Tehing on toiming, kus on vähemalt tahteavaldus. Tehingud jagunevad ühepoolseteks ja mitmepoolseteks, sõltuvalt kas on üks või mitu tahteavaldust. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Leping on üks tehingu liik, kus on mitu tahteavaldust, ostu-müügi leping, kinkeleping. Toiming on õigusliku tähendusega õiguspärane tegu., tehing, mis ei ole leping; üks tahteavaldus, nt testament. Ühepoolne tehing nt testament?? Kahju tekkemine Tsiviilõiguse koostöö tekkimise alused?? Par. 5 Toode näide teost, mis ei ole toiming! Subjektiivne pole käitumisakt ise vaid selle võimalus (eeldus). Subjektiivse õiguse kandjaks on õigussubjektne isik. Õigussubjektsus on otsuse-ja teovõime kokkulangevu Subjektiivne õigus- konkreetsele subjektile kuuluv õigus!!!!! Kui konkreetsel isikul on konkreetse asja suhtes õigus. Nt minule kuulub see pastakas!!!
Õppides viited Rooma õigusele. Õpitavad teemad võrdluses Rooma õigusega. Ladina keelsed terminid välja tuua. Saksa tsiviilseadustik - näited/ võrdlus. Midagi juurde lisamata, saab hindeks vaid C. 1 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 1. TEEMA I - TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS 1.1. Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA mõiste ÕIGUS/ius ERAÕIGUS/ius privatum AVALIK ÕIGUS/ius publicum (jaotatakse kaheks huviteooria + subjektiteooria alusel) 1) TSIVIILÕIGUS; 1) KARISTUSÕIGUS; Võlaõigus; 2) MAKSUÕIGUS;
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA TsÜS 2008 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste................................................34 2. Füüsilised isikud...............................................................................................57 3. Juriidilised isikud..............................................................................................812 4. Tsiviilõiguse objektid.......................................................................................1314 5. Tsiviilõigussuhe, subjektiivsed õigused ja kohustused..................
eraõigus- kollisiooninorm. Õiguskord on õigussüsteem. Eraõigus (obj. õigus) on eraõiguse osa, kus reguleeritakse isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel ja lähtutakse privaatsusautonoomiast. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Üldosa tähendus. Tsiviilõiguse süsteemid: Istitutsiooniline süsteem – liigitab tsiviilõiguse kolmeks osaks: -isikud -asjad -hagid. (Rooma õiguse omandi üleminekud) Pandektiline süsteem- liigitab tsiviilõiguse viieks osaks: -üldsätted -asjaõigus -võlaõigus -perekonnaõigus -pärimisõigus. Mõlemad süsteemid on omased nendele riikidele, kus tsiviilõigus on kodifitseeritud. I Anglo-Ameerika süsteemis ei saa rääkida tsiviilõiguse süsteemist. II Kontinentaal- Euroopa- eristatakse avalikku- ja eraõigust
Tsiviilõiguse üldosa 1. Tsiviilõiguse iseloomustus 1.1 Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Õigus käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK Moraal Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline) -> INIMENE Õiglus Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste (proovi mitte kasutada seda mõistet, kerge orki tõmmata) Tava Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus Religioon Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL
Tsiviilõiguse üldosa KORDAMISKÜSIMUSED 1. Selgita kus asub tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) õigussüsteemis. · Rääkida õigussüsteemist (selgitus v joonis) · Mis tähtsusega on TsÜS üldpõhimõtted Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 3 näeb ette, et seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Kuigi TsÜS-i § 1 kohaselt sätestatakse selles seaduses tsiviilõiguse üldpõhimõtted, on TsÜS-i § 3 tähendus tegelikult märksa avaram ja ei tohiks olla väga vale väita, et nimetatud norm väljendab õiguse tõlgendamise põhireegleid kõigis õigusvaldkondades. TsÜS'i koht õigussüsteemis seoses teiste õigusaktidega: · TsÜS ehk tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le.
2. Äriõigus (kaubandusõigus); 3. Intellektuaalne omand; 4. Rahvusvaheline eraõigus; 5. Tööõigus. · Avaliku õiguse harud: 1. Riigiõigus; 2. Haldusõigus; 3. Finantsõigus; 4. Karistusõigus; 5. Rahvusvaheline õigus 6. Menetlusõigused (tsiviil, kriminaal, haldus) · Tsiviiõiguse mõiste. Tsiviilõigus on tsiviilõigusnormide kogum, mis reguleerivad isikute vahelisi varalisi ja isiklikke õigussuhteid poolte võrdsuse põhimõttel. · Tsiviilõiguse süsteemid: 1. Institutsiooniline süsteem (nt Prantsusmaa, Portugal, Itaalia, Hispaania). Seotud romaani õigusperekonnaga. 1.1 isikud, 1.2 asjad, 1.3 hagid 2. Pandektiline süsteem (nt Saksamaa, Austria, Jaapan, Brasiilia, Eesti). Seotud germaani õigusperekonnaga. 2.1 Üldosa 2.2 Eriosa: asja-, võla-, perekonna- ja pärimisõigus · Tsiviilõiguse areng Eestis 1
EKSAM: materjalidega, test 10 küs, esseeküsimused, kaasus, hinde tõstmiseks loengu kodutööd, aktiivne seminarides osalemine MATERJALID: Tsiviilõiguse üldosa õpik, tsiviilseadustik KOLLOKVIUMID: tuleb lahendada kaasused ja peale loengut vastata, tuleb osaleda vähemalt pooltel SEMINARID: tuleb registreerida, kodutööd tegema [email protected] Sotsiaalsed normid: õigusnormid, tava- ja moraalinormid Õigusnorm - riiklikult tagatud üldise iseloomuga käitumisreegel, eesmärk õigusrahu ja iglus, järgimine riigi poolt tagatud Tava - kombed, harjumused
Kõik kommentaarid