Tsiviiliguse konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes on kaupmees ?
  • Mis on kriteerium ?
  • Mis on mitteoluline osa ?
  • Kellele asjast saadav kasu kuulub ?
  • Milleks vaja õigust ?
  • Kust need tulevad ?
  • Kellelgi on mingi nõua ja mis liiki ta on ?
  • Kuidas tekib omand ?
  • Missugused õigused on isikutel asjade suhtes ?
  • Kuidas saab isik talle kuuluvaid õigusi kaitsta ?
 
Säutsu twitteris
Tsiviilõiguse üldosa
Paul Varul
Seminarid alates 12.märtsist. Seminarid ja kontrollkaasus kohustuslikeksamile pääs.
Õppematerjaliks loengukonspekt + Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) + Köhleri õpik 1998 (abivahendina).
  • Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste
    ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS
    Mis on õigus?
    Õigust võib vaadelda kahes tähenduses:
    Objektiivne õigus – õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme.
    Subjektiivne õigus – kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/ millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus.
    Objektiivne õigus jaguneb avalikuks (ius publicum) ja eraõiguseks (ius privatum). Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal-Euroopas ( versus common law süsteem).
    Kolm olulist õigussüsteemi
  • Anglo-Ameerika ehk common law ehk üldise õigussüsteemiga riigid ( Suurbritannia , USA, Kanada , Austraalia ). Ei tehta vahet era- ja avaliku õiguse vahel.
  • Kontinentaal-Euroopa ehk Mandri-Euroopa ehk Romaani-Germaani süsteem ehk tsiviilõiguse süsteem. Põhineb Rooma õiguse retseptsioonil. On omane eraõiguse ja avaliku õiguse eristamine.
  • Skandinaaviamaade süsteem. Sarnaneb Kontinentaal-Euroopa süsteemile – tehakse vahet avaliku ja eraõiguse vahel, kuid õigus pole kodifitseeritud. Sks, Pr, Šveits, Itl, Hol.
    Era- ja avaliku õiguse eristamise 3 peamist kriteeriumi
  • huviteooria – tuleneb Rooma õigusest. Avalik õigus on kõik see, mis lähtub (Rooma) riigi huvist, ja eraõigus on kõik see, mis puudutab üksikisiku kasu. Riigi huvides nt maksude kogumine e maksuseadus, karistamine e kuritegude ärahoidmine e karistusseadus. Erahuvides nt pärimisseadus.
  • subjektiteooria – avalikus õiguses ei ole suhtepooled võrdsed, riik on oma olemuselt üle ja iseloomulikud on alluvussuhted (subordinatsioonisuhted)(maksuõiguses riik kogub makse ja maksja peab neid maksma). Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega (koordinatsioonisuhe); lähtutakse privaatautonoomia e eraautonoomia põhimõttest (pooled on vabad oma otsuseid ise tegema) (nt lepinguvabaduse põhimõte).
  • meetod – eraõiguse puhul on lubatud see, mis ei ole keelatud; avaliku õiguse puhul lubatud on vaid see, mis on lubatud. Karistusõiguses keelatud on see, mis on keelatud e kuritegu on see tegu, mis on karistusseadustikus.
    Avalik õigus
    • finantsõigus e maksuõigus
    • konstitutsiooniõigus ehk riigiõigus,
    • haldusõigus,
    • karistusõigus,
    • protsessiõigus ehk menetlusõigus ( kriminaal -, haldus-, tsiviilõigus).

    Eraõigus
    • tsiviilõigus,
    • äriõigus,
    • intellektuaalne omandiõigus,
    • rahvusvaheline eraõigus (kollisiooninorme sisaldav õigus. Kollisiooninorm näitab, millise riigi õigust kohaldatakse).

    Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem
    Vahetegu objektiivse ja subjektiivse tsiviilõiguse vahel (normide liigituse järgi):
    • Institutsiooniline süsteem – normid jagunevad kolme suurde gruppi: isikud, asjad, hagid (ülemineku, omandamise viisi tähenduses). Hea näide on Prantsuse tsiviilkoodeks (1804.a) ehk Napoleoni koodeks .
    • Pandektiline süsteem – normid on jaotatud 5 ossa (Saksamaal väljatöötatud süsteem): üldosa, perekonna-, asja-, pärimis-, võlaõigus. Näiteks Saksa eraseadustik BGB (1900).

    See, et süsteem on erinev, ei tähenda, et normide sisu oleks väga erinev. Isikud on üldosas ja perekonnaõiguses; asjad asjaõiguses; hagid pärimis- ja võlaõiguses.
    Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemis võib eristada Germaani õigusperekonda (pandektiline süsteem) ja Romaani õigusperekonda (institutsiooniline süsteem). Skandinaavia õigussüsteemis pole õigus kodifitseeritud – ei saa rääkida tsiviilõiguse süsteemist.
    Tsiviilõigus objektiivses tähenduses kujutab endast tsiviilõiguse norme, mis reguleerivad isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel.
    Varalisi suhteid on kaks liiki:
  • omandisuhted
  • vahetussuhted.
    Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis
    Kuni 1940. aastani oli peamiseks seadustikuks Balti eraseadus (1865), mis tegelikult oli tsiviilkoodeks. See koosnes sissejuhatusest ja neljast raamatust (pandektiline süsteem).
    1922 – abieluseadus
    1924 – hakati ette valmistama tsiviilseadustikku (Uluots). Eelnõu saadi valmis 1940.a., kuid jäi vastu võtmata. NSVL ajal kehtis ENSV Tsiviilkoodeks 1965-2002 (kaotas lõplikult kehtivuse).
    1940-1965 kehtis Vene Föderatsiooni Tsiviilkoodeks
    1990-ndate alguses tekkis probleem: oli vaja uut tsiviilseadust ja tuli valida, mis süsteemist lähtuda.
    • ENSV tsiviilkoodeks – süsteem mõjutatud Germaani süsteemist, sisu romaani süsteemist.
    • 40-ndate eelnõu tugines Germaani süsteemile
    • balti eraseadus tugines samuti Germaani süsteemile

    Tsiviilseadustik otsustati vastu võtta osadena 5 osas
    • Asjaõigusseadus hakkas kehtima 1.12.1993 (võeti vastu esimesena, sest ENSV tsiviilkoodeksis polnud eraomandi, kinnisvara mõistet).
    • Tsiviilseadustiku üldosa seadus – 1.9.1994
    • Perekonnaseadus – 1.1.1995
    • Pärimisseadus – 1.1.1997
    • Võlaõigusseadus – 1.7.2002

    Süsteem
    • Üldosa
    • isikud
    • esemed
    • tehingud
    • õiguste kaitse
    • asjaõigus
    • perekonnaõigus
    • pärimisõigus
    • võlaõigus

    Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest
    Kaubandusõigus ehk äriõigus – tekkis 12-13 saj. Itaalia sadamalinnades. Tekkepõhjuseks vajadus, et kaupmeestel oleks omavahel lihtsam suhelda.
    Põhiküsimused: kes on kaupmees ? – proffessionaalne kaupade/teenuste müüja; kaubandustehingud – tehingud kaupmeeste vahel; kaubanduslik esindus ; merekaubandus; väärtpaberid ja börs; maksejõuetus ja pank .
    Kaubandusõiguse ja tsiviilõiguse vahekord – dualistlik (kaubandusõigus on iseseisev õigusharu – Prantsusmaal eraldi veel Kaubanduskoodeks). Unitaristlik – kaubandusõigus on tsiviilõiguse osa, mis on eraldatud praktilistel kaalutlustel . Ka eestis on äriseadustik, kuid see on oma sisult äriühingute seadustik . Puudub regulatsioon kaubandustehingute kohta; kõik tehingud TsüSis ja VÕSis.
    Intellektuaalne omandiõigus – autoriõigus, peab olema objektiivselt väljendatud. Tsiviilõiguses esiplaanil varalised õigused, intellektuaalse omandiõiguse esiplaanil isiklikud õigused.
    Rahvusvaheline eraõigus – kollisiooniõigus, mille normid käivad eraõiguslike normide alla ja annavad vastuse, millise riigi õigust tuleb kohaldada .
    Reguleerimisese võib olla era- ja avaliku õiguse puhul sama, kuid erinevus on meetodis (eraõiguses pooled on võrdsed, avalikus õiguses riik on tugevam pool).
    Tsiviilõiguse allikad
    Tsiviilõiguse allikas on koht, kus tsiviilõigust sisaldub. Objektiivne õigus (õigusnormide kogum) on õiguse allikates kirjas.
    Normatiivaktid:
    • Põhiseadus ei sisalda eriti tsiviilõiguslikke norme (§25 õigus moraalse ja varalise kahju hüvitamiseks; §32 omand).
    • Peamiseks tsiviilõiguse allikaks on seadused, eelkõige tsiviilseadustiku osad (5).
    • Seadusest alamal seisvad üldaktid – valitsuse määrused, ministri, KOV aktid .
    • EL direktiivid, mis on otse kohaldatavad, ja määrused
    • Tava – TsüS §2 lg 2 (kui see on reaalselt välja kujunenud ja seda ei ole lepinguga muudetud).Tava on väljakujunenud käitumisnorm, mida ei ole kirja pandud. Kui võetakse vastu mingi seadus, mis on teistsugune kui tava, siis kehtib seadus.

    TSüS §2. Tsiviilõiguse allikad
    (1) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava.
    (2) Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust.
    Kohtupraktika ei ole õigusallikas. Selle alusel kujuneb õigusest arusaamine ja selle rakendamine. Kohtud ei pea lähtuma riigikogu lahenditest (meil pole pretsedendiõigus), kuigi tegelikult ikkagi lähtutakse. Samas asjas on riigikohtu lahend madalama astme kohtule kohustuslik, analoogilises asjas mitte.
    Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine
    Õiguse kehtivus
    Kehtivus võib olla kolmes tähenduses – ajaline, territoriaalne ja teatud isikute suhtes.
    • ajaline – tuleb lähtuda kehtivast seadusest. Probleem – tagasiulatuv jõud (üldiselt tagasiulatuvat jõudu ei ole, v.a kui seaduses on sätestatud teisiti)
    • territoriaalne – peamiseks tsiviilõiguse allikaks on seadused, seega üldjuhul kehtivad tsiviilõiguse normid kogu Eestis. EL otsekohaldatavad aktid on ka Eestis kehtivad. Mõned KOVi üldaktid on ka tsiviilõiguslikud normid, mis kehtivad vastava KOVi territooriumil.
    • isikute suhtes – üldkehtivad kõigi isikute suhtes (nii füüsilised ja juriidilised). Ainult füüsiliste isikute puhul nt abiellumine , pärandamine, teovõime; juriidiliste isikute puhul asutamine, juhtimine, lõpetamine. Võivad kehtida ka mingi teatud füüsiliste/juriidiliste isikude liigi suhtes, nt alaealised , AS-id, sihtasutused; kodanikud ja välismaalased.

    Tsiviilõiguse rakendamine
    Rakendamine on kohaldamine, elluviimine ; neist reeglitest lähtumine, mis on ette nähtud.
    Rakendamine koosneb kolmest staadiumist:
    • Leida õige norm, mis vastab elulisele situatsioonile .
    • Selgitada, kas faktilised asjaolud vastavad õigusnormi koosseisulistele tunnustele.
    • Õiguslik tagajärg – kuidas faktilised asjaolud viia kokku õigusest tulenevate tagajärgedega.

    Tõlgendamine
    TSüS §3. Seaduse tõlgendamine
    Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist.
    Seadusandja peab mõtlema nagu filosoof , aga rääkima nagu talupoeg . Tõlgendamine teenib rakendamist. Tõlgendamise võimalusi:
    • Grammatiline tõlgendamine – on olemas määratletud mõisted (täisealisus) ja hinnangulised mõisted (mõistlik aeg, heauskne omandaja)
    • Süstemaatiline tõlgendamine – normi sisu väljaselgitamine koostoimes teiste normidega. Üld-ja erinormi vahekord
    • Teleoloogiline tõlgendamine – eesmärgist tulenev.
    • Ajalooline tõlgendamine – abistava tähendusega; seaduse muutmisega tuvastatav ka eesmärgi muutus.

    Erinorm on üldnormist olulisem. Esmalt tuleb kontrollida üldosa ja seejärel, kas on olemas erinorme. Kui see on olemas, tuleb lähtuda erinormist.
    Analoogia küsimus
    Analoogia küsimus tekib siis, kui seadus ei lahenda teatud situatsiooni, kuigi õigussuhe peaks olema reguleeritud.
    TSüS §4. Analoogia
    Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest.
    Seaduse analoogia on auk; tuleb lähtuda sarnasest konkreetsest normist või seaduse üldisest põhimõttest.
    Õiguse analoogia – rakendatakse õiguse üldpõhimõtteid. Tsiviilõigus lubab analoogia põhimõtte kasutamist.
    Täiendavaks abinõuks seaduse rakendamisel.
    Füüsilised isikud
    Füüsilised isikud on inimesed; tsiviilõiguse subjektid ; õiguste ja kohustuste kandjad
    Õigusvõime on isiku võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi.
    TSüS §7. Füüsilise isiku õigusvõime
    (1) Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime.
    (2) Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga.
    (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana.
    Kõik inimesed omavad ühetaolist põhimõtteliselt piiramatut õigusvõimet. Õigusvõimet ei saa seadusega piirata; on mõeldavad ajutised subjektiivse õiguse piirangud (kriminaalkaristuse lisakaristusena teataval ametikohal töötamise õiguse äravõtmine kuni 5a).
    Teovõime ja selle piiramine
    Teovõime ei saa olla kõigil ühesugune (õigusvõime on aga passiivne). Teovõime eeldab arusaamist oma tegevusest. Teovõime sõltub:
    • Vanusest
    • Vaimsest tervisest

    TSüS §8. Füüsilise isiku teovõime
    (1) Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid .
    (2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime.
    (3) Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja , siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
    §9. Vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõime laiendamine
    (1) Kohus võib vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab. Sel juhul otsustab kohus, milliseid tehinguid võib alaealine teha iseseisvalt.
    (2) Alaealise piiratud teovõimet võib laiendada tema seadusliku esindaja nõusolekul. Kui nõusoleku andmisest keeldumine on ilmselt vastuolus alaealise huvidega , võib kohus alaealise teovõimet laiendada seadusliku esindaja nõusolekuta.
    (3) Mõjuval põhjusel võib kohus alaealise piiratud teovõime laiendamise täielikult või osaliselt tühistada.
    §10. Piiratud teovõimega isiku ühepoolne tehing
    Piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine.
    §11. Piiratud teovõimega isiku mitmepoolne tehing
    (1) Piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita.
    (2) Kui seaduslik esindaja on andnud tehingu tegemiseks nõusoleku või tehingu heaks kiitnud, siis eeldatakse, et nõusolek või heakskiit kehtib ka kõigi tehingu ja selle täitmisega seotud toimingute ja tahteavalduste suhtes.
    (3) Piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui:
    1) tehingust ei teki isikule otseseid tsiviilkohustusi;
    2) isik täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik.
    (4) Kui piiratud teovõimega isik on teinud tehingu seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta, võib tehingu teine pool teha seaduslikule esindajale ettepaneku tehing heaks kiita. Heakskiit on kehtiv, kui see on avaldatud ettepaneku tegijale.
    (5) Kui seaduslik esindaja ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud.
    (6) Tehingu teine pool võib oma tehingu tegemisele suunatud tahteavalduse tagasi võtta, kui piiratud teovõimega isikul ei olnud tehingu tegemiseks seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut ja tehingu teine pool ei teadnud ega pidanudki teadma, et isik on piiratud teovõimega. Sel juhul loetakse, et tahteavaldust ei ole tehtud. Pärast seda, kui seaduslik esindaja on tehingu heaks kiitnud, ei saa tehingu teine pool oma tahteavaldust tagasi võtta.
    §12. Alla 7-aastase alaealise tehing
    (1) Alla 7-aastase alaealise tehtud ühepoolne tehing on tühine.
    (2) Alla 7-aastase alaealise tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui alaealine täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik.
    §13. Otsusevõimetu isiku tehing
    (1) Tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks.
    (2) Tehingu teine pool võib teha ettepaneku, et otsusevõimetuna tehingu teinud isik kiidaks tehingu heaks. Kui isik ei keeldu heakskiidu andmisest kahe nädala jooksul, arvates ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta on tehingu heaks kiitnud.
    (3) Kui isik tegi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu mõju all olles endale ilmselt kahjuliku tehingu, siis eeldatakse, et ta tegi tehingu otsusevõimetuna.
    Teovõime jagunemine:
    • Teovõimelised isikud
    • Piiratud teovõimega isikud

    Järelikult teovõime algab nagu õigusvõimegi sünniga ja lõpeb surmaga – ei ole teovõimetuid isikuid, on piiratud teovõimega isikud.
    Täieliku teovõimega isikud
    • Vähemalt 18-aastased, kelle teovõime pole piiratud vaimse tervise tõttu
    • Vähemalt 15-aastane, kelle teovõime on laiendatud vastavalt TSüS §9 alates 1.7.2002

    Abiellumine ei mõjuta teovõimet.
    Piiratud teovõimega isikud
    • alla 18-aastased. Jagunevad omakorda kolmeks:
    • alla 7-aastased
    • 7-18 aastased
    • 15-18 aastased
    • vaimse puudega §8 lg 2 – objektiivselt piiratud teovõimega, kuna nad püsivalt ei saa oma tegudest aru.

    Vanas TsüSis oli vaimselt haigele teovõimetuse tunnistamist vaja kohtu poolt; nüüd enam mitte - see kaitseb vaimselt haige isiku huve.
    Kui kohtuotsusega on teovõimet piiratud ja isikule ei ole jäetud võimet iseseisvalt tegutseda, siis ta tunnistatakse valimisõiguse suhtes teovõimetuks.
    Piiratud teovõimega isikul peab olema seaduslik esindaja. Alaealistel automaatselt vanemad. Kui vanemaid pole või vanemlikud õigused on ära võetud või on tegemist vaimselt haige täiskasvanuga, siis määratakse eestkostja.
    Eestkoste ja eestkostja
    TSüS § 92. Eestkoste sisu
    (1) Eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks.
    (2) Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud.
    (3) Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.
    (4) Eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks.
    (5) Eestkostet vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, samuti kohtunik, politseinik , raviasutuse juht, perekonnaseisuameti ametnik , prokurör või muu ametiisik , kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi.
    § 93. Eestkoste seadmine ja korraldamine
    (1) Eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel.
    (2) Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus .
    (3) Eestkostet korraldab eestkosteasutus.
    § 94. Eestkoste seadmise koht
    Eestkoste seatakse eestkostet vajava isiku elukoha järgi.
    § 95. Eestkostja
    (1) Eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus.
    (2) Isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul.
    (3) Eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga , kelle üle eestkoste seatakse.
    (4) Eestkostja määramisel arvestatakse vähemalt 10-aastase lapse või piiratud teovõimega isiku soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab.
    (5) Kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid eestkosteasutus.
    § 96. Isik, kes ei või olla eestkostja
    Eestkostjaks ei või olla:
    1) alaealine;
    2) piiratud teovõimega isik;
    3) isik, kellelt vanema õigused on ära võetud või kellelt laps on ära võetud vanema õiguste äravõtmiseta;
    4) eestkostja või hooldaja kohustuste täitmisest kõrvaldatud isik;
    5) isik, kes muul põhjusel ei ole võimeline täitma eestkostja kohustusi.
     
    § 97. Lapse eestkostja
    (1) Eestkostja on lapse seaduslik esindaja.
    (2) Eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest.
     
    § 98. Eestkostja esindusõigus
    (1) Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja.
    (2) Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest.
     
    § 99. Tehingute piirangud
    (1) Eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta ei või eestkostja:
    1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega;
    2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus;
    3) kinkida eestkostetava vallasasja, välja arvatud tavapärased kingitused;
    4) pantida eestkostetava vallasasju;
    5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest;
    6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest.
    (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta.
    (3) Eestkostja kohta käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes.
    § 100. Keelatud tehingud
    (1) Eestkostja ei või teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi.
    (2) Eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega.
    (3) Eestkostja ei või esindada eestkostetavat vaidlustes iseenda ja käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud isikutega. Sel juhul esindab eestkostetavat eestkosteasutus.
    (4) Eestkostja ja eestkostetava kohta käesoleva paragrahvi 1.-3. lõikes sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes.
     
    § 101. Eestkostja aruanne
    (1) Eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta.
    (2) Eestkostetava vara valitsemise kohta esitab eestkostja eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku aruande.
    (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud kohustused ei käi vanemate kohta.
    § 102. Eestkostja volituste lõpetamine
    (1) Kui eestkostja jätab oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, lõpetab kohus eestkostja volitused eestkosteasutuse nõudel.
    (2) Eestkostetava huvides võib eestkosteasutus käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud nõude esitamisel kõrvaldada eestkostja oma ülesannete täitmisest, kuni kohus otsustab eestkostja
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Tsiviiliguse konspekt #1 Tsiviiliguse konspekt #2 Tsiviiliguse konspekt #3 Tsiviiliguse konspekt #4 Tsiviiliguse konspekt #5 Tsiviiliguse konspekt #6 Tsiviiliguse konspekt #7 Tsiviiliguse konspekt #8 Tsiviiliguse konspekt #9 Tsiviiliguse konspekt #10 Tsiviiliguse konspekt #11 Tsiviiliguse konspekt #12 Tsiviiliguse konspekt #13 Tsiviiliguse konspekt #14 Tsiviiliguse konspekt #15 Tsiviiliguse konspekt #16 Tsiviiliguse konspekt #17 Tsiviiliguse konspekt #18 Tsiviiliguse konspekt #19 Tsiviiliguse konspekt #20 Tsiviiliguse konspekt #21 Tsiviiliguse konspekt #22 Tsiviiliguse konspekt #23 Tsiviiliguse konspekt #24 Tsiviiliguse konspekt #25 Tsiviiliguse konspekt #26 Tsiviiliguse konspekt #27 Tsiviiliguse konspekt #28 Tsiviiliguse konspekt #29 Tsiviiliguse konspekt #30 Tsiviiliguse konspekt #31 Tsiviiliguse konspekt #32 Tsiviiliguse konspekt #33 Tsiviiliguse konspekt #34 Tsiviiliguse konspekt #35 Tsiviiliguse konspekt #36 Tsiviiliguse konspekt #37 Tsiviiliguse konspekt #38 Tsiviiliguse konspekt #39 Tsiviiliguse konspekt #40 Tsiviiliguse konspekt #41 Tsiviiliguse konspekt #42 Tsiviiliguse konspekt #43 Tsiviiliguse konspekt #44 Tsiviiliguse konspekt #45 Tsiviiliguse konspekt #46 Tsiviiliguse konspekt #47 Tsiviiliguse konspekt #48 Tsiviiliguse konspekt #49 Tsiviiliguse konspekt #50 Tsiviiliguse konspekt #51 Tsiviiliguse konspekt #52 Tsiviiliguse konspekt #53 Tsiviiliguse konspekt #54 Tsiviiliguse konspekt #55 Tsiviiliguse konspekt #56
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 56 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor turikk Õppematerjali autor

    Mõisted

    Sisukord

    • Tsiviilõiguse üldosa
    • ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS
    • Mis on õigus?
    • Kolm olulist õigussüsteemi
    • Era- ja avaliku õiguse eristamise 3 peamist kriteeriumi
    • Avalik õigus
    • Eraõigus
    • Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem
    • Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis
    • Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest
    • Tsiviilõiguse allikad
    • Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine
    • Õiguse kehtivus
    • Tsiviilõiguse rakendamine
    • Tõlgendamine
    • Analoogia küsimus
    • Füüsilised isikud
    • Teovõime ja selle piiramine
    • Täieliku teovõimega isikud
    • Piiratud teovõimega isikud
    • Eestkoste ja eestkostja
    • Piiratud teovõimega isikute tehingud
    • Otsustusvõime
    • Elukoht ja tegevuskoht
    • Füüsilise isiku teadmata kadunuks ja surnuks tunnistamine
    • Juriidilised isikud
    • Juriidilisi isikuid puudutavad teooriad
    • Juriidilise isiku mõiste
    • Juriidilise isiku õigus- ja teovõime
    • Juriidiliste isikute liigid - Eraõiguslikud juriidilised isikud
    • Juriidiliste isikute liigid - Avalik-õiguslikud juriidilised isikud
    • Juriidilise isiku asutamine
    • Juriidilise isiku asukoht, nimi, juhtimine, esindamine ja vastutus
    • Juriidilise isiku organid = juriidilise isiku juhtimisorganid
    • Juriidilise isiku esindamine
    • Juriidilise isiku vastutus
    • Juriidilise isiku lõppemine
    • Ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine
    • tsiviilõiguse vaala – isikud, asjad, omandi üleminek
    • Esemed
    • Asjad kui esemed
    • Asjade liigid
    • Asja osa
    • Asja päraldised
    • Kasu, koormised ja kulutused
    • Koormised ja kulutused
    • Asja väärtus
    • Subjektiivne tsiviilõigus
    • Subjektiivse õiguse mõiste ja liigid
    • Subjektiivse õiguse liigid
    • Absoluutsed õigused
    • Relatiivsed õigused
    • Muud liigid
    • Tsiviilõigussuhe
    • Nõuded ja vastuväited
    • Nõudeõiguse alus ja abinorm
    • Vastuväited
    • Juriidiline kohustus
    • Subjektiivse õiguse tekkimine, muutumine ja lõppemine
    • Juriidilise fakti mõiste ja liigitus
    • Subjektiivse õiguse omandamine
    • Subjektiivse õiguse lõppemine
    • Subjektiivse õiguse muutumine
    • Subjektiivse õiguse teostamise mõiste ja põhimõtted
    • Subjektiivse õiguse kaitse mõiste ja viisid, meetodid
    • Hädakaitse ja hädaseisund
    • SISSEJUHATUS. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE JA SÜSTEEM
    • Tsiviilõigus
    • Tsiviilõiguse allikaks on suures osas seadused
    • TSIVIILÕIGUS
    • Tsiviilõigus objektiivses tähenduses
    • Tsiviilõigus subjektiivses tähenduses
    • Varalised õigused
    • Isiklikud õigused
    • Sündmus
    • Õiguspärased
    • Õigusvastased
    • Nõue
    • Nõude alus
    • Vastuväide
    • Riiklik sund
    • FÜÜSILISED JA JURIIDILISED ISIKUD
    • Füüsiline isik
    • Õigusvõime
    • Deliktivõime
    • Otsusevõimetu
    • Elukoht
    • Tegevuskoht
    • Juriidiline isik
    • Eraõiguslik juriidiline isik
    • Avalik-õiguslik juriidiline isik
    • TEHINGUD
    • Tehing
    • Kohustustehing
    • Leping
    • Kokkulepe
    • KOHUSTUSE TÄITMINE. KOHUSTUSE RIKKUMISE TAGAJÄRJED. KAHJU
    • HÜVITAMINE. KOHUSTUSE LÕPPEMINE
    • Võlasuhe
    • Kestvusvõlasuhte
    • Täitmiskohaks
    • Ühiskohustuse
    • Kahju
    • VÕÕRANDAMISLEPINGUD. KASUTAMISLEPINGUD. KINDLUSTUSLEPINGUD
    • TEENUSE OSUTAMISE LEPINGUD
    • Võõrandamislepingu
    • Kasutuslepingu
    • Kindlustuslepingud
    • Teenuse osutamise lepingu
    • ASJAÕIGUS
    • Õiguse objektid ehk esemed
    • Asjad ehk kehalised esemed
    • Õiguste
    • KINNISASI
    • VALLASASI
    • Eraldamisprintsiip
    • Abstraktsiooniprintsiip
    • Valdus
    • Omand
    • Kinnistusraamat
    • Piiratud asjaõigused
    • ASJAÕIGUS
    • OMAND
    • PIIRATUD ASJAÕIGUS
    • ÜHINE OMAND
    • KAASOMAND
    • ÜHISOMAND
    • PEREKONNAÕIGUS
    • Perekonnaõiguse
    • Sugulased
    • Abielu
    • Abielurežiim
    • Eestkoste
    • Hooldus
    • PÄRIMISÕIGUS
    • Pärimisõiguse
    • Pärandaja
    • Pärand
    • Pärija
    • Testamenti

    Teemad

    • Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste
    • common law
    • Esimesed 4 põhinevad äriseadustikul, viimasel juhul kehtib ka äriseadustik)
    • tsiviilõiguse vaala – isikud, asjad, omandi üleminek
    • SISSEJUHATUS. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE JA SÜSTEEM
    • tsiviilõigus
    • kaubandusõigus
    • intellektuaalse omandi õigus
    • rahvusvahelise eraõiguse normid
    • tarbijaõigust
    • tööõigust
    • õiguslikku tähendust omav tava
    • tsiviilõiguse printsiibid ehk õiguspõhimõtted
    • õigusriigi ja eraomandi kaitse
    • hea usu ja lepingutruuduse
    • mõistlikkuse
    • privaatautonoomia
    • dispositiivsuse
    • tõlgendamine
    • absoluutsed
    • relatiivsed
    • algne tekkimisviis
    • tuletatud tekkimisviis
    • omaabi
    • FÜÜSILISED JA JURIIDILISED ISIKUD
    • teovõime
    • asukoht
    • nimi
    • TEHINGUD
    • Käsutustehing
    • tühine
    • tühistamise
    • esindaja
    • Esindusõiguse
    • KOHUSTUSE TÄITMINE. KOHUSTUSE RIKKUMISE TAGAJÄRJED. KAHJU
    • Lepinguvälised võlasuhted
    • põhikohustuse
    • kõrvalkohustused
    • kaitsekohustused
    • juhusliku kahjustamise või hävimise riisiko
    • intressi
    • Osakohustusega
    • solidaarsuskohustusega
    • kohustuse
    • rikkumine
    • õiguskaitsevahendeid
    • Hüvitamise
    • delikti
    • koosseis
    • VÕÕRANDAMISLEPINGUD. KASUTAMISLEPINGUD. KINDLUSTUSLEPINGUD
    • Kindlustuslepingud
    • ASJAÕIGUS
    • asjaõigus
    • PEREKONNAÕIGUS
    • lahusvara
    • ühisvara
    • PÄRIMISÕIGUS

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    39
    doc
    Tsiviilõigus
    114
    docx
    Tsiviilõiguse üldosa konspekt
    54
    doc
    Tsiviilõiguse üldosa
    48
    docx
    Tsiviilõiguse üldosa
    54
    doc
    Tsiviilõiguse üldosa
    43
    doc
    TsÜS-i konspekt
    36
    doc
    Tsiviilõiguse üldosa
    45
    doc
    TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !