Tsiviilkohtumenetluse seminarid (4)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on õiguslikud võimalused A-le juurdepääsu saamiseks ?
  • Midagi muutub, kui C on välisriigi konsul Eestis ?
  • Kus tuleb vaidlus lahendada ja mida teeb ringkonnakohus ?
  • Midagi valesti, mis on tagajärjed ?
  • Kuidas pidanuks ringkonnakohus toimima ?
  • Kes kaebust riigilõivu suuruse tõttu üldse ei esitanud ?
  • Milline on õiguslik hinnang toimunule ?
  • Mida saab kohus teha ?
  • Mida saab kohus teha ?
  • Millise lahendi saab kohus sellises olukorras teha ?
  • Milline on lahendi mõju teistele kostjatele ?
  • Milline on menetluslik olukord ?
  • Kuhu ja mis menetluses peaks ema pöörduma ?
  • Kuidas vaidlus lahendada ?
  • Kellel on õigus ?
  • Kuidas toimib Harju Maakohus ?
  • Kui palju tuli tasuda riigilõivu hagi esitamisel ja apellatsioonkaebuse esitamisel ?
  • Kui palju tuleks maksta hagi esitamisel ja apellatsioonkaebuse esitamisel kehtiva õiguse järgi ?
  • Mis on tsiviilasja hind ja kui palju peab A maksma hagi esitamise eest riigilõivu ?
  • Kuidas kujuneb tsiviilasja hind ning kes ja kui palju peab maksma riigilõivu ?
  • Milline on tsiviilasja hind ja kui palju tuleb tasuda riigilõivu ?
  • Milliseid taotlusi esitada ?
  • Mis kulusid ja millises menetlusetapis võib A B-lt nõuda ?
  • Kuidas hüvitatakse kohtus nn tulemustasu esindajale ?
  • Kui J näol oleks tegemist advokaadi/advokaadibürooga ?
  • Mida saab A selles olukorras teha ?
  • Kui A siiski vaidluse tervikuna kaotab, kas ja millised kulud peab ta sel juhul kandma ?
  • Kuidas toimib kohus ?
  • Mida saab heita ette A-le ?
  • Millise haginõude saaks A esitada B vastu ?
  • Mis kell hammustati . miks nõue on nii suur ?
  • Kelle vastu ja millise hagi saab A sellises olukorras esitada ?
  • Mida tegi kohus ebaõigesti ning kuidas pooled oma õigusi kaitsta saavad ?
  • Millised on A võimalused oma õigusi kaitsta ?
  • Mis oli selle asja tegelik väärtus ?
  • Mida saaks B apellatsioonkaebuses maakohtule ette heita ?
  • Mida saab B oma õiguste kaitseks teha ?
  • Milline hinnang anda õiguslikule olukorrale ?
  • Kuidas olukorda hinnata ?
  • Kuidas poolte väiteid hinnata ?
  • Milline on tõendamiskoormis ?
  • Kuidas peaks A toimima, et saada lapsega kohtuda ?
  • Mida kohus edasi teeb ?
  • Kuidas peaks kohus avalduse lahendama ?
  • Mis tüüpi nõudeid saab maksma panna ?
  • Mis teistest saab ?
  • Mida isikud saaks teha, et menetlust tagasi pöörata ?
  • Kuidas saab B oma õigusi kaitsta ?
  • Mida kohus maksekäsu kiirmenetluses kontrollib ?
  • Mis aja jooksul võis teha maksekäsu ?
  • Kelmuse alal ei läheks ?
  • Mida saab kohtule ette heita ?
  • Midagi ette heita ?
  • Miks on vaja kõiki neid kaasata ?
  • Kuidas peaks kohus avalduse lahendama ?
  • Millised on A õigused ?
  • Kuhugi paigutada ?
  • Mis siis teha saab ?
  • Mida peaks A oma õiguste kaitseks tegema ?
  • Kuidas saab B ennast kaitsta Eestis ?
  • Mille osalised on nii USA kui Eesti ?
  • Midagi halvas mõttes erakorralist ?
  • Mis nüüd ema võiks öelda ?
  • Mida saaks C teha ?
  • Kuidas saab A end selles olukorras kaitsta ?
  • Kuidas A-l on võimalik oma õigusi edasi kaitsta ?
  • Mis esitataksegi 30. päeval ?
  • Milline on õiguslik olukord ?
  • Milline on õiguslik olukord ja poolte õigused ?
  • Kuidas hinnata olukorda, kui korter oleks täitemenetluses juba realiseeritud ?
  • Millise lahendi saab teha kohus ?
  • Millise hagi saaksid C ja D esitada ning millise otsuse saaks kohus teha ?
  • Milliseid vastuväiteid saavad nõudele esitada A ja B ning millise otsuse saab teha kohus ?
  • Kuidas saab C oma õigusi kaitsta ?
  • Kuidas peaks ringkonnakohus asja lahendama ?
  • Kuidas lahendab asja ringkonnakohus ?
  • Mis on B võimalused oma õigusi kaitsta ?
  • Mida peab Riigikohus selles olukorras tegema ?
  • Kuidas peaks toimima ringkonnakohus ?
  • Kellel on õigus ?
 
Säutsu twitteris
1. seminar

I. Õigusemõistmine ja tsiviilkohtumenetlus

II. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne ja olulised põhimõtted

III. Üldised nõuded kohtule ja muud üldküsimused

1. A on ostnud endale B-lt kinnistu suvemajaga endise suvilakooperatiivi territooriumil metsa serval. Ainus juurdepääs avalikule teele on A-l üle C ja D kinnistute kulgeva teeraja. Esialgu saab A teed kasutada, kuid peatselt tekivad konfliktid naaber C-ga, kes heidab A-le ette, et viimase lapsed sõidavad tema kinnistul mopeediga ja lärmavad, samuti häirib C-d A-d nädalavahetusel külastavate isikute suur arv. C teeb A-le ettepaneku sõlmida kokkulepe, kus oleks täpselt reguleeritud, mis ajal ja milliste liiklusvahenditega võib juurdepääsuteed kasutada ning samuti nõuab C A-lt piisavat kompensatsiooni juurdepääsuga põhjustatud ebameeldivuste eest, millena arvestab C 1000 krooni kuus. A teatab C-le, et ei kavatse sellistel tingimustel mingit lepingut sõlmida. D-l A-le etteheiteid ei ole. Pärast järjekordset lärmakat nädalavahetust katkeb C kannatus ja kasutades aega, kui A on sõitnud perega ära, laseb paigaldada enda ja D vahelisele kinnistu piirile lukustatavad raudväravad ja liiklusmärgi „ Eravaldus “. Järgmisel päeval suvekodusse saabunud A sinna enam ei pääse.

Kas ja millised on õiguslikud võimalused A-le juurdepääsu saamiseks?
A saab tugineda Aõs §155-le millega ei tohi C takistada tee kasutamist A-le. §156 kohaselt kui tasu osas kokkuleppele ei saada siis määrab selle kohus.
Pöörduda kohtu poole. PS §15
Omaabi -erandlikel olukordadel.
Esitan avalduse kohtule.
Meenutab negatoorhagi .
Maakohus - tsiviil , kriminaal
Hagita menetlus §477
Avalduses - Probleem, miks, mida ma saada tahan, hagi avamine
§618 prim 3
§377 kiiremas korras läbivaatamine
§477 prim 1
Kaasatakse kõik kohalikud elanikud menetlusse.
Hagi tagamise nõue §384 lg 1
Hinnatakse hüvesid
Esialgne õiguskaitse - määrus
Kas A võib menetlusliiki kohtus valida? Jah?
Kas midagi muutub, kui C on välisriigi konsul Eestis?
TsKms §10 lõige 1 kohtute pädevus ei laiene diplomaatidele. Ei muutu

2. A on töövõtjana sõlminud kohaliku omavalitsuse B kui tellijaga lepingu koolimaja rajamiseks. Töö üleandmine venib, B ei ole rahul ka töö kvaliteediga. Seetõttu teatab B A-le, et nõuab kõigi tööde kohest nõuetekohast lõpetamist ja leppetrahvi hilinemise eest, samuti keeldub ta enne viimasena esitatud arve maksmisest. A etteheidetega ei nõustu ja leiab, et probleemid on tekkinud B enda soovitud projektimuudatustest ja lisatöödest ning nõuab A-lt arve maksmist ja täiendavat tasu lisatööde eest. Poolte väitel on neil teineteise vastu miljonitesse küündivad nõuded, mida kohtuväliselt lahendada ei õnnestu. A on huvitatud vaidluse võimalikust kiirest lahendamisest. A arvates on maakohtusse pöördumine vaid aja ja raha raiskamine, kuna vaidlusalused summad on suured, riigilõivud kõrged, maakohtu kohtunikud olevat kuuldavasti ebapädevad ja pealegi on suur tõenäosus, et üks pooltest kaebab maakohtu otsuse nagunii edasi. Seetõttu otsustab A pöörduda hagiga B vastu hoopis asukohajärgsesse Tallinna Ringkonnakohtusse.
HALDUSKOHTUSSE
Kus tuleb vaidlus lahendada ja mida teeb ringkonnakohus ?
Tulenevalt TsKms § 9 lõikest 3 siis ei vaata ringkonnakohus asja enne läbi kui selle on läbi vaadanud maakohus (madalama astme kohus) Hagita menetlus §475? Maksekäsu kiirmenetlus §481?
§321
Kohtuotsus tuleb teha 20 päeva jooksul koos motivatsiooniotsusega. (pühad jäävad sisse) Kui loobuvad saab hageja pool riigilõivu tagasi.

Variant II: Muud asjaolud samad, kuid B annab vaidluse lahendamiseks ringkonnakohtus kirjaliku nõusoleku?
Ikka samamoodi.

Variant III: A soovib pöörduda vaidluse lahendamiseks otse Riigikohtusse?
Ikka samamoodi.

Variant IV: A soovib pöörduda vaidluse lahendamiseks halduskohtusse või riigihangete vaidluskomisjoni?
Kuna antud vaidlus kvalifitseeruks HKMS §3 loetletud halduskohtu pädevusse siis vaataks halduskohus asja läbi.HkMS §7 alusel on see tema õigus kui ta tunneb et tema õigusi on rikutud.
Riigihangete seaduse § 117 kohaselt esitada vaide hankija vastu. (saab teha B)

Variant V: A soovib pöörduda vaidluse lahendamiseks otse "Euroopa Kohtusse", kuna „Eestist ei ole õigust loota“.
Ei saa. Peab enne läbima madalamad instantsid.
Tegeleb tsiviilasjadega. Euroopa õiguse ja institutsioonide kohaldamisega tegeleb.

3. A on Soome äriühing, kes ostab Eesti tootjalt B metsamaterjali. Poolte vahel on sõlmitud leping, mille järgi „kõik vaidlused lahendatakse „Soome õiguse järgi“. Pärast lepingu sõlmimist teeb A B-le ettemaksu 35 000 EUR, kuid B lubatud tarnet ei saabu. Pärast korduvaid meeldetuletusi saadab A B-le teate lepingu lõpetamise kohta ja nõuab tasutud raha tagastamist ja saamata jäänud tulu hüvitamist kokku summas 42 000 EUR. Kuna B ei vasta kirjale ega tasu ka midagi, esitab A B vastu viimase asukoha järgselt hagi Harju Maakohtusse ja nõuab võlgnevuse väljamõistmist. Hagi esitab A soome keeles inglise keelse tõlkega. Hagis märgib A, et asja lahendamisel kehtivad Soome materiaalõiguse ja tsiviilkohtumenetluse sätted ning kui kohus seda ei aktsepteeri , siis tuleb asi lahendada vähemalt EL vastavatest reeglitest lähtudes (jättes need küll konkretiseerimata). Esmane probleem tekib A-l kohtuga, kes nõuab Eesti riigilõivu maksmist, mis ületab samasuguses asjas Soomes nõutava lõivu mitmekordselt. Lisaks nõuab kohus A-lt, et ta esitaks asjakohased Soome seaduse sätted, millele tema nõue tugineb. Lisaks on dokumendid allkirjastanud Soome advokaat , kes teatab, et kuna tal on õigus Eesti kohtus esineda, võib ta seda teha ükskõik millises Euroopa Liidu ametlikus keeles.

Millest lähtudes tuleb asi lahendada?
TsKms §8 lõike kohaselt lähtub kohus asjade lahendamisel Eesti TskM seadustikust.
  • Kohaldatav õigus- menetlusseadus ei reguleeri kohaldatavust. – tulenen lepingust või piiriülesest vaidlusest. Rahvusvahelise eraõiguse seadus. Pooled on huvitatud asjas ja hangivad kohaldatava õiguse.
  • Keel- peab olema eesti keeles
  • Menetlusõigus/EU õigus
  • Riigilõiv- menetlusabi riigilõivu tasumiseks, juriidiline isik menetlusabi taotleda ei saa.
  • Advokaat- advokatuuri seadus §74 peab olema eesti vandeadvokaat kõrval.

4. Pank A on väljastanud B-le VISA krediitkaardi limiidiga kuni 70 000 krooni, kokkuleppega, et B valib ise tagasimaksmise aja, kuid kui tagasimakseperiood on üle ühe kuu, maksab B kasutatud rahalt intressi 25 % aastas. Tagasimaksed tuleb ära teha maksimaalselt aasta jooksul. B on krediiti kasutanud 55 000 krooni ulatuses. MASU ajal kaotab ta aga töö ja elukaaslane jätab ta maha, mistõttu ei suuda ta krediiti tagasi maksta. Kui raha ei ole A-le vaatamata korduvatele meeldetuletustele laekunud ja B pangakontol raha ei ole, sulgeb A kaardi ja nõuab kogu krediiti koos lepingutingimuste järgi arvutatava intressi, viivise, leppetrahvi, saamata jäänud tulu ja menetluskuludega tagasi. A kogunõue B vastu on 123 000 krooni. A esitab selle summa sissenõudmiseks B vastu hagi.

B vastab käsikirjaliselt hagile ja väidab ka kohtuistungil, et ei pea midagi tagasi maksma, kuna temasugusele „ostuhullule“ poleks tohtinud üldse tarbimiskrediiti anda, lepingutingimused on ebaseaduslikud, pank on temaga võrreldes „päratu rikas“ ning raha sissenõudmisel kaotab ta oma ainsa eluaseme – korteri. Seetõttu leiab ta, et A nõue on vastuolus „Eesti Vabariigi ja EL seadustega“, sh põhiseadusega. Kohtunik avaldas seepeale istungil arvamust, et saadud krediidi põhisumma tuleb B-l ju nagunii ära maksta, mistõttu võiks B seda osa hagist tunnustada ja ära maksta. Muus nõude osas selgitas kohtunik A-le, et nagunii on tema nõue liigkasuvõtjalik ega saa kuuluda lepingujärgses ulatuses väljamõistmisele. Kohtunik tegi pooltele ettepaneku sõlmida kompromiss, mille järgi maksab B A-le võlgnevuse põhiosa ja intressi, kokku 63 000 krooni. Selle peale esitasid mõlemad pooled kohtuniku vastu taandamise avalduse, põhjendades seda kohtuniku erapoolikuse ja ebakompetentsusega. B lisas taandamisavalduse ka väite, et kohtunik on erapoolik ka seetõttu, et on interneti andmetel lõpetanud Tartu Ülikooli samal aastal A-d esindava advokaat C-ga, st nad on õppinud ühel kursusel, lisaks on kohtunikul ajakirjanduse andmetel saadud A-lt eluasemelaen 2 000 000 krooni ja ilmselt on tal ka konto A juures.

Andke esitatud asjaoludele hinnang.
TsKms §23 punkti 7 kohaselt kaheldakse kohtuniku erapooletuses. Nüüd oleneb see sellest et kas B sai nendest asjaoludest teada pärast seda kui kohtuprotsess oli toimunud või enne. Kui ta teadis seda enne siis tulenevalt TsKms §25 lõike 1 kohaselt ei saa. Kui sai teada hiljem siis §25 lõike 2 kohaselt saab. Siinjuures on määrav see kuna ta sai selle teada.
  • Tsüs §86 g4
  • Võs §42
  • Tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui leiab et nõue on ülemäärane siis kohtunik §351 §348 – peab arutama mis normi ta kohaldab.

5. Pensionär A on müünud prokurör B-le eluasemeks kinnisasja majaga, kinnitades, et maja on suurepärases seisukorras ja ta on seal kõik „oma käe järgi teinud“. Mõne aja pärast selgub , et enamus A kinnitustest on valed, majas on kõik „fassaaditagused“ tööd tehtud erakordselt halvasti ja sisuliselt vajab maja kapitaalremonti. Seepeale teatab B A-le lepingust taganemisest olulise rikkumise tõttu ja nõuab tasutud raha tagasi. A teatab, et ei mõtlegi midagi tagasi maksta ja et A oli „ise loll , et kinnisvarabuumi ajal kasutatud maja eest nii palju maksis“. Seepeale esitab B A vastu hagi ja nõuab tasutud 3 500 000 krooni tagastamist. Hagi saanud B teatab seepeale, et „muudab A elu põrguks“, kuna B kui kõrge riigiametnik ei tohi „lihtsaid inimesi“ taga kiusata. A pöördubki erinevate kaebekirjadega Riigiprokuratuuri, justiitsministri ja õiguskantsleri poole, kus „mustab“ B-d erinevate väidetega. Lisaks kaebab ta linnavalitsusse, et majas tehakse ebaseaduslikke remonttöid ja kurdab oma muret ka ajalehes, samuti kutsub ta kohale tuntud telereporteri PV, et „B musti tegusid “ paljastada. Ajakirjanik PV pöördubki palvega kohtu poole võimaldada tal kohtutoimikuga tutvuda. Kohtusekretär keeldub, viidates, et selleks peaks olema ka hageja nõusolek. Seejärel saabub kohtusse A ise ja taotleb, et tal võimaldatakse tutvuda toimikuga oma nõustaja (st PV juuresolekul). Kohtusekretär keeldub ka sellest ja kutsub kohtuniku, kes tutvumist lubab.

Kuna teema vastu on tärganud „kollase meedia“ suur huvi, saabuvad asja arutamise kohtuistungile mitmed ajakirjanikud, sh telekaameraga ning B-le esitatakse „mürgiseid küsimusi“. Istungit asutakse ka kohe filmima, vaatamata B protestile, et filmimiseks tuleb saada eelnev kohtuniku luba. Istungil on A „sõiduvees“ ja kirjeldab „mahlakalt“, kuidas lugupeetud prokurör tahab vaest pensionäri „tüssata“, milline ebaaus ja ebaeetiline isik on B, kes olevat lubanud A mh „ära tappa“, ja kasutab B suhtes ka mitmeid ebatsensuurseid väljendeid, vaatamata kohtuniku korduvale hoiatamisele ja nõudmisele „rääkida midagi ka asja kohta“. Seepeale teatab kohtunik, et trahvib A-d 3000 krooniga ja keelab tal edasisi avaldusi teha ning loeb ta istungilt lahkunuks. Seepeale teatab A, et kohtunik on „ samasugune tõbras“ nagu B, „kõik on ära ostetud“ ja üldse on „tegemist vandenõuga tema vastu“. Seepeale kutsub ärritunud kohtunik politsei ja käsib A istungisaalis vahistada ja määrab talle järelemõtlemiseks viis päeva aresti . Kui A arestikambrist vabaneb, kirjutab ta kõikvõimalikesse kohtadesse kaebused kohtuniku peale ja nõuab tema taandamist ja karistamist, samuti nõuab ta, et tema asja lahendataks vähemalt kolme kohtunikuga kohtukoosseisu poolt või koos kaasistujatega. Järgmisel istungil teatab kohtunik, et taandab ennast ise ja asja arutamine antakse üle teisele kohtunikule. Kuna meediahuvi on skandaalse kohtumenetluse vastu veelgi tõusnud, on järgmisel kohtuistungil rahvast veelgi rohkem kohal. Seal teatab B esindaja, et taotleb istungi kinniseks kuulutamist, kuna normaalne õigusemõistmine ja asja arutamine on selles asjas vildaka meediahuvi ja ebaadekvaatse A tõttu oluliselt häiritud. Kohus kuulutabki istungi kinniseks ja keelab menetlusosalistel sellel räägitud avaldada. Vaatamata sellele annab A kohtu ukse taga ootavale pressile detailse ülevaate istungil toimunust.

Analüüsi olukorda. Kas ja keegi tegi midagi valesti, mis on tagajärjed?
Kinniseks kuulutamise alus §38
§42 kohaselt võib istungit filmida ainult kohtu loal.
§45 kohaselt võib kohtunik A istungilt kõrvaldada kui ta häirib istungit. Lõike 4 kohaselt võib ta A-d karistada rahatrahvi või 7 ööpäevase arestiga.
§41 kohaselt ei tohi A kohtuistungi sisu avaldada.
§27 kohaselt võib kohtunik end ise taandada kui ilmneb §23 p 1-6 esitatud asjaolu.

6. A esitas 1. veebruaril 2008 B vastu hagi 100 000 krooni sissenõudmiseks. Maakohus jättis hagi 10. detsembri 2008. a otsusega rahuldamata. A esitas 3. jaanuaril 2009 selle otsuse peale ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse , tasudes kaebuselt riigilõivu samas ulatuses nagu ta tegi seda hagi puhul, st 5250 krooni. Peatselt saab A ringkonnakohtu konsultandi allkirjaga kirja, mille järgi peab A maksma kaebuselt riigilõivu 10 000 krooni, kuna alates 1. jaanuarist 2009 on riigilõivu määrad tõusnud. Kirjale on lisatud hoiatus, et kui hiljemalt 1. veebruariks 2009 ei ole kogu riigilõivu tasutud, jäetakse apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Seepeale saadab A ringkonnakohtule 28. jaanuaril 2009 kirja, milles leiab, et ei pea täitma „ mingite kohtuametnike“ nõudmisi ja suhtleb ainult kohtunikuga. Lisaks leiab ta, et seaduse järgi ei pea ta maksma kõrgemat riigilõivu, kui selle määr tõuseb vaidluse ajal, pealegi algas apellatsioonitähtaeg ajal, mil kehtis veel madalam riigilõivumäär. Kui kohus siiski teisiti arvab , on seadus vastuolus põhiseaduse ja EIÕK-ga ning tuleks kohaldamata jätta. Ringkonnakohtu kohtunik teeb seepeale määruse ja tagastab apellatsioonkaebuse. A esitab seepeale ringkonnakohtule taotluse raha maksmise tähtaja pikendamiseks.

Kuidas pidanuks ringkonnakohus toimima ?
§147 lõike 3 kohaselt jäeti läbivaatamata

Variant II: Kas midagi muutuks, kui samal ajal oleks Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses lahendamisel taotlus suurenenud riigilõivu põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks selle ebaproportsionaalsuse tõttu? Kui suurem riigilõiv tunnistatakse põhiseadusega vastuolus olevaks, kas sel alusel saavad kaebused uuesti esitada ka need, kes kaebust riigilõivu suuruse tõttu üldse ei esitanud ?

7. Narvas asuval korteriühistul A on nõue kommunaalkulude maksmiseks korteriomaniku B vastu. Kuna nii A juhatuse liikmed kui ka B on vene rahvusest, esitatakse hagi vene keeles. Kohus hagi ei tagasta ning kutsub osalised kohtuistungile. Kohtuistungil küsib kohtunik mõlemalt poolelt, kas nad soovivad istungit vene keeles. Pooled on sellega nõus ja istung toimubki vene keeles, sh protokollitakse istung vene keeles. Kohtulahend on originaalis samuti venekeelne, toimikusse on lisatud aga allkirjastamata eestikeelne tekst, millele on lisatud pealdis „kohtuotsus eesti keeles“. Vaidluse kaotanud B esitab apellatsioonkaebuse ja nõuab maakohtu otsuse tühistamist menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Milline on õiguslik hinnang toimunule?
§32 ja 33 võib olla ka muus keeles kuid peavad olema ka eesti keeles

8. Kohus lahkus nõu pidama , kuulutades, et otsus tehakse avalikult teatavaks kolme päeva pärast kell 13.00. Seejärel lahkus kohus nõupidamistuppa ning talle järgnesid sinna ka sekretär ja istungit kuulanud üliõpilased. Nimetatud asjaolu oli hagejale, kelle nõue jäeti rahuldamata, põhjuseks, miks ta palus kohtuotsus tühistada, kuna tema arvates rikkus kohus nõupidamistoa saladust.

Kas kohus tegi õigesti?
§21 kohaselt
1) Kohtu loal võib kohtu nõupidamisel ja hääletamisel peale asja otsustavate kohtunike viibida ka samas kohtus oma juriidilise hariduse omandamise raames viibiv või nõustajana töötav isik, samuti kohtunikukandidaat , kes on selle kohtu juures täiendusõppel ja kelle erapooletuses ei ole põhjust kahelda.
(2) Kohtunik ega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muu isik ei või avaldada nõupidamise ajal toimunud arutlusi. Nõupidamissaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu.

Variant II: nõupidamistoas viibisid kohtuniku kolleegid välismaa kohtust, kes viibisid kogemuste vahetamise programmi raames Eestis.

2. seminar

IV. Menetlusosalised , esindajad ja nõustajad

V. Kohtualluvus

1. AS A esitas hagi B vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja valduse väljanõudmiseks Tallinna kesklinnas asuvale maatükile. B leidis, et menetluse tegelik eesmärk on tema maine kahjustamine ja „pankrotistamine“ ning taotles, et hagi allkirjastanud A juhatuse esimees C kaasataks menetlusse kolmanda isikuna. Kohus tegigi määruse C kaasamise kohta menetlusse kolmanda isikuna. C esitas selle määruse peale määruskaebuse, põhjendades seda sellega, et A esindajana puudub tal vaidlusega isiklik side, pealegi ei ole kohus märkinud, kummal poolel ta C menetlusse kaasas.

Hinnake õiguslikku olukorda.
§216 kolmanda isiku kaasamine lg 3 alusel on tal õigus esitada selle peale kaebus. Peab olema määratletud tema kaasamise põhjus.
See et C-d saaks kaasata peaks tema vastu tekkima iseseisev nõue.
Juriidilisel isikul on maine (au ja väärikust ei ole)
Tuleb kaasata A poolel . (menetluskulude tõttu on vaja märkida kaasatava isiku pool)
RK- 132-06

2. Ajaleht P avaldas A artikli, milles A esitas rea „paljastusi“ 1944. a vangilaagris surnud endise Eesti Vabariigi ministri B tegevuse kohta 1930. a-tel. Muu hulgas süüdistatakse B-d artiklis korruptiivsetes suhetes N. riigiga ja esitatakse rida solvavaid väärtushinnanguid. B poeg C ja on sellest sügavalt šokeeritud ja esitab hagi P väljaandja AS E vastu. Andmete ümberlükkamiseks, vabandamiseks ja mittevaralise kahju väljamõistmiseks kohtu äranägemisel. Samasuguse hagi esitab ka erakond I, kes on aastaid esitanud B-d kui oma poliitika rajajat ja „vaimset isa“.

Mida teeb kohus?
§371 lg 2 p2
Pooled C ja I
E on avaldaja
P ajaleht (ei kuulu menetlusse)
A autor ( ei puutu siia)
I osas keelduks asja menetlusse võtmast.
Nõude alus võs §1043
§233 mittevaraline kahju. § 233. Nõude suuruse hindamine
(1) Kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega , muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka muule varalisele vaidlusele, kui poolte vahel on vaieldav nõude suurus ja kõigi selle määramiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on seotud ebamõistlike raskustega.

§ 132. Hagihind mittevaralise nõude puhul
(1) Mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 25 000 krooni.

3. A on juba aastaid Eesti kohtusüsteemile tuttav. Ta on esinenud hagejana erinevates kohtumenetlustes erinevate isikute, riigi ja omavalitsuste vastu nii kommunaalvaidlustes, pressivaidlustes kui mujalgi. Samamoodi on ta erinevate kaebekirjadega „püsikliendiks“ nii Riigikogule, presidendile, õiguskantslerile kui ministeeriumitele. Enamus vaidlustest on ta kaotanud ja kandnud ka menetluskulud , võidukas on ta olnud vaid üksikutes määruskaebeasjades. Lisaks ise protsessimisele, on ta asunud tegutsema ka kolmandate isikute jaoks dokumentide koostajana. Enamus A koostatud menetlusdokumentidest lähtuvad samast põhimõttest, et „talle tehakse pidevalt erinevate isikute ja asutuste poolt liiga, ametnikud ja kohtusüsteem on korrumpeerunud ja tegemist on osaga temavastasest suuremast vandenõust, mille eesmärk on saada endale tema kahetoaline Lasnamäe korter “. Lisatud on hulgaliselt fantastilisi hüpoteese erinevate ametnike seotuse kohta asjaga. Kohtunikel on ammu tekkinud kahtlus isiku vaimses tervises.

Järjekordse vaidluse ajal, kus A hageb korteriühistut B, mis haldab maja, kus ta elab ning kellele A ei nõustu tasuma kommunaalmakseid, kuna talle ei olevat mingeid teenuseid osutatud ja ühistu juhatus koosnevat „sulidest“, teeb kohtunik A-le ettepaneku võtta endale advokaat, kes õiguslikku olukorda adekvaatselt hindaks ja suudaks näha, et esitatud hagi on lootusetu, millest A ise aga ei suuda aru saada. A, kes peab ennast igati kogenud ja pädevaks protsessijaks, on selle peale väga solvunud ega taha kuuldagi advokaadi võtmisest. Seejärel küsib kohtunik temalt, kas ta nõustuks ehk kontrollima oma menetlusteovõimet, kuna tekkinud on kahtlus, et kergekäelise protsessimisega tekitab A endale pidevalt võlgasid, mille katteks tuleb lõpuks tõepoolest tema korter realiseerida. A keeldub igasugusest ekspertiisist järsult?

Mida saab kohus teha? Kas kirjeldatud asjaolud võivad anda alust lugeda isiku menetlusteovõime piiratuks? Mis tagajärjed tulenevad isikule endale ja vastaspoolele sellest, kui kunagi hiljem siiski tuvastatakse, et isiku menetlusteovõime oli piiratud.
§368 tahab tuvastada et tal ei ole kohustust tekkinud.
§354 saab menetluse peatada kui isik on muutunud menetlusteovõimetuks.
§535 saab määrata talle esindaja.
§204 menetlusteovõime kontroll kohtu poolt.
Teeb kahju kui kogu aeg kaebab tekitab menetluskulusid. Kohus saab hakata piiratud teovõime menetlust.
§ 204. Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime kontroll
(1) Kohus kontrollib menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda.
(2) Kui kohtul on kahtlus füüsilisest isikust menetlusosalise tsiviilkohtumenetlusteovõimes, võib ta isikult nõuda arsti arvamuse esitamist või korraldada ekspertiisi. Kui isik sellest keeldub või kui esitatud dokumendid ei kõrvalda kohtu kahtlust, algatab kohus menetluse menetlusosalisele eestkostja määramiseks. Hagejale või muu avalduse või kaebuse esitajale eestkostja määramise menetluse algatamise võimatuse korral jätab kohus avalduse või kaebuse läbi vaatamata.
(3) Kohus võib lubada menetluses osaleda ka tsiviilkohtumenetlusteovõimetul menetlusosalisel, kui menetluses osalemise takistatus seab ohtu menetlusosalise olulise huvi. Sel juhul määrab kohus talle tähtaja esindaja määramiseks. Menetlust lõpetavat kohtulahendit ei või menetluses teha enne, kui tähtaeg on möödunud.
(4) Kohus teavitab viivitamata menetlusosalise elukoha järgset valla- või linnavalitsust, kui tal tekib kahtlus menetlusosalise teovõime suhtes.

4. A ja B on OÜ X võrdse osalusega osanikud ja ühtlasi juhatuse liikmed. Nende vahel tekib aga tüli ja kumbki hakkab tegutsema selle nimel, et X enda ainukontrolli alla saada. A ja süüdistab B-d, et viimane on X väärtusliku kinnistu koormanud juhatuse liikmena A teadmata endaga seotud OÜ Y kasuks hoonestusõigusega. A esitab X nimel hagi, milles palub lugeda leping tühiseks ja kinnistusraamatu kanne tühistada. Kohtule laekub seepeale B alla kirjutatud avaldus, milles teatakse , et OÜ X loobub hagist. Seepeale kutsub kohus nii A kui B istungile ja küsib X lõplikku seisukohta. A ja B jäävad selle suhtes vastandlikele seisukohtadele.

Mida saab kohus teha?

§429 hagist loobumine
§ 429. Hagist loobumine
(1) Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
(2) Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse.
(3) Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.
(4) Kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega , samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
(5) Kui kohus ei võta hagist loobumist vastu, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub.
(6) Kui kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist, kuna see oleks ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, määrab kohus hagejale uue esindaja käesoleva seadustiku §-s 219 sätestatud korras.
§ 428. Menetluse lõpetamise alused
(1) Kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui:
1) kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja seda korda ei saa enam rakendada;
2) samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise;
3) hageja on hagist loobunud ;
4) pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle;
5) asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust või juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta.
[RT I 2008, 59, 330 – jõust 1.01.2009]
(2) Kohus lõpetab menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel.

5. Liisinguandja S on liisinud metsaveotraktori OÜ-le A. Liisingulepingust tulenevaid kohustusi on käendanud A juhatuse liikmed B ja C. A ei suuda liisingulepingust tulenevaid kohustusi täita ning S lõpetab lepingu ja traktor tagastatakse. S realiseerib traktori, kuid nn jääkvõla ulatuses (120 000 krooni) esitab hagi selle summa solidaarselt väljamõistmiseks A-lt, B-lt ja C-lt. Ainsana vastab hagile B, kes vastustab nõutud summat ja leiab, et see on arvestatud ebaõigesti ja nõue on alusetu. Kohus nõustub B argumentidega.

Millise lahendi saab kohus sellises olukorras teha?
§134 lg 2
Võs 361 liisinguleping .
3-2-1-37-08
3-2-1-15-10
3-2-1-161-09
TsMs §207 lg 3
§407
§231 omaksvõtt
Vastuväiteid kohus ei näe- peab eeldama et asjaolud on mõlema poole poolt omaks võetud. Kui see on nii siis ta saab nende kahe puhul teha tagaselja otsuse.
Variant II: Kõik kostjad vastavad hagile, kuid hagi rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse esitab üksnes B ning see rahuldatakse. Milline on lahendi mõju teistele kostjatele?
Siis
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Tsiviilkohtumenetluse seminarid #1 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #2 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #3 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #4 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #5 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #6 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #7 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #8 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #9 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #10 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #11 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #12 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #13 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #14 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #15 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #16 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #17 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #18 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #19 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #20 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #21 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #22 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #23 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #24 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #25 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #26 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #27 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #28 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #29 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #30 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #31 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #32 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #33 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #34 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #35 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #36 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #37 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #38 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #39 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #40 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #41 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #42 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #43 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #44 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #45 Tsiviilkohtumenetluse seminarid #46
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 46 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 448 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jana_90 Õppematerjali autor

Lisainfo

I. Õigusemõistmine ja tsiviilkohtumenetlus

II. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne ja olulised põhimõtted

III. Üldised nõuded kohtule ja muud üldküsimused

kohtumenetlus , tsiviilõigus , tsiviilkohtumenetlus , tagaseljaotsus , määruskaebus

Mõisted

Sisukord

  • seminar
  • Nõupidamissaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu. 
  • seminar
  • § 233. Nõude suuruse hindamine
  • § 132. Hagihind mittevaralise nõude puhul
  •  Mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 25 000 krooni. 
  • § 204. Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime kontroll
  • § 429. Hagist loobumine
  • § 428. Menetluse lõpetamise alused
  •  Kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui
  •  hageja on hagist loobunud;
  •  pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle; 
  •  Kohus lõpetab menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. 
  • seminar
  •  Hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus
  •  Hagi tagamise abinõud on
  • § 181. Menetlusabi andmise tingimused
  •  Menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui
  •  on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. 
  • seminar
  • seminar
  • seminar
  • §441 §405
  • seminar
  • Pidigi tegema maksekäsu
  • seminar
  • TÕENDID
  • seminar
  • § 174. Menetluskulude kindlaksmääramine

Kommentaarid (4)

KPii profiilipilt
KPii: Hästi koostatud konspekt. Mulle meeldib, et seaduse § on ka sisse copytud, ei pea eraldi jamama.
18:20 03-06-2012
west19 profiilipilt
west19: oli abiks, hea materjal
17:02 20-01-2013
whalesindeed profiilipilt
whalesindeed: tundub asjalik
09:56 23-09-2015


Sarnased materjalid

194
pdf
Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013
23
doc
Tsiviilkohtumenetlus
21
docx
Tsiviilkohtumenetluse eksami küsimused 2017
42
doc
Tsiviilkohtumenetlus
30
docx
Tsiviilkohtumenetlus eksam
269
docx
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
57
doc
äriõigus konspekt
214
docx
Õiguse alused kordamisküsimused vastustega





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !