Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Tsiviilõiguse konspekt - sarnased materjalid

iguse, tahteavaldus, iline, esindus, igust, subjekt, volitus, imet, iguste, esindatav, teov, tagaj, igusk, ldjuhul, igused, htaja, hendus, ksnes, volituse, tahe, erand, iguslikud, imalik, asjaolud, hingud, kooslus, ielik, histamine, tehingud, ofert, poolse, steem, hise, tahteavaldust, kehtetus, tingimusega, tegija, tingimuslik, juta, aktsept, lmimise
thumbnail
45
doc

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA

a.). Materiaal- ja protsessiõiguse normide vajeline seos. Protsessiõigus on tsiviilõiguse kaitseks. 2. Tsiviilõigus ja karistusõigus (KarS). Karistusõigus on preventiivse iseloomuga ja on suunatud kindlustama ts. õ. suhete stabiilsust ning korda. 3. Tsiviilõigus ja haldusõigus (HMS). Tsiviilõigusliku tehingu tegemine võib seonduda haldustoiminguga (kanded registrites, tõestamine, ametniku juuresviibimine), samuti võib haldusakti sisuks olla tsiviilõiguslik tahteavaldus. 4. Tsiviilõigus ja finantsõigus. Finantsõigus ei ole mõeldav ilma tsiviilõiguse ning tsiviilkäibeta. 5. Tsiviilõigus ja rahvusvaheline õigus. Riik kui rahvusvahelise õiguse ja tsiviilõiguse subjekt. · Tsiviilõiguse allikad (TsÜS § 2 lg 1): 1. Seadus. Siseriiklik õigus (õiguse üldaktid-põhiseadus, seadus, määrus), rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid (välislepingud, konventsioonid), Euroopa

Tsiviilõiguse üldosa
14 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Tsiviilõiguse üldosa

dets 1994. Perekonnaseadus 1 jaan 1995, pärimisseadus 1 jaan 1997, võlaõigusseadus 1 juuli 2002. Tsüsi pidi parandama 1 juuli 2002 ­ tsüsi redaktsioon. [HAKKAS KEHTIMA]. Pärimisseaduse redaktsioon 1. juuni 2009. Need 5 seadust olles eraldi vastu võetud, need muudustavad koos meie tsiviilseadustik. Osade peamised reguleerimise vadlkonnad vmt: ÜLDOSA ­ TsÜs 1-07.2002. Isikud Esemed Tehingud Esindus Hagi aegumine PEREKONNAÕIGUS­ PerS 1. 01.95 Abielu Perekond Eestikoste ASJAÕIGUS ­ Asjaõiguusseadus 1.12.93 (pärasiste parandustega) Üldsätted Omand (omanikaitse) Kinnisomand ­ ,,pahanduse tekitaja" vallasomand Piiratud asjaõigus. PÄRIMISÕIGUS ­ PärS 1.01 1997 1.01.2009 Pärimise alused (mille alusel päritakse jne) Pärimise käik VÕLAÕIGUS ­ VÕS 1. 07.2002 (muudatustega)

Tsiviilõiguse üldosa
536 allalaadimist
thumbnail
50
docx

Tsiviilõiguse Üldosa

võivad ka sõbrasuhted, moraalisuhted jne. Mitteõiguslikud suhted: Väga raske on leida mitte õiguslikke suhteid. Tsiviilõiguslik õigussuhe on tsiviilõigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilõigus suhtel on 3 elementi: subjektid - vähemalt 2; objekt ja sisu. ÕIGUSUHTE ELEMENDID Subjekt- ISIK. Igas õigussuhtes on vähemalt kaks subjekti, aga alati kaks poolt. Ühel poolel võib olla mitu subjekti.  Subjekt võib olla õigustatud subjekt või kohustatud subjekt  Üks subjekt võib samaaegsel olla nii õigustatud kui ka kohustatud (nii müüjal kui ostjal on samaaegselt õigused kui ka kohustused;müüjal õigus saada raha, aga anda kohustusena kaup ja ostal vastupidi)  Igale õigusele vastab alati kellegi kohustus. Objekt on see, millele on õigussuhe suunatud. Objekte võib olla õigussuhtes mitu (nt ostu-müügi lepingus on objektiks kaup ja raha) Sisu - Õigusuhtes tekkivad õigused ja kohustused.

Tsiviilõiguse üldosa
84 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Õiguse alused konspekt

realiseerimisega. Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest eristatakse õiguse realiseerimise kolme vormi, milleks on: õigusnormide nõuetest kinnipidamine; õigusnormide kasutamine; õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine - Õigusnormide nõuetest kinnipidamine seisneb õigusnormide täitmises, selles, et subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Niisuguses vormis toimub keelavate ja kohustavate normide täitmine. Keelavate normide puhul peab subjekt passiivselt hoiduma teatud käitumisest, nt mitte ületama piirkiirust. Kohustavate normide puhul peab subjekt sooritama aktiivseid tegusid, nt esitama nõuetekohaselt ja õigeaegselt tuludeklaratsiooni. Õigusnormide kasutamine - seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on subjektiivsete õiguste teostamine õigussuhtes

Õiguse alused
152 allalaadimist
thumbnail
70
docx

Tsiviilõiguse üldosa seaduse konspekt

võivad ka sõbrasuhted, moraalisuhted jne. Mitteõiguslikud suhted: Väga raske on leida mitte õiguslikke suhteid. Mis on õigusuhe: õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilõiguslik õigussuhe on tsiviilõigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilõigus suhtel on 3 elementi: subjektid:2; objekt;sisu. ÕIGUSUHTE ELEMENDID Subjekt- ISIK. Igas õigussuhtes on vähemalt kaks subjekti, aga alati kaks poolt. Ühel poolel võib olla mitu subjekti.  Subjekt võib olla õigustatud subjekt või kohustatud subjekt  Üks subjekt võib samaaegsel olla nii õigustatud kui ka kohustatud (nii müüjal kui ostjal on samaaegselt õigused kui ka kohustused;müüjal õigus saada raha, aga anda kohustusena kaup ja ostal vastupidi)  Igale õigusele vastab alati kellegi kohustus. Objekt on see, millele on õigussuhe suunatud. Objekte võib olla õigussuhtes mitu (nt ostu- müügi puhul objektiks kaup ja raha).puudub õigusvõime

Õigus ja eetika
26 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Õiguse alused eksami konspekt

Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest eristatakse õiguse realiseerimise kolme vormi, milleks on: · õigusnormide nõuetest kinnipidamine; · õigusnormide kasutamine; · õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine. Õigusnormide (seaduste) nõuetest kinnipidamine seisneb õigusnormide täitmises, selles, et subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Niisuguses vormis toimub keelavate ja kohustavate normide täitmine. Keelavate normide puhul peab subjekt passiivselt hoiduma teatud käitumisest, nt mitte ületama piirkiirust. Kohustavate normide puhul peab subjekt sooritama aktiivseid tegusid, nt esitama nõuetekohaselt ja õigeaegselt tuludeklaratsiooni. Õigusnormide kasutamine seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on

Õiguse alused
489 allalaadimist
thumbnail
37
odt

Tsiviilõiguse üldosa

Peame tuvastama kelle vahel on õigussuhe. Kodus on omandisuhe, koolis on lepingusuhe. Subjektiivsed Õigussuhtel on kolm elementi: 1.Subjekt ­ isikud, kes õigussuhtes osalevad; õigussuhtes osalevad subjekte nimetatakse poolteks ­ pooled. Õigussuhtes on alati kaks subjekti. Ühel poolel saab olla mitu isikut. Õigussuhtesse mitte puutuv isik on kolmas isik, nt kogu ülejäänud maailm on kolmas isik. Õigussuhte üks pool on alati õigustatud subjekt, teine pool on alati kohustatud subjekt. Alati on nii, et kellegi õigusele vastab kellegi kohustus!! Õigussuhe võib olla kas ühekülgne või mitmekülgne. Subjektid on kindlaks määratletud. Objektivne õigus on õigusnormid. Positiivne õigus on kehtiv õigus. Subjektiivne õigus- konkreetsele subjektile kuuluv õigus. (Olen pastaka omanik). Juriidiline kohustus on käitumine, mida tuleb teostada õigustatud isiku huvides.

Tsiviilõiguse üldosa
45 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Õigusõpetuse eksami konspekt

erinevusest, aga ka subjektide käitumist mõjutavate motiivide erisustest võib õiguse realiseerimine toimuda erinevalt. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest eristatakse õiguse realiseerimise kolme vormi: 1) Õigusnormide nõuetest kinnipidamine 2) Õigusnormide kasutamine 3) Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine seisneb õigusnormide täitmises, selles, et subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Ta täidab oma õiguslikke kohustusi ega astu üle õiguslikest keeldudest. Niisuguses vormis toimub kohustavate või keelavate normide täitmine. Õigusnormide kasutamine seisneb õigussubjekti poolt oma õiguse aktiivses teostamises, see on subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhtes. Selles vormis realiseeritakse õigustavad normid, mis annavad isikule mingi õiguse, lubavad tal teatud viisil käituda. Õigussuhte mõiste ja struktuur

Õiguse alused
167 allalaadimist
thumbnail
88
doc

Õiguse alused konspekt

Õigusnormide õigusharudesse liigitamise alused: 1) õigusliku reguleerimise objekt ­ teatava eluvaldkonna ühiskondlikud suhted 14 2) õigusliku reguleerimise meetodi järgi ­ juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks autonoomne meetod ­ õigussubjektid on võrdses õiguslikus seisundis (eraõiguslikud normid) autoritaarne meetod ­ üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud (avalik õigus) Õigusinstituut on õiguharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil.

Õiguse alused
565 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Riigiõigus konspekt

b. on olemas konkureerivad huvigrupid, kes väljendavad oma tahet ja tahavad seda esile tuua, seetõttu vaja otsuseid langetada menetluse teel, enamusotsus, vähemusega arvestamine RKÜKo 19.04.2005 Erinevad ühiskondlikud huvid poliitilise osalusprotsessil esindatud V Demokraatia põhimudelid 1. otsene /kaudne demokraatia. Rahvas langetab otsused ise (plebistriaalne, vahetu) Representatiivne, esindus Parlament, kes langetab olulise otsused riigis § 162 § 163 lg 1 lause 1 § 164 § 105 lg 1 2. Paramentaalne/ presidentaalne demokraatia - parlamentaarne- valitsus püsib parlamendi usaldusel - presidentaalne ­ rahvas valib presidendi, kes paneb paika valitsuse VI Demokraatia printsiibi põhielemendid 1. Rahva suveräänsus ja esindusdemokraatia a) Rahvasuveräänsus § 1 lg 1 Povoir constitué

Õigusteadus
370 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt

Kinnistusraamat ­ register, kuhu on kantud kõik kinnistud Eesti Vabariigis Kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, on tegemist abstraktsiooni printsiibiga. · Tsiviilõigussuhe Kaasus ­ eluline situatsioon Õigussuhe ­ õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe; õigusega reguleeritud. Õigussuhe ei ole sõprussuhe; religioonisuhe. Peame tuvastama kelle vahel on õigussuhe Kodus on omandisuhe, koolis on lepingusuhe. Õigussuhtel on kolm elementi: 1. Subjekt ­ isikud, kes õigussuhtes osalevad; õigussuhtes osalevad subjekte nimetatakse poolteks ­ pooled. Õigussuhtes on alati kaks subjekti. Ühel poolel saab olla mitu isikut. Õigussuhtesse mitte puutuv isik on kolmas isik, nt kogu ülejäänud maailm on kolmas isik. Õigussuhte üks pool on alati õigustatud subjekt, teine pool on alati kohustatud subjekt. Alati on nii, et kellegi õigusele vastab kellegi kohustus!!

Tsiviilõiguse üldosa
425 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Tsiviilõigus KT2

Nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid tsiviilõigussuhtesse siduvad tsiviilõigused ja -kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. 62. Tehingu mõiste. Ühe- ja mitmepoolsed tehingud.. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud võivad olla ühepoolsed nt pärandamine, ja mitmepoolsed, näiteks ost-müük. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. 63. Tahteavaldus kui tehingu sisu. Tehing on isiku tahteavaldus. Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. 64. Tehingu vormile esitatavad nõuded..

Õigus alused
18 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tsiviilõiguse konspekt

Tsiiviilseaduse üldosa. ,,Tsiviilseadustiku üldosa seadus" Kohustuslik kirjandus: J.köhler ,,Tsiviilseadustik" Riigikohtu lahendid (www.riigikohus.ee -lahendid-märksõnastik-tsiviilasjad) Riigikohtu lahendeid peab teadma paari lausega(lahendite mõtet) Eksamil on teoreetilised küsimused ja kaasus(tuleb lahendada peast, ilma seadust kasutamata, vajab tähelepanu, lahendame ka loengutes Vale sõna, vales järjekorras- VALE TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS · tsiviilõiguse koht õigussüsteemis ÕIGUS- käitumisnormide kogum, mis on garanteeritud riigi sunnijõuga, kui neid ei täideta võib toimuda riigisanktsioon(politsei, kohus jne) Õigus jaguneb: Eraõigus(üksikisiku huvi) ja Avalik õigus(riigi huvi) Eraõiguse ja avaliku õigusel on eristamiseks 3 teooriat: Subordinatsiooni teooria- alluvus. Eraõigus on subjektid võrdsed, avalikus õiguses on alluvus suhe. Kuid see teooria pole ka rahuldav, eraõiguses esineb alluvussuhteid (suhted vane

Õiguse alused
137 allalaadimist
thumbnail
45
docx

Õiguse konspekt

riigi ,,vees". Õhuterritoorium ­ ulatub nii kõrgele kui on omanikuhuvi. Maavarad ­ kuuluvad riigile. Väikeses koguses omatarbeks võib omaniku kasutada. Suurema koguse müük nõuab riigi luba. Põhjavesi/päike/tuul ­ üldine hüve. o Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset (ise otsustav) võimu. Riik on rahvusvahelise õiguse subjekt. Rahvas valib esindajad, riigikogu, kes kehtestab reeglid. AUS on sõltuv UK-st. Eesti suveräänsem, kuid sõltume EU otsustest. Avalik huvi ­ kogu rahva huvides (ei saa keelata magistrali ehitamist maja juurde, lennukite lendamist üle mu maja jne). Avaliku huvi pole võimalik keelata. Leid, peitvara, aare ­ kuulub riigile. 50% hüvitatakse riigi poolt leidjale. Illegaalne müük ja omamine on kriminaalkorras karistatav.

Õiguse alused
9 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Riik ja Õigus täiskonspekt

Õigussuhte objekt Nähtusi, mida riik ühiskondlikes suhetes mõjutab, nim õigusliku reguleerimise objektiks. Ühiskondlikud suhted on õiguse üldobjekt, konkreetse õigusnormi objektiks on subjektidele esitatud nõue käituda üksnes teatud viisil. Õigussuhte üldobjekt on õigussubjektide õigusnormis sätestatud käitumine. Kui õigusnorm õigussuhtes realiseerub, ongi tagatud isiku õiguspärane ehk õigusnormis prognoositud käitumine. Kui subjekt käitub vastupidiselt õigusnormis kehtestatud käitumiseeskirjale, siis on tegemist õigusvastase käitumisega ehk õiguserikkumisega, mis toob kaasa juriidilised järelmid selle likvideerimiseks ning karistamiseks tagajärje eest või tekitatud kahju hüvitamiseks. Konkreetsetes õigussuhete liikides on õigussuhte objektiks: 1) asjad; 2) mittevaralised hüved; 3) subjektide tegu (tegevus või tegevusetus); 4) tegevuse tulemus (resultaat ehk tagajärg).

Õiguse entsüklopeedia
584 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Tsiviiliguse konspekt

Mittetulundusühingul ­ üldkoosolek ja juhatus Sihtasutusel ­ juhatus ja nõukogu Avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul väga erinev, tuleneb seadusest. Juriidilise isiku esindamine 22 Õigus kolmandate isikutega suhtlemisel juriidilist isikut esindada. Juriidiline isik > esindaja > kolmas isik. §33. Hääle andmine (1) Hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on tahteavaldus. Hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. (2) Kui hääle andmine on tühine või kui antud hääl on tühistatud, siis loetakse, et otsuse tegemisel ei ole häält antud. (3) Hääle andmise tühisuse või antud hääle tühistamise korral saab juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist vastavalt käesoleva seaduse §-le 38 nõuda üksnes juhul, kui tühised või tühistatud hääled

Tsiviilõigus
42 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Tsiviilõiguse üldosa

TsÜS'i koht õigussüsteemis seoses teiste õigusaktidega: · TsÜS ehk tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le. · TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa seadustele ( nt ÄS, TLS, MTÜS, SAS jne) 2. Selgita "tehingu" mõistet Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehing on isiku tahteavaldus, mis peab kujunema tegelikke asjaolusid teades ja neist õiget ülevaadet omades. Tehingut võib teha mistahes vormis. Tehing on alati toiming (toimingute kogum), aga toiming ei ole alati tehing. Toiming on ainult siis tehing, kui toimingus sisaldub tahteavaldus. Tehingu liigid: 1. Ühepoolne; n: testament, lepingust taganemine, tasaarvestus (vaja läheb ühte tahteavaldust). Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik uhe

Tsiviilõiguse üldosa
97 allalaadimist
thumbnail
114
docx

Tsiviilõiguse üldosa konspekt

õigusest. Teine oluline otsus – meie tsiviilõigus saab olema kodifitseeritud, sellisel viisil, et on viis osa, mis annavad tervikuna välja tsiviilseadustiku. Eesti tsiviilõiguse süsteem on ära määratud viie osa kaudu: 1. Üldosa – üldosa normid, TsÜS – 1. september 1994 → 1. juuli 2002; võime eristada: ∙ isikud ∙ esemed ∙ tehingud ∙ esindus ∙ hagi aegumine 2. Perekonnaõigus, perekonnaõigusseadus – 1. jaanuar 1995; põhiinstituudid on: ∙ abielu ∙ perekond ∙ eestkoste 3. Asjaõigus, asjaõigusseadus – 1. detsember 1993; põhiinstituudid on: ∙ üldsätted ∙ omand (kinnisomand, vallasomand) ∙ piiratud asjaõigus 4. Pärimisõigus, pärimisseadus – 1. jaanuar 1997 → 1. jaanuar 2009

Tsiviilõigus
68 allalaadimist
thumbnail
100
doc

Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt

registrisse kandmisel nõuda ühingulepingu esitamist. Registripidaja peab aga olema teadlik lepingu kohustuslikest tingimustest ja seetõttu tuleb need tingimused märkida avalduses. Avaldusele tuleb lisada ühingut esindama volitatud osanike allkirjade näidised ja ühingu sidevahendite (telefon, faks vms.) numbrid. Samasugune nõue kehtib ka avalduse esitamisel ühingu lõpetamise registrisse kandmiseks. Kui ühingulepinguga on kehtestatud ühine esindus, peavad avaldusele kirjutama alla kõik need osanikud, kes on ühiselt õigustatud ühingut esindama. Osaniku staatusega seonduvad mitmed õigused ja kohustused. Üheks tähtsamaks kohustuseks on sissemakse tasumine. Sissemaksed on reeglina võrdsed, kuid ühingulepinguga võib näha ette ka erineva suurusega sissemaksed ning kui ühingulepingus ei ole sätestatud teisiti, tuleb sissemaksed tasuda, enne avalduse esitamist äriregistrile

Õigus alused
23 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Loengute konspekt

küsimärgi alla seada. Seadus peaks tekitama kindlustunnet riigi jm vastu. Tasakaal objektiivse ja õiglase vahel. Õiguse eesmärgipärasus. Õigus on inimeste poolt loodud inimeste jaoks. Mida vanem seadus, seda rohkem võib märgata tendentsi, et inimesed ei ole seaduse ees võrdsed - orjanduslik kord. I seminar 23. september 2008. a. 10:03 Hea usu põhimõte - tsiviilõiguse põhimõte, mille järgi üks subjekt eeldab, et teine on tema vastu aus ja õiguspõhine. S. Kaugia Common Law - Kohtud jagunevad mitmeks. On kõrgemalseisvad kohtud ja on ka madalamal asetsevad. Kõik kõrgema kohtu pretsendid on olulised madalamatele. Nendega peab arvestama. Koosneb üldisest õigusest ja õiglasest õigusest. Tänapäeval mooduatvad üldine õigus ja õiglane õigus õigusestruktuuri. Algul arenesid üksi, kuid hiljem koos edasi. Esimese astme kohtudeks 12-13

Õiguse entsüklopeedia
633 allalaadimist
thumbnail
66
docx

Tsiviilõiguse konspekt (õpiku põhjal)

 vallasasja puhul nõutav selle vahetu rakendamine pärast seda, kui valduse rikkumine algas;  eelkõige: valduse (jõuga) tagasivõtmine. 4. PEATÜKK 1. Privaatautonoomia põhimõte ja lepinguvabadus  Privaatautonoomia – isikud on vabad oma õiguste ja kohustuste kujundamisel tehingute tegemise teel  Tehinguõpetuses on keskse tähendusega õiguslikud mõisted TAHTEAVALDUS ja TEHING.  Tehingu tähtsaim liik on LEPING.  Lepingu üldpõhimõte on lepinguvabadus, mille väljendub kolmes vabaduses: 1) lepingu sõlmimise vabadus (kas sõlmida või mitte ning kellega) 2) lepingu sisu vabadus (poolte vabadus sõlmida leping, millist nad soovivad ning milles kokkuleppele jõuavad) 3) lepingu vormi vabadus (lepingu võib sõlmida mis tahes vormis, kui seadusest ei tulene teistmoodi – kinnisomandi müügileping peab olema notariaalselt sõlmitud)

Tsiviilõigus
60 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Tsiviilõiguse üldosa

süsteemiga ja mõjutatud eelkõige Germaani õigusest. Teine oluline otsus ­ meie tsiviilõigus saab olema kodifitseeritud, sellisel viisil, et on viis osa, mis annavad tervikuna välja tsiviilseadustiku. Eesti tsiviilõiguse süsteem on ära määratud viie osa kaudu: 1. Üldosa ­ üldosa normid, TsÜS ­ 1. september 1994 1. juuli 2002; võime eristada: · isikud · esemed · tehingud · esindus · hagi aegumine 2. Perekonnaõigus, perekonnaõigusseadus ­ 1. jaanuar 1995; põhiinstituudid on: · abielu · perekond · eestkoste 3. Asjaõigus, asjaõigusseadus ­ 1. detsember 1993; põhiinstituudid on: · üldsätted · omand (kinnisomand, vallasomand) · piiratud asjaõigus 4. Pärimisõigus, pärimisseadus ­ 1. jaanuar 1997 1. jaanuar 2009 · pärimise alused

Õigus
175 allalaadimist
thumbnail
43
doc

TsÜS-i konspekt

TsÜS § 1-4 Rakendusseadus § 2 2. Füüsilised isikud 2.1. Füüsiliste isikute õigusvõime 2.2. Füüsiliste isikute teovõime ja selle piiramine 2.3. Piiratud teovõimega isikute tehingud 2.4. Elukoht 2.5. Füüsiliste isikute teadmata kadunuks ja surnuks tunnistamine 2.1 Füüsiliste isikute õigusvõime Institutsiooniline süsteem tugineb kolmele vaalale: isikud, asjad ja hagid. Tsiviilõiguses on esimene küsimus, mis on õiguse subjekt. Kui me räägime tsiviilõiguses isikutest, siis peame me silmas tsiviilõigussuhete subjekte, kelle vahel saavad tsiviilõigussuhted üldse tekkida ja kellele saab kuuluda subjektiivne tsiviilõigus. Isikud jagunevad kaheks: füüsilised isikud ja juriidilised isikud. Füüsiline isik on inimene. Tsiviilõiguses, kui rääkida isikust, võib mõelda nii füüsilist kui ka juriidilist isikut, kes on õigussubjekt ­ õiguste ja kohustuste kandja. Kõiki neid õigussubjekte

Õigus
394 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Tsiviilõiguse üldosa

kiidab. Äriühingud a) täisühing § ÄS § - 2-.... osanikku (füüsiline või juriidiline isik) - vastutavad solidaarselt kogu oma varaga 11 - aluseks ühinguleping - juhtimine on iga osaniku õigus ja kohustus - esindus on iga osaniku õigus - sissemaksed on eelduslikult võrdsed, rahalised või mitterahalised - eeliseks on asutamise lihtsus, juhtimine, aruandlus, nõrgemat finantskontrolli. - iseloomulik on see, et uue liikme saab võtta kõigi osanike nõusolekul b) usaldusühing § ÄS § - 2-... osanikku (füüsiline või juriidiline isik)

Õigus
596 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Tsiviilõigus

Mittetulundusühingul ­ üldkoosolek ja juhatus Sihtasutusel ­ juhatus ja nõukogu Avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul väga erinev, tuleneb seadusest. Juriidilise isiku esindamine Õigus kolmandate isikutega suhtlemisel juriidilist isikut esindada. 16 Juriidiline isik > esindaja > kolmas isik. §33. Hääle andmine (1) Hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on tahteavaldus. Hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. (2) Kui hääle andmine on tühine või kui antud hääl on tühistatud, siis loetakse, et otsuse tegemisel ei ole häält antud. (3) Hääle andmise tühisuse või antud hääle tühistamise korral saab juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist vastavalt käesoleva seaduse §-le 38 nõuda üksnes juhul, kui tühised või tühistatud hääled

Õigus
299 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Õiguse alused konspekt

Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, toimepanemise ajal ei olnud võimeline arusaama oma teo õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele mis on juriidilise vastutuse aluseks. Subjekt, subjektiivne juhtima. Armu saab anda ainult Vabariigi President ja ainult koosseis, objekt, objektiivne koosseis. Subjekt on õigusrikkuja, neile kes on juba süüdi mõistetud. Amnestia andmise voli on kes peab olema delikti võimeline. Õigusrikkujad ei saa olla riigikogul

Õiguse alused
13 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Tsiviilõiguse üldosa

teod. Õiguspärased teod omakorda on kas tehingud või muud õigustoimingud.  Soovitakse rääkida vaid õigustest, mis tekivad seoses tsiviilisikutega. Kohustused puudutavad samuti vaid ühe õigusharu (tsiviilõiguse) kohustusi..  Mis on tehing? TsÜS § 67 - tehingu mõiste. (1) Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. (Teisiti õiguslik tahteavaldus.) (2) Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tehing on üks tähtsamaid õiguste ja kohustuste tekkimise aluseid, mis on otseselt suunatud õiguslike tagajärgede saavutamisele. Tehing on toiming või toimingute kogum,

Tsiviilõigus
40 allalaadimist
thumbnail
100
docx

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT

Leping on kokkulepe, aga kokkulepe pole leping. Õiguslikuks tagajärjeks on kohustused (lepivad kokku, et ostavad muruniiduki on kokkulepe). Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, tulenevalt VÕS § 8 lg 2. Lepingu sõlmimiseks on vaja vähemalt kahte tahteavaldust. Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Otsene või kaudne tahteavaldus/vaikimine või tegevusetus. Kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Lepingutest tulenevad lepingu pooltele õigused ja kohustused, mida tuleb täita senikaua, kuni kohustused täidetakse nõuetekohaselt või kuni leping lõpetatakse Milliseid lepinguid võime tänasel päeval sõlmida

Võlaõiguse üldosa
126 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Õigusõpetuse konspekt

Õiguse alused 1. Õiguse kujunemine Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivaid reegleid. · Suuline tavaõigus kehtis suhteliselt väikesel territooriumil (suguharu/hõim). Tavasid mõisteti erinevalt ja tekkis palju konflikte, Kui reegleid sai palju, hakati neid kirja panema, kui seadusi sai palju, siis oli neid vaja ühtlustada või muuta. Solon, Vana-Kreeka, 2700 a tagasi ­ tema ettepanekud panid aluse demokraatiale: o Tühistas võlad (laenajast sai ori ­ neid oli juba liialt) o Andis vaestele poliitilise võimu (osavõtt rahvakoosolekust, võisid saada ametnikeks) o Kehtestas astmelise tulumaksusüsteemi ( kuni 1000 ­ 16%, 2000 ­ 1000- 16% jne) Kui seadusi tuli veel juurde, tekkis vajadus neid ühtlustada e siduda ­ luua õigusspsteem. Sellega saadi hakkama Vanas Roomas 6. Saj peale kristust keis

Õigus alused
23 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Õiguse alused konspekt

Sündmus. Tegu (õiguspärane, õigusvastane). Õigusaktide kehtivus: jõusolek ja õigusjõud. Jõus on iga Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, jõustunud õigusakt, mida pole muudetud või tühistatud või mis õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja ei ole muutunud kehtetuks. Õigusjõud ehk seaduste kollisioon: mis on juriidilise vastutuse aluseks. Subjekt, subjektiivne kõrgema õigusjõuga õigusakt, hilisem õigusakt, erinormidega koosseis, objekt, objektiivne koosseis. õigusakt. Kehtivus ajas: määramata tähtaja, aktis endas määratud tähtajani, aktis endast määratud sündmused või Kuriteod on KarS-is sätestatud süüteod, mille eest on toiminguni. Kehtivus ruumis: Kogu riigi territooriumil, teatud põhikaristusena ette nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus tunnustega aladel (nt

Õigus alused
21 allalaadimist
thumbnail
57
doc

äriõigus konspekt

pärimisõigus, asjaõigus ja võlaõigus. Pandektide süsteem ise pärineb VanaRooma õigusest. Tsiviilõiguse üldosa (vt. tsiviilseadustiku üldosa seadus TsÜS) reguleerib tsiviilõiguse üldpõhimõtteid. Tsiviilõiguse üldosa on kohaldatav perekonna, pärimis, võla, asjaõigusseaduse ja äriseadustiku üldosana. Tsiviilseadustiku üldosa seadusega on reguleeritud isikud (juriidilised ja füüsilised isikud), esemed, tehingud, esindus, tähtajad ja tähtpäevad, tsiviilõiguste teostamine ja kaitse. Perekonnaõigusega (vt. Perekonnaseadus) reguleeritakse kõiki perekonna ja abieluga seotud suhteid. (näiteks abielu sõlmimine, abikaasade vastastikused kohustused, kohustused laste suhtes jt.) Pärimisõiguse (vt. Pärimisseadus) alla käivad kõik suhted, mis seotud pärimisega, pärijate ja pärandajatega. Võlaõigus (vt

Äriõigus
627 allalaadimist
thumbnail
62
pdf

Õigusõpetuse konspekt

ja funktsioone. Õigusnormid. Õigusnorm – riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnorm on mõtteline käsk või keeld, mis reguleerib inimeste käitumist. Õigusnormi loogiline struktuur: 1. Hüpotees (H) – kui... – näitab tingimused õigusnormi kehtivuse kohta (aeg, subjekt jne); 2. Dispositsioon (D) – siis... – näitab vajaliku käitumise, st sisaldab subjekti õigused ja kohustused; 3. Sanktsioon (S) – vastasel juhul... – näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mis kuulub rakendamisele dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesi tingimustes. Ema ütleb oma alaealisele pojale: kui kell saab 22, siis pead sa olema kodus, vastasel juhul karistan. Õigusnorme võib liigitada täidetava funktsiooni järgi ehk vastavalt eesmärkidele: 1

Õigusõpetus
56 allalaadimist
thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

32. Mis on õigusliku reguleerimise meetod? Mis eristab autoritaarset reguleerimismeetodit autonoomsest? Õigusliku reguleerimise meetod on juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks. Autoritaarne reguleerimismeetod vastandina autonoomsele (õigussuhte objektid on võrdsed) loob sellise suhte konstruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool. (nt. avalik õigus, riigi valitsemine). 33. Mis on õigusinstituut? Milline on õigusinstituudi seos õigusharuga? Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. 34. Mis on õigussüsteem? 16

Õiguse alused
145 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun