 2) lahutusega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
