Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Tsiviiliguse konspekt - sarnased materjalid

iguse, teov, igust, igused, kostja, rand, eestkostja, rimis, kinnisasja, imet, imega, rata, steem, hine, iguste, elda, itis, likvideerija, endus, surnuks, ikes, hendus, hingud, hikirja, juriidilist, imalik, asendav, pank, tehingud, itmise, seadusliku, leta, eestkosteasutus, tagaj, osanik, igussuhe, rval, tulundus, seadustik, iguslikud, hemalt, siva
thumbnail
39
doc

Tsiviilõigus

(2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. (3) Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. §9. Vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõime laiendamine (1) Kohus võib vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab. Sel juhul otsustab kohus, milliseid tehinguid võib alaealine teha iseseisvalt. 6

Õigus
299 allalaadimist
thumbnail
114
docx

Tsiviilõiguse üldosa konspekt

nt. on loodud heliteos, kirjutatud raamat. Rahvusvaheline eraõigus on seotud tsiviilõigusega selles mõttes, et tegu on õigusharuga, mis kujutab endast kollisiooninormide kogu. Kollisiooninorm annab vastuse küsimusele millise riigi õigust kohaldada, kui on tegu nn. välismaise aspektiga. See tähendab olukorda kui on nt. välismaalane, kes tuleb Eestisse ja tekitab siin kahju; kui Eesti resident läheb välismaale ja ostab seal kinnisasja jne. Rahvusvahelise eraõiguse normid vastavad küsimusele – millise riigi seadust tuleb kohaldada? 1.5. Tsiviilõiguse allikad Räägime õigusest objektiivses tähenduses (vt. algusest objektiivse õiguse definitsiooni). Allikas on see, mis midagi sisaldab; see on koht, kus õigusnormid sisalduvad. Seega kui räägime õiguse allikast, räägime sellest, kuskohas objektiivne õigus kirjas on. Õiguse peamiseks allikaks ongi seadus

Tsiviilõigus
68 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Tsiviilõiguse üldosa

konkreetse vormi, nt. on loodud heliteos, kirjutatud raamat. Rahvusvaheline eraõigus on seotud tsiviilõigusega selles mõttes, et tegu on õigusharuga, mis kujutab endast kollisiooninormide kogu. Kollisiooninorm annab vastuse küsimusele millise riigi õigust kohaldada, kui on tegu nn. välismaise aspektiga. See tähendab olukorda kui on nt. välismaalane, kes tuleb Eestisse ja tekitab siin kahju; kui Eesti resident läheb välismaale ja ostab seal kinnisasja jne. Rahvusvahelise eraõiguse normid vastavad küsimusele ­ millise riigi seadust tuleb kohaldada? 1.5. Tsiviilõiguse allikad Räägime õigusest objektiivses tähenduses (vt. algusest objektiivse õiguse definitsiooni). Allikas on see, mis midagi sisaldab; see on koht, kus õigusnormid sisalduvad. Seega kui räägime õiguse allikast, räägime sellest, kuskohas objektiivne õigus kirjas on. Õiguse peamiseks allikaks ongi seadus. Olulisim on Põhiseadus, mis on riigi jaoks olulisimaks

Õigus
175 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Tsiviilõiguse üldosa

suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. (3) Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. 2 etappi: Kas ta on üldse või mitte Kui on piiratud teovõimega, siis tuleb selgeks teha selle piiratuse ulatus! 2.3 Piiratud teovõimega isiku tehing Teovõime mahu järgi võib inimesed jaotada kolmeks: alla 7 7-18 Täisealised, aga vaimne haigus on teovõime piiramise põhjuseks. 2.3.1 Alla 7 aastaste alaealiste tehing Nende teovõime võid öelda on kõige enam piiratud. Kui me vaatame tehinguid kõigi 3 grupi

Tsiviilõiguse üldosa
536 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Tsiviilõiguse üldosa

ka mõne muu psüühikahäirega, mis ei kujuta endast küll vaimuhaigust ega nõrgamõistuslikkust, kuid inimese psüühika on siiski kestvalt häiritud, et ta ei suuda oma tegudest ega nende tagajärgedest adekvaatselt aru saada. Oluline on eristada piiratud teovõimet kui püsivat seisundit otsusevõimetusest kui ajutisest seisundist.  Täisealise isiku puhul peab olema kohtulahend, et pidada teda piiratud teovõimega isikuks. Selle kohtulahendiga on määratud isikule eestkostja - see tõendab tema piiratud teovõimet. See määrab, et isik ei suuda end iseseisvalt esindada.  Alaealiste puhul kehtib põhimõte, et neil peab olema seaduslik esindaja. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). Eestkostjat valides arvestatakse tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita.  Lisaks sellele, et seaduslik esindaja annab nõusoleku alaealise tehingutele või teeb

Tsiviilõigus
40 allalaadimist
thumbnail
43
doc

TsÜS-i konspekt

on objektiivne seisund. Ühtegi isikut ei tunnistata teovõimetuks. Enne 2002 tunnistati vaimuhaiged teovõimetuteks, enam seda ei tehta. Mitte kellegi teovõimet ei piirata, seda otsustatakse vaidluse käigus, kas inimene peaks olema piiratud teovõimega. Kui inimene on piiratud teovõimega, võib ta teha vaid teatud liiki tehinguid, teiste tehingute tegemiseks on vajalik esindaja juuresolek, sest muidu loetakse tehing tühiseks. Saab pöörduda kohtu poole ja nõuda eestkostja määramist, sest mitte kedagi ei saa tunnistada piiratud teovõimega füüsiliseks isikuks. Kohus ainult tuvastab tervisliku seisundi, mis langetab inimese piiratud teovõime kategooriasse. 2.3 Piiratud teovõimega isikute tehingud See on piiratud teovõimega isikute kõige kesksem küsimus. Teovõime tähendab ju võimet teha iseseisvalt tehinguid. Järelikult piiratud teovõimega isikute tehingute tegemise võime on piiratud.

Õigus
394 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Tsiviilõiguse üldosa

Erand: isik võib omandada teovõime enne täisealiseks saamist alates 15a. Kui abiellus, siis ei omanda täielikku teovõimet. Võib suurendada teovõimet, et ta oleks vanematest sõltumatu. Piiratud teovõimega isikud- vanus- 7-18a , kuni 7a piiratud; täisealiste piiratud teovõime- psüühiliselt haiged, kes kestvalt ei suuda oma tegudest arusaada. Piiratud teovõimega isikul peab ole seaduslik esindaja. Esindajaks on vanemad või määratakse eestkostja. Piiratud teovõime Piiratud teovõimega on isik, kes ei ole täisealine või kes ei saa kestvalt oma tegudest aru või ei suuda neid juhtida vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu. 0-7a - piiratud teovõimega 7-18a ­ piiratud teovõimega ja laiendatud teovõimega isikud 15-18a ­ võimalik teovõimet laiendada kuni täieliku teovõimeni Piiratud teovõimega isikute tehingud- 7-18a ja psüühiliselt haiged

Õigus
596 allalaadimist
thumbnail
45
doc

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA

antud nõusolek (TsÜS §11 lg.3). 3. Täisealise piiratud teovõimega isiku poolt tehtud tehing. Esmalt vajalik kontrollida, kas esineb püsiv psüühikahäire Teiseks Kui esineb püsiv psüühikahäire, siis kontrollida, kas tema teovõime on piiratud konkreetse tehingu suhtes. Võib olla, et ühe tehingu osas on teovõime olemas (nt toidukauba ost) ja teise tehingu osas mitte (nt liisinglepingu sõlmimine). Kui on määratud eestkostja, siis määratakse ka tehingud, mida milliseid tehinguid võib ta ise teha. Muude tehingute puhul eeldatakse, et teovõime on piiratud, va TsÜS § 11 lg 3 fikseeritud erandid. Ühepoolne tehing, mille suhtes isiku teovõime on piiratud, on kehtiv juhul, kui selleks on eestkostja eelnev nõusolek. Mitmepoolne tehing, mille suhtes isiku teovõime on piiratud, on kehtiv juhul, kui on eestkostja nõusolek (nii eelnev kui tagantjärgi heakskiit), va TsÜS § 11 lg 3 nimetatud

Tsiviilõiguse üldosa
14 allalaadimist
thumbnail
57
doc

äriõigus konspekt

Täielik teovõime on 18aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. 3 Alla 7aastase alaealise tehing. Alla 7aastase alaealise tehtud ühepoolne tehing on tühine. Alla 7aastase alaealise tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui alaealine täitis tehingu vahenditega, mille

Äriõigus
627 allalaadimist
thumbnail
194
pdf

Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013

jne), mis kehtivad menetluse üldpikkuse kohta. Inimõiguste kohtu poolt Eesti kohta tehtud kohtulahendid, mis puudutavad mõistlikku aega tsiviilkohtumenetluses, on eestikeelsena veebis kättesaadavad. Kohtulahendid Treial v Eesti2 ja Shchiglatsov v Eesti3 puudutavad abielu ajal soetatud ühisvara jagamise vaidlusi ning Saarekallas OÜ v Eesti4 puudutab vaidlust äriühingu osaluse omandiõiguse üle. Treial v Eesti: Kohtuasja tehiolud. Hageja esitas kostja vastu abielu ajal soetatud ühisvara jagamise hagi, mida erinevad kohtud menetlesid 3.2.1993-dets.2000 ja abielu lahutuse hagi, mida kohtud menetlesid 3.2.1993-1.12.1999. mh esitati nendes vaidlustes ka poolte surnud 1 Raport on küll veidi vananenud andmetega. Kättesaadav justiitsministeeriumi kodulehel 2 EIKo 02.12.2003, 48129/99, hüvitise suuruseks määrati 3000 eurot 3 EIKo 18.01.2007, 35062/03, hüvitise suuruseks 900 eurot 4 EIKo 08.11

Õigus
150 allalaadimist
thumbnail
66
docx

Tsiviilõiguse konspekt (õpiku põhjal)

2. Õiguste teostamise piirid ÕIGUSTE TEOSTAMISE AJALISED PIIRID: 1) õiguse teostamise tähtaegade kehtestamisega või aegumisega (igasugused üürilepingud VÕS §309 lg1 ja töölepingud TLS §80 lg1; tähtaja möödudes lõpeb TsÜS §125 lg2 p3 järgi volitus) 2) õigustlõpetava tähtajaga (õigust ei saa enam maksma panna; tähtaja puhul võib kohus oma algatusel nõude rahuldamata jätta, aegumise puhul võib kostja taotlusel nõude rahuldamata jätta) 3) nõudest või kohustuse rikkumisest teatamise kohustusega (nõude maksma panek võib ka aegumistähtaja kestel olla välistatud, kui tegemata on jäänud mingi nõudega seotud toiming, esmajoones nõudest teatamine 4) vastutust piirava tähtajaga (võlgniku vastutus on seaduse järgi tähtaja möödmuise tõttu lõppenud) 5) garantiiajaga (garantiitähtaja andmisega antakse reeglina abstraktne lubadus tähtaja kestel

Tsiviilõigus
60 allalaadimist
thumbnail
47
docx

Äriõiguse konspekt

Mõistlikkuse põhimõtte rakendamisel lähtutakse neutraalse isiku käitumismudelist ning arvestatakse konkreetse võlasuhte asjaolusid eesmärgiga kindlustada vaidluse lahendamisel võlasuhte majanduslikku efektiivsust. See on Anglo-Ameerika õiguse põhimõte/printsiip - Abstraktsiooni põhimõte tähendab luhidalt tsiviilõiguses kohustus- ja käsutustehingu õiguslikku eristamist. Notari juures lepitakse kokku kinnisasja muugiga seotud tingimused, aga omandiõigus ei lähe veel niimoodi ule. Lisaks on vaja teha asjaõiguslik leping. Võlaõiguslik leping aitab inimest siis, kui tal kohe näiteks pole raha ule kanda ja siis selle lepingu alusel ta läheb panka ja kusib selle raha. Enamasti läheb see raha notari deposiiti. Spetsiaalsuse põhimõte (nimetatud ka määratletuse põhimõte) tähendab, et nt kõik

Õigus
26 allalaadimist
thumbnail
37
odt

Tsiviilõiguse üldosa

aastaseks saanud isikul, v.a inmestel, kes ei saa oma tegudest aru; kes on piiratud teovõimega. Teovõimetu isikut meil ei ole!!! Piiratud teovõime (omavad )alaealised, vaimuhaiged , nõrgamõistuslikud ja muu psüühikahäirega isikud. Vaimuhaigus on ravitav, nõrgamõistuslik on ravimatu ­ kaasasündinud. Lg. 3 Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. § 9. Vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõime laiendamine (1) Kohus võib vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab. Sel juhul otsustab kohus, milliseid tehinguid võib alaealine teha iseseisvalt. (2) Alaealise piiratud teovõimet võib laiendada tema seadusliku esindaja nõusolekul. Kui

Tsiviilõiguse üldosa
45 allalaadimist
thumbnail
50
docx

Tsiviilõiguse Üldosa

(1) Tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. § 8. Hooldaja- hooldaja ei ole seaduslik esinadaja, ta on abistaja ja ei või teha tehinguid. Ei esinda Eestkostja- piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja. Eestkostja võib teha ta nimel tehinguid. Eestkostja ja hooldaja vahe- eestkostja seaduslik, hooldaja ei ole. Alates 15-eluaastast on võimalik teovõime laiendamine.AAA ÜHEPOOLNE TEHING MITMEPOOLNE TEHING ALLA 7- §12 (1) Iga tehing on tühine §12 (2)Tehing on tühine, välja AASTANE arvatud juhul, kui alaealine täitis

Tsiviilõiguse üldosa
84 allalaadimist
thumbnail
102
docx

TSIVIILÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS

tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei NB! Eksamil tuleb vastata suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. nii ühepoolsete kui (3) Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse mitmepoolsete lepingute või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma kohta! tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. 2 etappi: Kas ta on üldse või mitte Kui on piiratud teovõimega, siis tuleb selgeks teha selle piiratuse ulatus! 2.3 Piiratud teovõimega isiku tehing Teovõime mahu järgi võib inimesed jaotada kolmeks: alla 7 7-18 Täisealised, aga vaimne haigus on teovõime piiramise põhjuseks. 2.3.1 Alla 7 aastaste alaealiste tehing

Tsiviilõigus
16 allalaadimist
thumbnail
72
docx

TÜ Haldusõiguse konspekt

I teema 1. AVALIK HALDUS _______________________________________________________ 1. §1 Avaliku halduse määratlemine Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. Haldust võib mõista kolmes erinevas mõttes: Organisatsioonilises mõttes ­haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes ­ halduskandjate ja ­organite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (laiem määratlus kui materiaalne haldus). Materiaalses mõttes ­riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: negatiivne meetod ­ avalik haldus on selline riig

Haldusõigus
52 allalaadimist
thumbnail
180
docx

ASJAÕIGUSE konspekt

kasutamiseks seadusest. Asja suhtes kohaldatakse reeglina asja asukohamaa seadust. Asjaõigus sisaldab eelkõige norme, mis reguleerivad isiku suhet asjasse. Asjaõigusseadus võeti vastu 9.juunil 1993 ja jõustus 1.sept 1993. Asjaõiguse allikad: 1. Põhiallikas:asjaõigusseadus 2. Eesti vabariigi PS 3. TsÜS 4. Asjaõiguse rakendamise seauds 5. Kinnisturaamatuseadus 6. Võlaõigusseadus 7. Korteriomandiseadus 8. Laeva asjaõigusseadus 9. Kinnisasja sundvõõrandamise seadus 10. Kommertspandiseadus. Asjaõiguse printsiibid: Absoluutsuse põhimõte- asjaõigused omavad absoluutset kehtivust kõigi suhtes Fikseerituse põhimõte- asjaõigused on rangelt fikseeritud ja uusi asjaõigusi pooled iseseisvalt luua ei saa. Avalikkuse põhimõte- kuna asjaõigused on absoluutselt kõigi suhtes peavad olema nad avalikkusele nähtavad. Selle tagab vallasasjade puhul valduse instituut ja kinnisasjade puhul kinnistusraamat.

Asjaõigus
78 allalaadimist
thumbnail
112
pdf

HALDUSÕIGUSE KONSPEKT

1. AVALIK HALDUS - Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. MÕISTE: Organisatsioonilises mõttes ­ AVALIK HALDUS haldusorganisatsiooni tähenduses. haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes ­ halduskandjate ja ­organite kogu tegevus. Lisaks materiaalse haldusena mõistetud tegevusele kuuluvad siia ka teised riikliku tegevuse liigid. Materiaalses mõttes ­riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: - negatiivne meetod ­ avalik haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine. See lähtub võimude lahususest. Puuduseks on see, et välja jäävad

Haldusõigus
123 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Tsiviilõiguse üldosa

seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve, on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. Igal füüsilisel isikul peab olema elukoht. Elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Kui seda kohta ei ole võimalik kindlaks teha, on elukohaks koht, kus ta peamiselt viibib. Alaealise elukohaks on tema vanemate või eestkostja elukoht, teovõimetu elukohaks on tema eestkostja elukoht. Isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandus- või kutsetegevuse koht. Teadmata kadunud-isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes. Tema varale võib kohus seada huvitatud isiku taotlusel hoolduse. Hooldaja peab tegutsema,

Tsiviilõigus
28 allalaadimist
thumbnail
118
doc

Haldusõiguse konspekt

I. HALDUS JA HALDUSÕIGUS 1. Avalik haldus 1.1 Avaliku halduse mõiste. Haldus laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgistatud tegevus. Selle kandjaks võib olla indiviid, kes haldab omaasju, vara jne, ettevõte, ühing, riik jne. Halduseks võib nimetada ka füüsilise või juriidilise isiku tegevust oma kohustuste täitmisel. Haldust võib jagada era- ja avalikuks halduseks. Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatsiooniliselt, funktsionaalselt ja õiguslikult ühtse terviku, mille alusel võib teda selgelt eristada teistest valdkondadest. 1.2 Avaliku halduse erinevad määratlused. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimuse lahususe põhiseadusliku printsiibiga. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes – avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest, hald

Haldusõigus
75 allalaadimist
thumbnail
220
docx

Võlaõiguse üldosa konspekt

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA 2015 Õpieesmärkide saavutamine: loengud, seinarid, iseseisev töö. 10 seminari, 9 tunnikontrolli seminarides, eksam koosneb teooriast ja kaasusest. Eksamile pääsemise eeldusteks on tsüsi läbimine, vähemalt 5 tunnikontrolli sooritamine positiivsele hindele, aktiivne osalemine vähemalt 7 seminaris. NÕUDENORMID : Lepingust taganemine §116 Lepingueelsed võlasuhtes § 115 http://www.digira.ee/wp-content/tootekataloog- data/100260/epub/OEBPS/Text/p5a-1.html TEEMA 1 LK 1-45 Võlaõigus kui õigusvaldkond Võlaõigus eraõiguse süsteemis 1 Üldosa - sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses (1994) 2 Eriosa moodustavad erinevad seadused 1 Asjaõigus - asjaõigusseadus (1993) 2 Võlaõigus - võlaõigusseadus (2002) 3 Perekonnaõigus - perekonnaseadus (1995) 4 Pärimisõigus - pärimisseadus (1997) Õigusnormid jagunevad: •

Õigus
396 allalaadimist
thumbnail
142
doc

Riigiõiguse konspekt

Sisukord Riigiõigus -- üldosa Riigiõiguse mõiste, süsteem, normid ja allikad Riigiõiguse mõiste Riigiõigus kui õigusharu Riigiõigus kui teadusharu Riigiõigus kui õppedistsipliin Riigiõiguse süsteem Riigiõiguse üldprintsiibid Riigiõiguse instituudid Riigiõiguse normid Riigiõiguse allikad Konstitutsioon Seadused Täitevvõimu aktid Tavad Kohtupretsedendid Õiguse üldtunnustatud põhimõtted Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted Riigiõiguse norme sisaldavad välislepingud Euroopa Liidu institutsioonide poolt antud aktid, kui neil on riigiõiguslikku tähendust Rahvusvaheliste kohtute otsused, kui need omavad riigiõiguslikku tähendust Muud riigiõiguse allikad Konstitutsiooniteooria alused Konstitutsiooni mõiste ja liigid Konstitutsiooni vastu

Riigiõigus
55 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Tsiviilõiguse konspekt

võlgnevstest tulenevad vaidlused, perekonna- ja pärimisasjad, pankrotiasjad, tööõigus jne. Tsiviilasja alustamiseks tuleb maakohtule esitada TsMSis sätestatud nõuetele vastav pöördumumine ehk hagavaldus. Kohtule esitatavas hagiavalduses on vaja ära näidata kellelt nõutakse, mida nõutakse, miks nõutakse ja millised tõendid seda nõudmist põhjendavad. Tsiviilkohtumenetluses on menetlusosalisteks pooled ja kolmas isik. Poolteks on hageja ehk isik, kes on esitanud hagi ning kostja, kes on isik, kelle vastu on hage esitatud. Kolmas isik on isik, kelle õigusi või kohustusi kohtulahend võib puudutada. Hagiavaldus peab olema kirjalik, (formaadis A4). Tsiviilkohtumenetlusse tuleb hagiavalduses märkida: nõue (hagi ese); hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ehk põhjus, miks hageja kohtu poole pöördub (nt nõue tekitatud kahju hüvitamiseks, võlanõue kellegi vastu vms ) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid

Tsiviilõigus
18 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Õiguse alused konspekt

Õiguse alused konspekt Õiguse alused konspekt....................................................................................................................1 1.RIIGI TUNNUSED......................................................................................................................2 2.VÕIMUDE LAHUSUSE PRINTSIIP..........................................................................................2 3.EESTI KOHTUSÜSTEEMI MOODUSTAVAD:........................................................................3 4.ÕIGUS..........................................................................................................................................3 5. ISIKUD ­ÕIGUSSUBJEKTID...................................................................................................4 6.ÕIGUS JAGUNEB.......................................................................................................................5 7.SEADUSED TÄHTSUSE JÄRJEKORRAS....................

Õigus
62 allalaadimist
thumbnail
82
docx

Asjaõigus eksamikonspekt

1.1 Kas S sai omanikuks VõS par. 92 lg 1?? Ei 1.1.1 Kas M ja S sõlmisid asjaõiguslepingu ? Jah leppisid kokku, et S võib asja omanikuks saada. 1.1.2 Kas M-il oli asja käsutusõigus ? Müüal oli käsutusõigus. 1.1.3 Kas soomlane S sai maali otsese valduse? Par. 36 lg altrnatiiv 1. ­ Ei saanud kuna palus maali hoida sobiva kellaajani. Maali omanikuks sai P kuna tema ostis ning lahkus koos maaliga. Kaasus Notari juurde ilmub naiskodanik, kes soovib anda meeskodanik TT-le kinnisasja müümise volikirja. Kuu aega peale seda sõlmib TT naiskodaniku nimel kinnisasja müügilepingu ja asjaõiguslepingu kinnisasja müümiseks MK-le. Poolteist kuud hiljem teeb kinnistusamet kandeotsuse, mille alusel kandtakse kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna MK. Kolm nädalat hiljem sõlmib MK kinnisasja müügi- ja asjaõiguslepingu kinnisasja võõrandamiseks. Ostjaks on OÜ P, keda esindab volikirja alusel TK mille on välja andud Oü P juhatatuse liige T. Kuu aega hiljem tehakse.....

Õigus
796 allalaadimist
thumbnail
108
pdf

Juhtimine ja õigus I

Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-611-4 (I. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatus Omades märkimisväärset ettevõtja ja ärijuhi kogemust ning olles juba aastaid tegelenud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise eriala üliõpilastele õigusainete õpetamisega ning pea sama kaua ka vandeadvokaadina äriklientide nõustamisega, on autoril olnud piisavalt aega kogeda Eesti ettevõtluskeskkonda ja saada aimu probleemidest organisatsioonide valitsemisel ja juhtimisel. Teisiti öeldes on autori praktiline tegevus ning akadeemilised h

Tsiviilõiguse üldosa
30 allalaadimist
thumbnail
117
docx

Haldusõiguseõpik

HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse

Haldusõigus
198 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Riigiõigus konspekt

I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik.........................................................................................................................4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade..............................................................................................................................13 § 6 In

Õigus
48 allalaadimist
thumbnail
100
doc

ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS (ÕIGUSAJALUGU, ÕIGUSPOLIITIKA, RIIK JA ÕIGUS)

ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust:  Avalik võim.  Territoorium, millel avalik võim kehtib.  Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervi

Õigus
37 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Tsiviil- ja tööõiguse põhjalik konspekt

Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Seega määrab tsiviilõigus tsiviilõiguslikest suhetest osavõtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundi. Varalised suhted on sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahelseoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega aga ka nende ülemineku tõttu ühelt subjektilt teisele. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, st normid, mis annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises, ka sellises, mis on erinev seaduses sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini. Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Eraõigus aga on õigussüsteemi osa, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid pool

Õigus
16 allalaadimist
thumbnail
55
doc

Riigiõigus konspekt

I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.............................................................................................................................. 13 § 6 I

Riigiõigus
111 allalaadimist
thumbnail
66
pdf

Tööiguse konspekt

KASUTATUD NORMATIIVAKTID ja lühendid AÜS – Ametiühingu seadus, RT I 2000, 57, 372 … RT I 2009, 54, 643; Alaealisele lubatud kerged tööd, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 93, RT I 2009, 31, 195 ATS - Avaliku teenistuse seadus, RT I 1995, 16, 228;… RT I, 04.03.2011, 1 Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91, – RT I 2009, 31, 193 KLS – Kollektiivlepingu seadus, RT I 1993,20,353… RT I 2009, 5, 35 ITVS - Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus RT I 1996, 3, 57 … RT I 2009, 5, 35 PS - Eesti Vabariigi Põhiseadus, RT 1992, 26, 349…RT I, 27.04.2011, 1 RaKS - Ravikindlustuse seadus, RT I 2002, 62, 377 … RT I, 10.06.2011, 7 TsÜS - Tsiviilseadustiku üldosa seadus, RT I 2002, 35, 216 … RT I, 06.12.2010, 1 Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 94, RT I 2009, 31, 196 TäKS - Täiskasvanute koolituse

Tsiviilõigus
21 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra

Õigus
775 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun