50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 46 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
553 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jana_90
Õppematerjali autor
I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3. Kohus võib jätta hagi läbivaatamata § 423 lg 2 p 2 2. Hageja vaidlustas erakonna liikmena Vene Balti Erakond Eestis kongressi otsused, millega muudeti p�
Tsiviilkohtumenetlus 1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED Mõiste Tsiviilmenetlusõiguse reguleerimise objektiks (esemeks) on tsiviilkohtumenetlus ehk kohtu tegevus õigusemõistmisel, asjade lahendamisel. Õige menetlusõiguse valik on tähtis, kuna valede menetlusnormide rakendamine toob automaatselt kaasa kohtulahendi tühistamise. Tsiviilmenetlusõigus on normide kogum, mis reguleerib tsiviilõiguste kaitse kohtulikku korda, protsessis osalevate isikute suhteid tsiviilasja lahendamisel Suhteid, mille üheks osaliseks on kohus. Menetlusõigus ise kuulub avaliku õiguse valdkonda, kuid see reguleerib suhteid, mis on
on esitatud ühes eksemplaris, puuduvad hagiavalduses märgitud lisad või on tasumata riigilõiv, siis teatab kohus hagejale kirjalikult, millised puudused tema hagiavalduses esinevad ning annab tähtaja nende kõrvaldamiseks. Kui avaldaja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse ning tagastab selle, kui: · avaldus ei kuulu kohtu pädevusse läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras; · kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seadusega sätestatud korrast, mis käsitleb seda liiki asjade eelnevat kohtuvälist lahendamist; · on olemas jõustunud kohtuotsus või üürikomisjoni otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel, või kui on olemas kohtumäärus hageja hagist loobumise vastuvõtmise või poolte kokkuleppe kinnitamise kohta;
jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. 2. Tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid Tsiviilmenetlus õigussuhe on tsiviilmenetlusõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades . Objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt . Tsiviilprotsessiõigusvõime on isiku võime omada tsiviilprotsessi õigusi ja kohustusi. Tsiviilprotsessiteovõime on isiku võime protsessiõigusi ja kohustusi teostada. 3. Tsiviilkohtumenetlus kui üks kohtumenetluse liikidest Õigusemõistmine tsiviilasjades (TsMS § 1) Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi.
reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus, samuti notariaalorganite ja arbitraaziorganite tegevust. 2. tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlusõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades. Objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt. Tsiviilprotsessiõigusvõime on isiku võime omada tsiviilprotsessi õigusi ja kohustusi. Tsiviilprotsessiteovõime on isiku võime protsessiõigusi ja –kohustusi teostada. 4. tsiviilkohtumenetluse põhimõtted Põhimõtted: Objektiivsus – kohus peab olema objektiivne ja erapooletu. Optimaalsus-protsessiökonoomika põhimõte. Riigi ja poolte kulud peavad olema võimalikult väikesed.
VÕS § 1045 ja 1050 3) iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel, kui nõue esitatakse Lihatööstuse vastu VÕS § 1054 alusel- kolmas isik Ants Kass, kes juhul, kui selgub, et põhjustas liiklusõnnetuse õigusvastaselt ( tervisekahju) ja süüliselt st rikkus tahtlikult liikluseeskirju, peab hüvitama omakorda regeressnõude alusel oma tööandjale viimase poolt Aime Koorele hüvitatud kahju ( Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( TsMS) § 216 lg.1 alusel kolmanda isikuna kaasamine. Kohus rikkus protsessinorme, kui ei näidanud kostja taotluse peale toimikut ja selles olevaid tõendeid, sest TsMs § 199 järgi on menetlusosalistel, s.h kolmandal isikul õigus tutvuda toimikuga ja saada selles ärakirju, samuti osa võtta tõendite vaatlusest ja uurimisest. Põhimõtteliselt kohtul õigus kõrvaldada menetlusest põhjendamatult kaasatud kolmandat isikut ( TsMS § 216 lg
..............................25 2 Sissejuhatus Käesolevas töös on refereeritud raamat "Hagimenetlus tsiviilasjas" kehtiva Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) kontekstis. Nimetatud raamat mõeldud kasutamiseks käsiraamatuna ning annab algteadmisi õigusemõistmisest tsiviilasjades. Raamatu kommentaarid ja selgitused väga praktilist laadi ja kergesti mõistetavad ka mitte elukutselisele juristile. Samas ei ole raamat aga tsiviilkohtumenetluse kommenteeritud väljaanne vaid aitab pigem seaduse sätteid paremini lahti mõtestada. Autor käsitleb 01.01.2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustikku, viitab muuhulgas ka uuendustele, mida seaduse uus redaktsioon on kaasa toonud, sealhulgas näiteks 43. peatükk "Lihtsustatud menetlused", 49. peatükk "Maksekäsundi kiirmenetlus", 50. peatükk "Üleskutsemenetlus, 55. peatükk "Lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks" ning 61. peatükk
võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neilt. 17. AS Hansapank võlausaldajana esitas VÕS § 65 lgst 1 lähtuvalt hagi käendaja vastu. Kuna põhivõlgnik tasus kohtumenetluse ajal võla, siis hageja loobus kostja vastu esitatud hagist. 18. Kolleegium leiab, et TsMS § 62 lg 2 alusel tuleb vabatahtlikuks täitmiseks lugeda igasugune täitmine, mille tagajärjel hageja hagist loobub. Täitmiseks selle sätte järgi tuleb lugeda ka täitmine VÕS § 78 alusel. 19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lg 2 eesmärk on panna hageja kohtukulude tasumise kohustus kostjale, kes on põhjustanud hagejale kohtusse pöördumise. Käesoleval juhul on kostja põhjustanud hagi esitamise endale käenduskohustuse võtmisega ja selle vabatahtliku täitmatajätmisega. Käendaja peab arvestama, et võlausaldajal on õigus tema vastu nõue esitada. Vastasel korral ei saaks võlausaldaja täies ulatuses oma materiaalõiguslikke nõudeid realiseerida (vt otsuse p 16). 20
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid