Facebook Like

Tsiviilkohtumenetlus eksam (3)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Tsiviilkohtumenetlus
1. tsiviilprotsessiõiguse mõiste ja ülesanded
Tsiviilprotsessiõigus on seotud tsiviilõiguse ja selle allharudega. Tsiviilkohtumenetlusega reguleeritakse tsiviilasjade lahendamise korda, kohtu ja protsessiosaliste tegevust, mis on vajalik kodanike õiguse kaitsmisel. Tsiviilprotsessiõiguse normid määravad ära kohtuorganite õigused ja kohustused ning reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus, samuti notariaalorganite ja arbitraaziorganite tegevust.
2. tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid
Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlusõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades. Objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt .
Tsiviilprotsessiõigusvõime on isiku võime omada tsiviilprotsessi õigusi ja kohustusi.
Tsiviilprotsessiteovõime on isiku võime protsessiõigusi ja –kohustusi teostada.
4. tsiviilkohtumenetluse põhimõtted
Põhimõtted:
Objektiivsus – kohus peab olema objektiivne ja erapooletu .
Optimaalsus-protsessiökonoomika põhimõte. Riigi ja poolte kulud peavad olema võimalikult väikesed.
Seaduslikkus – kohtunikud peavad olema sõltumatud, alluma seadustele .
Poolte võrdsus – õigus kasutada tõlki ja esineda kohtus oma emakeeles või muus keeles.
Poolte võistlevus – isikute võrdsus kohtu ees.
Kohtu seotus poolte esindatud asjaoludega – kohus peab ise seadust hästi tundma, poolte arvamus ei loe.
Asja arutamise suulisus – kirjalik lubatud seaduses sätestatud juhtudel.
Menetleva kohtukoosseisu muutmatus.
Menetluse avalikkus kinnine võib olla seaduses sätestatud juhtudel, materjalid pole avalikud riigisaladuse või delikaatsete andmete korral.
Õigus õiguslikule ärakuulamisele – õigus esitada kohtule hagieseme suhtes omapoolseid faktilisi asjaolusid, avaldada arvamust ja vastuväiteid vastaspoole faktiliste ja õiguslike väidete suhtes. Kohus peab jääma erapooletuks.
Dispositsiooni põhimõte – kõige omasem põhimõte. Ts.kohtumenetluse alguse, ulatuse, käigu ja lõppemise määravad pooled oma taotlustega.
5. kohtu koosseis erinevates kohtuastmetes
§ 16. Maakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel
Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt.
§ 17. Ringkonnakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel
Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
§ 18. Riigikohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel
Riigikohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
6. kohtuniku taandamise alused
Kohtunik peab olema erapooletu ja sõltumatu, mis on tagatud taandamise instituudiga. Kohtunikul on kohustus teha enesetaandus, kui esinevad taandamise aluseks olevad asjaolud . Taandamise aluseks olevate asjaolude loetelu on avatud loetelu. Taandamise avaldus tuleb esitada kirjalikult. See peab olema motiveeritud ning tuleb esitada kas esimesel kohtu poole pöördumisel või kohe, kui ilmneb taandamise aluseks olnud asjaolu. Samade asjaolude alusel saab taandusavalduse esitada vaid üks kord, õigusemõistmisest põhjuseta keeldumine ei ole lubatud.
7. kohtusse kutsumise kord ja selle õiguslikud tagajärjed
§ 343. Kohtukutsete saatmine ja istungi toimumise aja avaldamine kohtu veebilehel
Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitamiseks toimetab kohus kohtukutsed kätte menetlusosalistele ja teistele isikutele, kes tuleb kohtuistungile kutsuda. Kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele peab jääma vähemalt kümme päeva. Menetlusosaliste nõusolekul võib tähtaeg olla ka lühem. Kohtuistungi toimumise aeg avaldatakse ka kohtu veebilehel.
Kohtukutses märgitakse vähemalt:
  • kohtusse kutsutava isiku nimi;
  • kohtu nimetus ja aadress;
  • kohtuistungi aeg ja koht;
  • asja põhisisu;
  • kellena isik välja kutsutakse;
  • kohustus teatada kohtusse ilmumata jätmise põhjusest;
  • kohtusse ilmumata jätmise tagajärjed.
Kohtukutse ei pea olema allkirjastatud. Kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline , tunnistaja, ekspert või tõlk ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama.
8. protokollid , kohtuistingi protokolli parandamise kord
Kohtuistung ja seaduses sätestatud juhul ka muu menetlustoiming protokollitakse. Menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamist. Protokoll koostatakse kohtuistungil masina- või arvutikirjas või jäädvustatakse digitaalsele andmekandjale selliselt , et tagatud on protokolli kirjalik taasesitamine.
Menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist.
9. menetlustähtajad ja selle tähtaja ennistamise kord
Tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik , millega on seotud protsessitoimingu õiguslikud tagajärjed.
Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtu ruumides, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp.
§ 64. Tähtaja muutmine
Kohus võib tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Tähtaega võib korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul. Poolte kokkuleppel võib nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse.
Menetlustähtaja ennistamist on võimalik kohtult taotleda esitades kohtule vastavasisulise avalduse juhul, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, kuid menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal TsMS 67 lg-s 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Koos ennistamise avaldusega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. Seaduse mõtte kohaselt ei saa ilma menetlustoimingut tegemata taotleda selle toimingu tegemise tähtaja ennistamist. Kohus ei ennista tähtaegu menetlustoiminguteks, mille kohta pole teada, kas neid üldse kunagi tehakse (kas üldse kunagi nt määruskaebust esitatakse). Teatud juhtudel peab kohus tähtaja ennistamise küsimuse lahendamiseks pidama kohtuistungi. Tähtaja ennistamise taotluse esitamisel tuleb tasuda kautsjon . Hagi aegumise tähtaega ei saa kohus ennistada.
10. menetluskulu koosseis
Menetluskulud
Menetluskulud jaotuvad kohtukuludeks ja kohtuvälisteks kuludeks.
Kohtukulud on riigilõiv , kautsjon ja asja läbivaatamise kulud.
  • Riigilõiv on menetlustoimingu eest tasutav rahasumma , mille suuruse määrab ära riigilõivu seadus.
  • Kautsjoni eesmärgiks on hoida ära põhjendamatute toimingute tegemine. Kautsjon tasutakse kaebuse või teistmisavalduse esitamisel riigikohtule, menetluse taastamisel ja tähtaja ennistamisel.

Asja läbivaatamise kulud on menetlust toetavatele isikutele makstavad tasud (tõlgikulu, tunnistaja tasu jne), tõendite saamiseks tehtud kulutused (vaatluse läbiviimise ja asitõendi saamise kulud), kohtudokumentide kättetoimetamisega ja kohtuteadetega seotud kulud ning tsiviilasja hinna määramise kulud.
Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste õigusabikulud,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Tsiviilkohtumenetlus eksam #1 Tsiviilkohtumenetlus eksam #2 Tsiviilkohtumenetlus eksam #3 Tsiviilkohtumenetlus eksam #4 Tsiviilkohtumenetlus eksam #5 Tsiviilkohtumenetlus eksam #6 Tsiviilkohtumenetlus eksam #7 Tsiviilkohtumenetlus eksam #8 Tsiviilkohtumenetlus eksam #9 Tsiviilkohtumenetlus eksam #10 Tsiviilkohtumenetlus eksam #11 Tsiviilkohtumenetlus eksam #12 Tsiviilkohtumenetlus eksam #13 Tsiviilkohtumenetlus eksam #14 Tsiviilkohtumenetlus eksam #15
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor anjavin Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (3)

jannu171 profiilipilt
Juura Tartu Ülikool: Materjal üpris üldine, st selgitab üldiseid põhimõtteid ja tõlgendab seadust lihtsamas keeles. Erialaselt või erialaseks õppeks pole väga asjalik.
21:28 10-01-2019
juurajuura profiilipilt
juura juura: Jah, väga rahul!
16:45 24-04-2017
Irwin profiilipilt
19:19 17-12-2018


Sarnased materjalid

42
doc
Tsiviilkohtumenetlus
194
pdf
Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013
21
docx
Tsiviilkohtumenetluse eksami küsimused 2017
125
docx
Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid
46
doc
Tsiviilkohtumenetluse seminarid
23
doc
Tsiviilkohtumenetlus
27
doc
Tsiviilprotsess
269
docx
Õiguse alused eksami kordamisküsimused



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun