Tsiviilõiguse üldosa (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida ta reguleerib ?
  • Mis valikud said olla uue tsiviilõiguse väljatöötamisel ?
  • Kes on kaupmees ?
  • Mis tähendus sellel on ?
  • Millal tekib vajadus õigust rakendada ?
  • Kuidas viia eluline kokku seadusega ?
  • Kuidas seda mõtet siis välja selgitada ?
  • Mille abil olukorda lahendada ?
  • Kui keegi teeb tehingu, siis kuidas ta teab, et tegu on teovõimelise isikuga ?
  • Kui on siis mil määral ?
  • Kaua on tehing hõljuvalt kehtetu ?
  • Mida naaber saab nõuda ?
  • Mis tehing olemuselt on ?
  • Kui on, siis millises mahus on teovõime piiratud ?
  • Millest saab / ei saa aru ?
  • Mille jaoks peab olema eestkosteasutuste (mis see on ?
  • Mis tähtsust elukoht omab tsiviilõiguse jaoks ?
  • Mida hooldaja peab tegema ?
  • Miks on surnuks tunnistamine vajalik ?
  • Kuidas 5 aastat arvutatakse ?
  • Kui füüsilisel isikul ?
  • Mis õiguslik organ on TÜ Kliinikum ?
  • Kes on see kõrgem organ ?
  • Mis saab juriidilise isiku varast ?
  • Mida vara endast kujutab ?
  • Mis on siis mittekehaline ese ?
  • Mis tähendab kehaline ?
  • Mis on õiguslik tähendus ?
  • Mis kujutab endast Autoregister ?
  • Mis saavad olla päraldised ?
  • Millised aparaadid kaasas käivad ?
  • Kuidas toimub tsiviilõiguslik reguleerimine tsiviilõiguses ?
  • Kellel on siis õigus ?
  • Kui üürnik ei lähe, siis kas jõuga võib valduse üle võtta ?
  • Mis on siis hädakaitse ?
  • Mis on hädakaitse piiride ületamine ?
  • Keskne küsimus: millal ületatakse hädakaitse piire ?
  • Kui on hädaseisund või hädakaitse, vaata kõigepealt ega pole hädakaitse ?
  • Millal ta siis on kätte saadud ?
  • Mille puhul peaks tegema kirjaliku ?
  • Mis saab kui vormi pole järgitud ?
  • Kes on teinud oferdi ?
  • Kui ofert on tehtud eemalviibijale, siis millal tuleb vastata ?
  • Kuidas kontrollida kas tehing on kehtiv või mitte ?
  • Mis on head kombed ?
  • Mis on käsutustehing, mis on kohustustehing ?
  • Mis on oluline eksimus ?
  • Miks praktiliselt vahet teha ?
  • Millal on ähvardus õigusvastane, et saaks olla aluseks tehingu tühistamiseks ?
  • Millal esindust kasutatakse ?
  • Kui esindaja kaudu ?
  • Mis ajast algab rikkumine ?
  • Millal on tähtpäev saabunud ?
 
Säutsu twitteris
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA
 
1.   SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE
 
1.1                     Eraõigus ja avalik õigus
Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses
Objektiivne õigus – õigusnormide kogu; õigusnorm – riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest
Subjektiivne õigus – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt
Edasi läheme objektiivse õigusega.
Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks).
Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi:
1)   Huviteooria – see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist (maksukogumine nt.), eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu (abiellumine, pärandamine nt.).
2)   Subjektiteooria – Avalikus õiguses ei ole suhte pooled võrdsed, riik on oma olemuselt üle ja iseloomulikud on alluvussuhted; nt. riik kehtestab seadustega maksumäärad ja kogub makse. Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega – eraautonoomia põhimõte, mis tähendab õigust oma asju ise otsustada ja korraldada, selle üks väljund on lepinguvabadus – tahan sõlmin, tahan ei sõlmi.
3)   Meetodist lähtudes - Eraõiguses kehtib põhimõte - lubatud on see, mis ei ole keelatud! NB! Millegipärast on üldlevinud eksiarvamus, et see on õiguse üldpõhimõte, kuid see on omane vaid eraõigusele! Eelkõige väljendub see lepinguõiguses, pooled võivad leppida kokku selles, milles nad soovivad. Kui seaduses on sätestatud mingid reeglid, võivad pooled teistmoodi kokku leppida, va. siis kui see on keelatud. Avalikus õiguses on lubatud see, mis on lubatud. Nt. kohaliku omavalitsuse üksus saab otsustada vaid selle pädevuse piires, mis talle antud on; makse saab koguda vaid etteantud ulatuses. Karistusõiguses – keelatud on see, mis on keelatud.
Avaliku- ja eraõiguse eristamine pole omane kõigile õigussüsteemidele, Eestile küll.
Olulisemad õigussüsteemid:
1)   anglo-ameerika
2)   mandri-euroopa e. romaani-germaani süsteem
 
3)   skandinaavia süsteem
Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamist ei toimu anglo-ameerika süsteemis; seal räägitakse küll üksikutest õigusharudest, aga seda ei süstematiseerita. Kõige selgemalt on era- ja avaliku õiguse eristamine mandri-euroopa õigussüsteemis (Rooma õiguse mõju). Ka Skandinaavia riikides aktsepteeritakse sellist erinevust õigusvaldkondade vahel.
Avalik õigus:
1)   riigiõigus
2)   haldusõigus (riiklik korraldus, kuidas tegelik riigi valitsemine)
3)   maksuõigus
4)   karistusõigus
5)   menetlusõigused
Eraõigus:
1)   Tsiviilõigus (jaguneb: perekonnaõigus, võlaõigus, asjaõigus)
2)   Äriõigus ehk kaubandusõigus
3)   Rahvusvaheline eraõigus
4)   Intellektuaalne omand
5)   Muud normid, mida pole võimalik klassifitseerida – kõiki seadusi ei saa liigitada era- ja avaliku õiguse vahel
 
Neli eraõiguse suurt valdkonda! Mis on eraõigus – see koosneb neljast suurest valdkonnast, olulisim tsiviilõigus.
See liigitus on õigusnormide liigitus! Siseriiklik!
Kõiki seadusi pole võimalik kindlalt liigitada: tööõigus, konkurentsiseadus sisaldavad nii era- kui ka avaliku õiguse norme.
Suures osas on Põhiseadus avaliku õiguse all, kuid sisaldab ka eraõiguse norme.
 
1.2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem
Tsiviilõiguse mõiste võib olla objektiivses tähenduses (tsiviilõiguse normide kogum) ning subjektiivses tähenduses.
Tsiviilõigus objektiivses tähenduses – tsiviilõigusnormide kogum. Kuidas tsiviilõiguse normid on struktureeritud? Ajalooliselt tuntakse kahte tsiviilõiguse süsteemi:
1)   Institutsiooniline süsteem – selle kohaselt on tsiviiõiguse normid jaotatud kolme suurde gruppi: isikud, asjad ja hagid . See tuleneb Rooma õigusest. Need kolm gruppi (isikud, asjad, hagid) on need, millele tsiviilõigus põhineb. Isikud on õiguste subjektid , asjad on õiguste objektid, hagi tähendab selles kontekstis omandamise viisi – kuidas need asjad ja muud objektid võivad ühelt isikult teisele üle minna. See institutsiooniline süsteem on iseloomulik Prantsusmaale (Napoleoni koodeks – 1804, vanim) ning Itaalialiale ja muudele Prantsusmaast lõunapoole jäävatele riikidele.
2)   Pandektiline süsteem – välja töötatud Saksamaal, selle alusel jaotatakse tsiviilõigus viide ossa : 1) üldosa 2) perekonnaõigus 3) asjaõigus 4) pärimisõigus 5) võlaõigus. Iseloomulik germaani süsteemile: Saksamaa, Austria, aga ka Eesti. Saksamaa eraseadustik kehtib aastast 1900.
Samas peame silmas, et tsiviilõigus on kodifitseeritud! Mandri-Euroopa ehk Romaani-Germaani süsteemiga riikides; Romaani-Germaani tähendab, et Romaani on institutsiooniline, germaani pandektiline.
       Anglo-Ameerika süsteemiga maade jaoks on Mandri-Euroopa maad tsiviilõiguse maad.
       Skandinaavia riikides tunnistatakse üldtsiviilõigust, tsiviilõigus pole kodifitseeritud. Saab rääkida üksikutest seadustest , mis kuuluvad tsiviilõiguse alla.
Levinum on romaani süsteem, nt. ka Belgias, Hollandis, USAs Louisianas; Kanadas on Quebeci tsiviilkoodeks . Pandektiline süsteem on rohkem nendes riikides, mis kuuluvad germaani perekonda, väljaspool Euroopat nt. ka Jaapanis ja Lõuna- Koreas .
Institutsiooniline: isikud, asjad, hagid
Pandektiline: sätted, perekonnaõigus, asjaõigus, pärimisõigus, võlaõigus
See, mis insitutsoonilises süsteemis on ISIK, leiab väljenduse pandektilises süsteemis üldsätetes, perekonnaõiguses, ASJAD on asjaõiguses, pärimisõiguses, HAGI on võlaõiguses (hõlmab ka pärimisõigust).
Hollandi tsiviilkoodeks kaasaegseim, koosneb 10st raamatust.
Erinevate süsteemidega riikide tsiviilõigused pole üldsegi nii erinevad kui võiks süsteemide erisusest arvata.
Tsiviilõiguse mõiste objektiivses tähenduses – Tsiviilõigus objektiivses mõttes on tsiviilõigusnormid, mis reguleerivad isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel (maksuõigus reguleerib ka varalisi suhteid, kuid mitte poolte võrdsuse põhimõttel). Peamiseks reguleerimise objektiks on varalised suhted; suhted, mis tekivad seoses omamise või vahetamisega (omandisuhted - asjaõigus või vahetusssuhted – pärimisõigus ja võlaõigus). Varalisi suhteid on ka perekonnaõiguses. Isiklikud suhted – eelkõige perekonnaõigus, ka võlaõigus.
Mida ta reguleerib? Varalised ja isiklikud suhted VÕRDSUSE PÕHIMÕTTEL!
Subjektiivse tsiviilõiguse mõiste – õiguslikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teiselt poolelt. Vt. 5 teema!
Tsiviilõigusest võib rääkida ka kui õppeainete kogumist, kui teadusharust.
Teine loeng - 16. Veebruar
1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis
Kuni 1940. aastani kehtis tsiviilõiguse valdkonnas Balti eraseadus (al. 1865). Selle põhiline autor oli Friedrich Georg von Bunge . Koosnes sissejuhatusest ja neljast raamatust. Kui Eesti sai iseseisvaks kehtis veel Balti eriseadus, hakati ette valmistama tsiviilseadustikku. 1922. võeti vastu abieluseadus. Tsiviilseadustliku eelnõu sai valmis, kuid seda ei jõutud vastu võtta.
Nõukogude ajal kehtis Vene Föderatsiooni Tsviliilkodeks, kuni 1965. Alates 1965 – ENSV Tsiviilkoodeks.
1990ndate algus oli olukord sarnane 1920ndate algusega; tegu oli iseseisva riigiga, kuid oli oluline erinevus eraõiguse valdkonnas. Nimelt, 1920. aastate alguses polnud tungivat vajadust uue tsiviilõiguse järgi, kuna majanduses ei toimunud olulisi põhimõttelisi muutusi ja oli võimalik kasutada vanu tsaariaegseid seadusi. 1990ndate alguses oli olukord teistsugune – majanduses põhimõtted muutusid; eelnev tsiviilkoodeks oli mõeldud plaanimajanduse jaoks, nüüd oli vaja uut koodeksit turumajanduse jaoks. Enne polnud maa tsiviilkäibes, nüüd tuli maa tsiviilkäibesse. 1990date alguses tekkis vajadus hakata looma täiesti uut tsiviilõigust.
Mis valikud said olla uue tsiviilõiguse väljatöötamisel? Kas võtta eeskujuks Romaani-Germaani süsteem või minna Skandinaavia teed? Ehk... Romaani-Germaani süsteemi puhul tuleks ette valmistada kodifitseeritud tsiviilõigus vs. Skandinaavia süsteem, kus oleks lihtsalt üksikud seadused. Viimane oli ahvatlev – mõnede seadustega kiirem, siis neid luua. Kas Romaani või Germaani süsteem? Romaani süsteem – seda süsteemi tunti kõige paremini, palju asju üle võetud Prantsuse tsiviilkoodeksist; Germaani süsteemi kasuks rääkis ajalooline traditsioon, see mis oli enne 1940ndat aastat. Valikute puhul mängis rolli praktiline asjaolu – oli olemas seaduse eelnõu, kus oli välja töötatud asjaõigus. Kõige kiirem oli olukord asjaõigusega. Mingisuguseid norme polnud maaomanike vaheliste suhete reguleerimiseks. Lihtsaim oli asjaõigusseaduse loomiseks aluseks võtta 1940. koostatud tsiviilseadustiku asjaõiguse eelnõu. See pani paika ka süsteemi – meie tsiviilseadustik saab olema pandektilise süsteemiga ja mõjutatud eelkõige Germaani õigusest. Teine oluline otsus – meie tsiviilõigus saab olema kodifitseeritud, sellisel viisil, et on viis osa, mis annavad tervikuna välja tsiviilseadustiku.
Eesti tsiviilõiguse süsteem on ära määratud viie osa kaudu:
1.    Üldosa – üldosa normid, TsÜS – 1. september 1994  1. juuli 2002; võime eristada:
 
       isikud
       esemed
       tehingud
 
       esindus
       hagi aegumine
 
2.    Perekonnaõigus, perekonnaõigusseadus – 1. jaanuar 1995; põhiinstituudid on:
 
       abielu
       perekond
       eestkoste
 
3.    Asjaõigus, asjaõigusseadus – 1. detsember 1993; põhiinstituudid on:
 
       üldsätted
       omand ( kinnisomand , vallasomand)
       piiratud asjaõigus
 
4.    Pärimisõigus, pärimisseadus – 1. jaanuar 1997  1. jaanuar 2009
 
       pärimise alused
       pärimise käik
 
5.    Võlaõigus, võlaõigusseadus – 1. juuli 2002
 
       üldsätted
       lepingud
       lepinguvälised kohustused
 
1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusinstituutidest
Teised eraõiguse instituudid: rahvusvaheline eraõigus, äriõigus, intellektuaalne omand.
Kõige problemaatilisem : tsiviilõiguse ja kaubandusõiguse ehk äriõiguse eristamine. Ajalooliselt on kaubandusõigus välja kasvanud tsiviilõigusest. Tema tekkimise aeg ja koht: 12-13 saj, Itaalia sadamalinnad. Põhiline erinevus, miks hakkas erinema klassikalisest tsiviilõigusest – kaubandusõigus puudutab ettevõtjate (kaupmeeste) vahelisi suhteid. Praktiline vajadus, et suhtlemine oleks lihtsam.
Peamine temaatika kaubandusõiguse juures: kes on kaupmees ? Ta on ettevõtja, siia mõiste alla käivad äriühingud, FIEd. Teine keskne küsimus: kaubandustehing; need tehingud, mis on kaupmeeste vahel, neil võiks olla teistsugused reeglid kui kaupmehe ja tarbija vahel. Kaubandustehing: business to business – varalised suhted, kus pooled on võrdsed; business to consumer ; consumer to consumer. Neid hakati kaubandusõiguse raames eraldi reguleerima. Samuti kuulub kaubandusõiguse alla kaubandusesindus - väärtpaberid ja börs; merekaubandus; maksejõuetus ja pankrot. Erisus tsiviilõigusega tuleneb subjektidest, kelle suhteid reguleeritakse; suhe kaupmees-kaupmees puhul on osapooled samuti võrdsed. Suhte olemus on sama.
 
On eristatavad kaks suunda tsiviilõiguse ja kaubandusõiguse seoste kohta:
 
1)   Dualism – selle käsitluse kohaselt on kaubandusõigus iseseisev haru (nt. Prantsusmaal, kus on tsiviilkoodeks ja kaubanduskoodeks)
2)   Unitarism – selle põhiväite kohaselt on kaubandusõiguse olemus sama, mis tsiviilõiguses, eraldatud on praktilistel kaalutlustel . Unitaristlikes riikides võib olla ka eraldi kaubanduskoodeks nagu nt. Saksamaal, Šveitsis, Austrias.
 
Unitaristlike riikide hulgas on ka Eesti, kus pole eraldi kaubanduskoodeksit.
Ka Eestis on lähtutud unitarismist (alates 1995 kehtiv Äriseadustik – see on täpsemalt äriühingute seadustik ).Tsiviilõiguse normid kehtivad ka äriõiguse suhtes, tsiviilõigus on mingil määral äriõiguse üldosaks. Äriõigus, olles küll iseseisvaks normide kogumiks, on kui eriosa tsiviilõigusele. Nt Äriseadustik sätestab normid AS-i ja OÜ kohta, aga samal ajal kehtivad nende kohta TsÜS-is sätestatud normid juriidiliste isikute kohta. Eesti Äriseadustikule ongi see iseloomulik, et see sisaldab norme ainult äriühingute kohta, aga mitte norme kaubandustehingute kohta. Äriõiguse eristamine Eestis on tinglik, tsiviilõiguse ja äriõiguse normid on küllalt palju omavahel seotud.
 
Intellektuaalse omandi puhul on eristavaks tunnuseks reguleerimisvaldkond, milleks on intellektuaalse tegevuse resultaat (autoriõigus, patendiõigus). Selle mõte on kaitsta neid inimesi, kelle intellektuaalse tegevuse tagajärjel on vaimne tegevus omandanud mingi konkreetse vormi, nt. on loodud heliteos , kirjutatud raamat.
Rahvusvaheline eraõigus on seotud tsiviilõigusega selles mõttes, et tegu on õigusharuga, mis kujutab endast kollisiooninormide kogu. Kollisiooninorm annab vastuse küsimusele millise riigi õigust kohaldada , kui on tegu nn. välismaise aspektiga. See tähendab olukorda kui on nt. välismaalane, kes tuleb Eestisse ja tekitab siin kahju; kui Eesti resident läheb välismaale ja ostab seal kinnisasja jne. Rahvusvahelise eraõiguse normid vastavad küsimusele – millise riigi seadust tuleb kohaldada?
 
1.5. Tsiviilõiguse allikad
Räägime õigusest objektiivses tähenduses (vt. algusest objektiivse õiguse definitsiooni). Allikas on see, mis midagi sisaldab; see on koht, kus õigusnormid sisalduvad. Seega kui räägime õiguse allikast, räägime sellest, kuskohas objektiivne õigus kirjas on. Õiguse peamiseks allikaks ongi seadus. Olulisim on Põhiseadus, mis on riigi jaoks olulisimaks õigusallikaks. Tsiviilõiguse jaoks on see samuti oluline, annab mitmed olulised põhimõtted, kuid ta ei sisalda eriti tsiviilõiguse norme. Tsiviilõiguse jaoks peamised allikad on seadused, täpsemalt need viis seadust: TsÜS, asjaõigusseadus, VÕS, perekonnaseadus , pärimisseadus. Täiendavalt võivad olla tsiviilõiguse allikaks ka seadusest alamalseisvad aktid . Nt. valitsuse määrused (nt. riigivara müümise korra kohta), ministri määrused, KOVi aktid. Need on aga selgelt erandjuhud!
Tava on tsiviilõiguse allikas ainult siis kui ka seaduses on antud talle selline tähendus, või siis kui pooled on lepinguga nii kokku leppinud (vt. VÕS §23) - dispositiivsuse põhimõte.
VÕS § 23. Lepingupoolte kohustused
(1) Lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka:
2) lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast;
3) lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest ;
Lepinguga sätestamata küsimustes toetutakse mõnikord tavale; tava puhul sellele tuginedes saab ka riigilt kaitset ning subjektiivne õigus midagi nõuda tekib samamoodi kui seaduse alusel.
Küsimus kohtupraktikast, mis tähendus sellel on? Nt. Riigikohtu lahend. Kohtupraktika ei ole õiguse allikaks, sest ta ei sisalda mingeid uusi käitumisreegleid, ei loo midagi uut. Riigikohtu lahend pole kohustuslik analoogilises asjas, Riigikohus võib otsust ka muuta. Sellele viidatakse aga usinalt, kuna suure tõenäosusega ei muuda Riigikohus oma lahendit ka eelnenud küsimuse suhtes.
 
1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine
1.6.1. Tsiviilõiguse kehtivus
Kehtivuse puhul saab rääkida territoriaalsest ja ajalisest kehtivusest ning kehtivusest isikute suhtes. (Nt. kui eksamil tuleb küsimus “Tsiviilõiguse kehtivus” räägid kõigist kolmest)
Territoriaalne: Eesti tsiviilõigus kehtib kogu riigis. Need tsiviilõiguse normid, mis sisalduvad KOVi üldaktis, need kehtivad vastava KOVi territooriumil, nende osakaal on aga väga väike. Enamik norme on seadustes ja seadused kehtivad ikka kogu territooriumil. Rahvusvahelise eraõiguse puhul ütleb kollisiooninorm ise, millise riigi seadus kehtib.
Ajaline: Ajaline kehtivus tähendab seda, et seadus hakkab kehtima siis kui ta on jõustunud. Reeglina ei ole tsiviilõiguse valdkonda kuuluvatel seadustel tagasiulatuvat mõju, va. siis kui on seaduses otseselt sätestatud. Teatud seaduste puhul, kus on rakendussätteid palju, võetakse rakendusseadus eraldi vastu. Võlaõigusseaduse tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seadus – see kehtib alates 1.juulist 2002 – see on ühtne rakendusseadus. Selle sama seaduse § 2 on oluline TsÜS-i jaoks, kus sätestataksegi see põhimõte, et normil ei ole tagasiulatuvat jõudu, kui seadus ei ole seda just sätestanud.
 
 
        Rakendusseadus §2. Asjaolule või toimingule kohaldatav seadus
Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
 
        Rakendusseadus §11. Võlasuhetele kohaldatav seadus
Võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust.
 
Kehtivus isikute suhtes: Üldreegel on see, et enamus tsiviilõiguse norme on kehtivad kõigi füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes. On normid, mis on ainult füüsiliste isikute suhtes (nt. mis puudutavad füüsiliste isikute teovõimet, pärimist; abielu ja perekonna kohta käivad normid), need mis on kohaldatavad ainult inimeste suhtes. Kolmandaks , on normid, mis käivad ainult juriidiliste isikute kohta (nt. puudutavad juriidilise isiku asutamist, juhtimist). Neljandaks võivad olla normid nii füüsiliste kui juriidiliste isikute raames mingi grupi kohta, nt. füüsiliste isikute puhul normid, mis käivad ainult alaealiste suhtes, juriidiliste isikute puhul nt. ainult MTÜde kohta käivad normid. Viimaks, võib eristada kodanikud ja välismaalased. Reeglina tsiviilõiguse seisukohalt pole vahet kas tegu on kodaniku või välismaalasega. Välismaalaste puhul võib tekkida küsimus millise riigi seadust kohaldada. Kas välismaalane võib Eestis kinnisasja omada? – Võib küll, kuid teatud äärealadel on kohad, kus on kinnisasja omamiseks aga vaja eriluba.
1.6.2. Tsiviilõiguse rakendamine
Räägime õigusest objektiivses tähenduses. Rakendatakse objektiivset õigust, teostatakse subjektiivset. Tsiviilõiguse rakendamine tähendab käitumisreeglite kohaldamist / elluviimist / tegelikku järgmist.
Millal tekib vajadus õigust rakendada? Kui on mingi õiguslik probleem. Nüüd tekib küsimus kuidas seda probleemi lahendada.
Rakendamise puhul võib eristada kolme eri staadiumi:
1)   Tuleb leida õige norm, mis vastab elulisele situatsioonile . Nt. ühelt jalgrattaomanikult on jalgratas ära varastatud , paari päeva pärast avastab, et keegi sõidab jalgrattaga tema majast mööda. Läheb arvatatava jalgrattavarga juurde ja nõuab tagasi; teine väidab, et on ise turult ostnud, tal on ka tunnistajad eluline situatsioon. Omanikul on õigus tagasi nõuda (norm asjaõigusseadusest situatsiooni kohta).
 
2)   Tuleb selgitada kas on olemas selle normi koosseisu tunnused, kas see norm on kohaldatav? Tuleb selgitada vastavalt asjaoludele ja koostöös teiste normidega. Kas on koosseisutunnused? Põhimõte – kui vallasasi on omaniku käest tema tahte vastaselt ära võetud, sellisel juhul on õigus tal nõuda asi tagasi, isegi kui see on heauskse valdaja käes (st. varastatud asja pole võimalik omandada). Nüüd tuleb selgitada kas tüüp 2 ostis ratta turult ja kas see on varastatud (äkki andis sõbrale ja sõber müüs ratta maha). Juhul kui sõber on ära müünud, kaitseb seadus heauskset omandajat; kui tüüp 2 on varas , kaitseb seadus esialgset omanikku .
Võib jõuda ka järeldusele, et esialgsed normid pole kohaldatavad, siis tuleb       hakata otsast peale esimesest staadiumist.
3)   Õiguslik tagajärg. Seaduse rakendamisel on põhiprobleem see, kuidas faktilised asjaolud ja õiguslik tagajärg kokku viia. 1. Saab ratta tagasi nõuda. 2. Ei saa asja tagasi nõuda.
Kuidas viia eluline kokku seadusega? Kuidas kohaldada seaduse sätteid elulise asjaolu suhtes? – kõige olulisem!
 
1.6.3. Tsiviilõiguse tõlgendamine
Tõlgendamine teenib seaduse rakendamise eesmärki. Selleks, et osata õigesti rakendada, tuleb osata õigust tõlgendada. Tõlgendamine on eelkõige seaduse mõtte väljaselgitamine (vt. TsÜS §3).
TsÜS §3. Seaduse tõlgendamine
Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist.
 
 
Kuidas seda mõtet siis välja selgitada? Erinevate tõlgendusviiside kaudu:
1)   Grammatiline tõlgendamine – tegelikus elus hakkab asi peale seaduse sõnastusest. Mõnikord on asi selge ja arusaadav – see eluline asjaolu käib selle konkreetse normi kohta. Samas pole asi alati nii lihtne. Nt. üldosa sätted on küllaltki abstraktsed ja üldised ja loota , et iga eesti keelt valdav inimene aru saab, pole reaalne. Nt. TsÜS §6 (4). Grammatiline tõlgendamine ei tähenda vaid sõnadest arusaamist , vaid mõistetest ja nendevahelistest seostest arusaamist. Mõnikord võib asi piirduda ka grammatilise tõlgendamisega.
2)   Süstemaatiline tõlgendamine, vt. TsÜS §3, norme tuleb tõlgendada koos teiste normidega. Üldnorm tuleb sätestamisele, kui pole sätestatud erinormi , nt. TsÜS §77 (1). Kui on tegu üldnormiga tuleb alati veenduda, et pole mingit erinormi, mis situatsiooni kohta käib, st. et sama asja kohta poleks kaht erinevat reeglit! Võib olla ka juhus kui norme tuleb kohaldada koos.
3)   Teleoloogiline tõlgendamine eesmärgi järgi tõlgendamine, nt. TsÜS §83 (1) tuleb vaadata, mis on vormi nõudmise eesmärk
4)   Ajalooline tõlgendamine – abistava tähendusega; seadusemuudatuse juhul tuleb vaadata, kas tegu on sisulise või nt. keelelise täpsustusega; miks seadusandja seda muutis?
 
1.6.4. Analoogia
Analoogiaga on tegemist siis kui seaduses ei ole ühtegi sätet, mis võimaldaks tekkinud probleemi lahendada, kuid samal ajal see probleemilahendus peaks olema õiguslik. Vt. TsÜS §4. Kas juhtumi puhul leidub üldse õigusnorm, mille abil olukorda lahendada? Kui peaks olema õigusnorm, aga ei ole, siis räägime analoogiast. On seaduse analoogia, kus rakendatakse sarnast konkreetset normi või seaduse üldist põhimõtet. Õiguse analoogia puhul rakendatakse õiguse üldiseid põhimõtteid. Vaidluse korral kui üks osapool leiab, et nõudel pole õiguslikku alust, siis on kohtul küllaltki suur hinnanguruum.
 
TsÜS §4. Analoogia
Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest.
Lisaks: TsÜSi esimesed 4 paragrahvi, rakendusseadusest §2 ja § 11; soovitatavalt Köhleri õpikust lk 1-27 (va lk 15-18)
 
2.   FÜÜSILISED ISIKUD
Kui me räägime tsiviilõiguses isikutest, siis peame me silmas tsiviilõigussuhete subjekte, kelle vahel saavad tsiviilõigussuhted üldse tekkida ja kellele saab kuuluda subjektiivne tsiviilõigus. Isikud jagunevad kaheks: füüsilised isikud ja juriidilised isikud. Füüsiline isik on inimene. Tsiviilõiguses, kui rääkida isikust, võib mõelda nii füüsilist kui ka juriidilist isikut, kes on õigussubjekt – õiguste ja kohustuste kandja. Kõiki neid õigussubjekte saab iseloomustada kahe põhikategooria: õigusvõime ja teovõime kaudu.
2.1. Füüsiliste isikute õigusvõime
Tsiviilõiguses on isik sünonüüm tsiviilõiguse subjektile; füüsiline isik ehk inimene on tsiviilõiguse subjekti rollis. Tsiviilõiguse subjekti iseloomustab kõige fundamentaalsemalt õigusvõime ja teovõime.
Füüsilise isiku õigusvõime tähendab füüsilise isiku võimet omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Kõigil füüsilistel isikutel on piiramatu ja ühetaoline õigusvõime, st. kõigil on põhimõtteliselt ühesugune võimalus omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohusi, tegelikkuses... Igaühel on subjektiivne omanikuõigus, tegelikult on inimestel on erinev omand; mõni elab üürilepinguga, mõni mitte, seega on kõik sisuliselt siiski erinevad.
Piiramatu – ei saa kelleltki võtta õigust ära, et ta ei saa pärandada või müüa; isik võib küll konkreetsel juhul kaotada pärimisõiguse, võidakse ka karistusena piirata õigust töötada teatud ametikohtadel, kuid tegu on üksikutel juhtudel tsiviilõiguste piiramisega.
Õigusvõime algab elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga.
Oluline võib olla ka surma aeg. Ütleme, et autoõnnetuses hukkuvad mees ja naine, neil pole testamenti, neil on erinevad seadusjärgsed pärijad (mehel poeg, naisel tütar). Neil oli tehtud vastastikune testament – kes sureb enne, selle vara saab teine endale. Kui naine sureb enne, pärib naise vara mees ja pärib mehe poeg; kui sureb enne mees, siis vastupidi.
2.2 Füüsilise isiku teovõime ja selle piiramine
Kui õigusvõime on võme omada õigusi ja kohustusi, siis teovõime on oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja võtta tsiviilkohustusi, samuti neid muuta ja lõpetada. Ehk, see on võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid .
Õigusvõime on kõigil ühesugune ja piiramatu; teovõime kohta seda aga öelda ei saa. Teovõime (võime iseseisvalt omandada õigusi ja kohustusi) sõltub isikust endast, sellest kas ta saab oma tegudest aru või mitte, vaimsest arengutasemest. Vaimne arengutase sõltub laias plaanis vanusest ja vaimsest tervisest. Vanusekriteerium on selge, seadusandja otsustab et täisealine (al. 18) isik omandab täieliku teovõime.
Teovõimelised on isikud reeglina alates 18 eluaastast; piiratud teovõimega on alla 18 aastased ja need, kes on vaimselt haiged (vt. TsÜSi §9). TsÜSi §9 võimaldab teovõimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja kui tema arengutase seda võimaldab, nt. kui ta tegeleb ettevõtlusega või kui ta abiellub. Alla 18-aastased võivad olla kolmes grupis :
       alla 7-aastased
       7-18 aastased
       15-18 aastased (vt. TsÜS §9)
NB! Need kes on vaimse tervise tõttu piiratud teovõimega, need on objektiivselt piiratud teovõimega. Kedagi ei tunnistata kohtus täielikult teovõimetuks!
TsÜS §8. Füüsilise isiku teovõime
(1) Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid.
(2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime.
(3) Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja , siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
 
TsÜS §9. Vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõime laiendamine
(1) Kohus võib vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab. Sel juhul otsustab kohus, milliseid tehinguid võib alaealine teha iseseisvalt.
(2) Alaealise piiratud teovõimet võib laiendada tema seadusliku esindaja nõusolekul. Kui nõusoleku andmisest keeldumine on ilmselt vastuolus alaealise huvidega , võib kohus alaealise teovõimet laiendada seadusliku esindaja nõusolekuta.
(3) Mõjuval põhjusel võib kohus alaealise piiratud teovõime laiendamise täielikult või osaliselt tühistada.
 
Kui keegi teeb tehingu, siis kuidas ta teab, et tegu on teovõimelise isikuga ? Vaidluse korral tuleb selgitada, kas tehingu sooritamise ajal oli osapool täieliku teovõimega.
TsÜS §8 (2) Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida.
TsÜS §8 (3) Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. Nt. mingist tehingust ta sai piisavalt aru, mõnedest aga ei saa; keeruline on määrata täisealise, kuid vaimselt mitteadekvaatse inimese teovõime ulatust (kas on piiratud ja kui on siis mil määral?)
Teovõime mõiste on vajalik, et määrata kes milliseid tehinguid võib teha! Kellel on täielik, võib teha igasuguseid tehinguid. Peamine probleem – mida võib / ei või teha piiratud teovõimega isik.
 
2.3. Piiratud teovõimega isiku tehingud
Piiratud teovõimega isikud saab jaotada kolme gruppi:
1)   alla 7-aastased
2)   7-18 aastased
3)   täisealised, kuid vaimse tervise tõttu piiratud teovõimega
 
2.3.1. Alla 7- aastaste alaealiste tehingud
Nende teovõime on kõige enam piiratud.
Tuleb eristada ühepoolseid ja mitmepoolseid tehinguid; ühepoolseid tehinguid ei või alla 7-aastane teha. Ka mitmepoolseid tehinguid ei või alla 7-aastane teha, ei iseseisvalt ega seadusliku esindaja nõusolekul.
Siiski, kaks erandit ! 1) alla 7-aastane võib teha tehingu rahaga , mis on antud talle vabaks kasutamiseks, nn. taskuraha reegel. 2) ta võib teha ka tehingu rahaga, mis on antud kindlaks otstarbeks; kas siis seadusliku esindaja poolt, või kellegi kolmanda poolt seadusliku esindaja nõusolekul.
6-aastane läheb mänguasjapoodi ja tahab isa antud rahaga endale mänguasja osta. Müüjal jääb võimalus öelda, et ta ei usu last (too on raha sisse vehkinud vms). Neisse kahte erandisse, eriti teise, tuleb kriitiliselt suhtuda . Teine tehingu pool võiks ikka asja kontrollida (antud juhul poemüüja, kas laps sai raha ikka isalt).
 
2.3.2. 7-18. aastaste alaealiste tehingud
NB! Eksamiks: vastad kõik grupid ja kas ühepoolsed/kahepoolsed
7-18 aastased võivad teha tehinguid seadusliku esindaja eelneval nõusolekul; seaduslik esindaja on kas vanem või seaduslik eestkostja.
Ühepoolsed - võib teha seadusliku esindaja eelneval nõusolekul, kui eelnevat nõusolekut ei ole, siis tehing on tühine.
Mitmepoolsed - Põhireegel on selles, et nad võivad iseseisvalt tehinguid / lepinguid teha, kuid vaid seadusliku esindaja eelneval nõusolekul.
Mõlemal juhul peab olema eelnev nõusolek; erisus – mitmepoolsete tehingute puhul juhul kui eelnevat nõusolekut ei ole ja alaealine teeb tehingu, siis tehing on hõljuvalt kehtetu (tegemise ajal kehtetu, pärastise nõusoleku võimalus), mis tähendab, et seaduslik esindaja (või ta ise, kui saab täisealiseks) võib selle heaks kiita ning sel juhul on tehing kehtiv. Kui seaduslik esindaja ei kiida tehingut heaks või alaealine pole täisealiseks saanud, siis jääb tehing kehtetuks või tühistatakse.
Kaua on tehing hõljuvalt kehtetu? Vt. TsÜS §11. Mitmepoolse puhul tehingu teine pool võib küsida seaduslikult esindajalt , kas see soovib tehingut heaks kiita või teeb ettepaneku tehing heaks kiita. Kui tehingut heaks ei kiideta, jääb tehing kehtetuks. Juhul kui seaduslik esindaja kahe nädala jooksul ei vasta, siis loetakse, et ta pole tehingut heaks kiitnud.
Sõltub ka mis staadiumis tehing tehtud on. Nt. 16-aastasele kingiti sünnaks telekas ; natukese aja pärast telekat enam pole, aga poisil on uus jalgratas. Poiss ütleb, et telekas oli tema oma ning ta müüs teleka maha ja ostis saadud raha eest jalgratta. Kas ta võis telekat maha müüa? Tegu mitmepoolse tehingu, lepinguga. Tehingu tegemiseks on vaja siin vanema, kui seadusliku esindaja nõusolekut, seda aga pole tehing hõljuvalt tühine. Ütleme, et poiss müüs teleka naabrimehele; vanemad ei taha, et poiss oleks teleka maha müünud; vanemad saavad tugineda sellele, et tehing on tühine ja minna naabrimehe juurde ja alusetu rikastumise alusel vahetada tagasi raha ja telku. Ütleme, et vanemad pole avastanud, et poisil on telekas müüdud; naabrimees tahab aga kindlust saada, et ta võib rahulikult telekat vaadata; naaber võib minna poisi vanemate juurde ja küsida, kas nad kiidavad heaks. Ütleme kui vanemad kiidavad heaks, on kõik okei . Kui vanemad ei kiida heaks ja naabrimees telkut tagasi ei anna, on õigus pöörduda kohtusse. Ka jalgrattaostu võivad vanemad mitte heaks kiita.
Teine variant: tehing on tehtud, kuid pole veel täidetud.
Poiss müüs teleka, naaber maksis pool rahast ära ja leppisid kokku et õhtul tullakse telku järgi ja makstakse kogu raha. See ost vormistati ka kirjalikult; poiss teleka müüjana kohustub teleka üle andma kui naaber raha maksab. Vanemad sekkuvad ; naabrimees aga ei tagane lepingust. Nüüd vanemad saavad sekkuda; tehing pole veel täidetud, vanemad pole tehingut lubanud ja tehing on tühine ning sel juhul seda täitma ei pea. Mida naaber saab nõuda? Raha tagasi, loomulikult; aga ta nõuab ikkagi telkut; naaber võiks põhimõtteliselt esitada hagi kohtusse ja nõuda täitmist. Sellisel juhul peaksid vanemad esitama kohtus vastuväited, miks tehing on tühine.
Hõljumisperioodil võib tehingu teine pool võtta oma tahteavalduse tagasi, ainult siis kui ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et tegu on alaealisega. Ka tehingu teine pool on kaitstud. Hinnang u peaks andma välimuse järgi, kuid nt. mõni 17-aastane näeb välja nagu 18 ja vanem ja siis ei saa eeldada, et nõutaks alati ID-d.
Ka 7-18 aastaste alaealiste puhul kehtivad kolm erandit; teatud tehinguid võivad nad ise teha:
1)   taskuraha reegel
2)   sihipäraseks kasutamiseks (Nt. poiss saab isalt sünnaks 3000 eeku ja isa ütleb, et osta jalgaratas; õigus iseseisvalt tehing sooritada .)
3)   nad võivad iseseisvalt teha tehinguid, millest ei teki neile otseseid tsiviilkohustusi (tuleneb §11 (3)) Põhiline näide – kingituse vastuvõtmine; juhul kui kinkeleping on selline, et sellest ei teki mingisuguseid kohustusi (on ka kinkelepinguid, kus pannakse mingid kohustused)
 
 
2.3.3. Piiratud teovõimega täisealiste isikute tehingud
Nende jaoks kehtivad põhimõtteliselt samasugused reeglid nagu 7-18 aastaste alaealiste suhtes. Ühepoolsete tehingute puhul on vaja eelnevat nõusolekut, kui seda pole, on tehing tühine. Mitmepoolsete puhul on vajalik eelnev nõusolek; kui eestkostja nõusolekut pole, on tehing hõljuvalt kehtetu. Kui inimene saab teovõimeliseks, võib ka ise tehingu heaks kiita. §10 ja §11 on kohaldatavad ka täisealiste piiratud teovõimeliste isikute suhtes.
Põhiline erinevus! Kuni 1. jaanuarini 2009 polnudki mingit erinevust, aga nüüd, vt. TsÜS §8 lõige 2 ja 3 täiendus. Täisealise teovõime on piiratud objektiivselt, sellises ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada ega neid juhtida. Vaimuhaigus või nõdrameelsus võib olla vägagi erinev; mõnel on objektiivselt rohkem, mõnel vähem piiratud teovõime. Kui kohus tuvastab selle, et ta on piiratud teovõimega.
Ütleme, et oli täisealine, palju vara; trauma tagajärjel muutunud piiratud teovõimega isikuks ; teeb mingi tehingu. Müüb vallasasja, oma teleka naabrile 500 eest ja ei saa ise aru oma tehingu tähendusest; mis tehing olemuselt on? Tehing on hõljuvalt kehtetu, oleks vaja seaduliku esindaja eelnevat nõusolekut. Kui tahta naabrilt siiski telekat tagasi saada, siis kes saab siin kohtusse minna? Seaduslik esindaja. Isik peab taotlema enda eestkostjaks määramist; kohus peab tuvastama , kas tehingu sooritaja on piiratud teovõimega; juhul kui eestkostja on määratud, siis kohus peab ka määrama selle, milliseid tehinguid ta võib iseseisvalt sooritada.
Erand on siis: kohus võib määrata milliseid tehinguid piiratud teovõimega isik veel võib teha. Kohus võib oma otsusega seadusest tulenevaid erandeid (nt. on nii nõrgamõistuslik, et tal ei tohiks olla õigust teha ükskõik milliseid tehinguid; kohus võib ka laiendada teovõimet – mida ta võib iseseisvalt veel teha, nt. võib teha kõiki tehinguid, va. kinnisasjadega).
Kohus võib talle anda kas täiendavalt teovõimet juurde või täiendavalt teovõimet piirata.
Piiratud teovõimega inimestega tehingute tegemine muutub päris riskantseks. Nt. keegi tahab müüa oma kinnistut; pole teada kas omanik on piiratud teovõimega või ei, leitakse ostja, minnakse notari juurde. Notar peab kontrollima nüüd teovõimet! Müüja saab minna arsti juurde ja taotleda ekspertotsust, kas ta saab asjadest adekvaatselt aru.
Piiratud teovõimega isikul ei pea olema ilmtingimata määratud eestkostjat. Mõni kord ei tekigi vajadust selle järele. Kui keegi aga tahaks temalt kinnistut osta, kõik on nõus. Ostja tahab aga veenduda, et tehing oleks korralik. Ostja peaks otsima üles sugulased, küsima, et keegi neist saaks müüja eestkostjaks, siis oleks tehing täielik.
Kaks olulist küsimust:
1)   Kas ikka on tegu piiratud teovõimega isikuga?
2)   Kui on, siis millises mahus on teovõime piiratud? Kas kohus on määranud tehingute mahu, millest saab / ei saa aru? Kui kohus peab vajalikuks, täpsustakse teovõime mahtu, kui ei – käib asi seaduse järgi.
 
 
 
2.3.4. Seadusliku esindaja poolt tehtud tehingud
Põhiline reegel: piiratud teovõimega isiku eest võib teha tehinguid tema seaduslik esindaja.
piiratud teovõimega isik  seaduslik esindaja  tehingu teine pool (tehing toimub siiski piiratud teovõimega isiku ja tehingu teise poole vahel)
Nt. vanemad müüvad kinnistu , mis on lapse nimel; nad on esindajateks, tehingu pool on ikkagi piiratud teovõimega isik (laps).
Kui ta tehingu ikkagi teeb, siis on oluline teada piiranguid, mis seadus seaduslikule esindajale seab.
Loe Perekonnaseadusest 11. peatükk! (§97, §50 lõige 2, §99 ja §100)
§100 on sätestatud tehingud, mille jaoks peab olema eestkosteasutuste (mis see on? – linna-,või vallavalitsus) eelnev nõusolek. Eestkosteasutus peab kontrollima, kas tehing on lapse huvides. § 100 on antud, mida eestkostja ei või üldse teha. Nt. ei või ta teha tehinguid iseendaga . Nt. vanavanemad on pärandanud lapsele kinnistu, siis saaks laste seaduslik esindaja müüa kinnistu endale; va. kingitused, nt. kui lapsevanem tahab lapsele midagi kinkida , siis lapsevanem võtab lapse nimel ise ka kingi vastu (§100 lg 1).
Viga perekonnaseaduses! §100, lõige 2. On jäetud lisamata, et “juhul kui ei teki lisaks tsiviilkohustusi”. Kui vaatame TsÜS §12, 7-aastased ei tohi ise kingitusi vastu võtta, seda võib teha seaduslik esindaja, kui vaatame aga esimest paragrahvi, siis järelikult kui lähisugulased tahavad lapsele kingitust teha, siis pole see võimalik; üle 7-aastased juba saavad ise kingitusi vastu võtta. Tuleb tõlgendada mõistusepäraselt!
NB! Ära unusta piiratud teovõimega isikut tehingute puhul! Lisaks, et nad võivad ise tehinguid teha, võib ka seaduslik esindaja ise teha tehinguid, arvestades sealjuures Perekonnaseaduse §99 ja §100 piiranguid.
Perekonnaseadus § 99. Tehingute piirangud
(1) Eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta ei või eestkostja:
1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega;
2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus;
3) kinkida eestkostetava vallasasja, välja arvatud tavapärased kingitused;
4) pantida eestkostetava vallasasju;
5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest;
6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta.
(3) Eestkostja kohta käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes.
 
Perekonnaseadus § 100. Keelatud tehingud
(1) Eestkostja ei või teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi. – kui kolmandaks isikuks vanem ise ja ta kingib midagi eestkostetavale ja kui ei teki tsiviilkohustusi,siis on see lubatud
(2) Eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Tsiviilõiguse üldosa #1 Tsiviilõiguse üldosa #2 Tsiviilõiguse üldosa #3 Tsiviilõiguse üldosa #4 Tsiviilõiguse üldosa #5 Tsiviilõiguse üldosa #6 Tsiviilõiguse üldosa #7 Tsiviilõiguse üldosa #8 Tsiviilõiguse üldosa #9 Tsiviilõiguse üldosa #10 Tsiviilõiguse üldosa #11 Tsiviilõiguse üldosa #12 Tsiviilõiguse üldosa #13 Tsiviilõiguse üldosa #14 Tsiviilõiguse üldosa #15 Tsiviilõiguse üldosa #16 Tsiviilõiguse üldosa #17 Tsiviilõiguse üldosa #18 Tsiviilõiguse üldosa #19 Tsiviilõiguse üldosa #20 Tsiviilõiguse üldosa #21 Tsiviilõiguse üldosa #22 Tsiviilõiguse üldosa #23 Tsiviilõiguse üldosa #24 Tsiviilõiguse üldosa #25 Tsiviilõiguse üldosa #26 Tsiviilõiguse üldosa #27 Tsiviilõiguse üldosa #28 Tsiviilõiguse üldosa #29 Tsiviilõiguse üldosa #30 Tsiviilõiguse üldosa #31 Tsiviilõiguse üldosa #32 Tsiviilõiguse üldosa #33 Tsiviilõiguse üldosa #34 Tsiviilõiguse üldosa #35 Tsiviilõiguse üldosa #36 Tsiviilõiguse üldosa #37 Tsiviilõiguse üldosa #38 Tsiviilõiguse üldosa #39 Tsiviilõiguse üldosa #40 Tsiviilõiguse üldosa #41 Tsiviilõiguse üldosa #42 Tsiviilõiguse üldosa #43 Tsiviilõiguse üldosa #44 Tsiviilõiguse üldosa #45 Tsiviilõiguse üldosa #46 Tsiviilõiguse üldosa #47 Tsiviilõiguse üldosa #48 Tsiviilõiguse üldosa #49 Tsiviilõiguse üldosa #50 Tsiviilõiguse üldosa #51 Tsiviilõiguse üldosa #52 Tsiviilõiguse üldosa #53 Tsiviilõiguse üldosa #54
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 54 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 141 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor verontzik Õppematerjali autor

Mõisted

objektiivne õigus, eraõiguses, karistusõiguses, era, suures osas, institutsiooniline süsteem, isiklikud suhted, alates 1965, tsiviilõigusest, rahvusvaheline eraõigus, juulist 2002, tsiviilõiguse rakendamine, jalgrattaomanikult, seaduse rakendamisel, üldosa sätted, analoogiaga, füüsiline isik, õigussubjekt, tsiviilõiguses, vastastikune testament, õigusvõime, vanusekriteerium, teovõimelised, alla 18, peamine probleem, alla 7, ühepoolsed, mitmepoolsed, tehingu tegemiseks, poisil, miks tehing, täisealise teovõime, eestkostja, erand, seoses otsusevõimega, otsusevõime, estonia näide, näite puhul, peatükist, juriidiline isik, täisühing, usaldusühing, usaldusosanik, osaühing, osaühingul, aktsiaselts, tulundusühistu, ministeeriumid, vastav register, avaldamisnormatiivne süsteem, asutamisdokumenditeks, juriidiline isik, juhtorgan, aktsiaseltsil, tulundusühistul, keskne küsimus, likvideerimise perioodi, vara tasand, müüjal, tsiviilõiguse esemeks, valdamine, kinnisasi, kinnistusraamat, asendatavad, korteriomand, päraldis, kuur, asja loodusviljad, asja õigusvili, õiguse loodusvili, kasutuseelis, praktiline tähendus, koormised, harilik väärtus, tsiviilõigussuhe, tsiviilõigussuhte sisuks, müüja, subjektiivne õigus, puutumatus, omandiõigus, piiratud asjaõigus, realiseerimisõigus, omandamisõigus, intellektuaalne omand, nõudeõigus, kujundusõigus, vastuõigused, korporatiivsed õigused, hõivamisõigus, tsiviilõigust, nõudeõiguse alus, vastuväide, aegumise vastuväide, edasilükkav vastuväide, juriidiline kohustus, juriidiline fakt, objektiivne tsiviilõigus, omavahelised õigused, müüja, üürileandja, õiguskaitsevahendid, otsene sundtäitmine, kahjustamine, tsiviilõiguse tähenduses, hädaseisundiga, hädaseisund, hädaseisund, valdus, omaabi mõte, omaabi, ühepoolne tehing, mitmepoolsed tehingud, tehingud, mitmepoolsed, mitmepoolsed tehingud, tehingu puhul, kohutustehing, kohustustehingut, tahe, tahteavaldus, sõnaselgelt, vaikimine, tahteavaldus, tehingu tõlgendamine, tõlgendamisel, suuline vorm, kirjalik vorm, teatud juhtudel, notariaalne vorm, õiguslik tagajärg, imperatiivne, ofert, ofert, ofert, oferdi tunnused, ofert, aktsept, vaikimine, aktsept, aktseptimise aeg, tehingu kehtetus, keelud, vastasus, õiguslik regulatsioon, tühised, käsutustehing, teatud juhtudel, käsutus, tühistamisõigus, eksimuse puhul, muudatuse mõte, vägivalla puhul, seljuhul, vägivalla puhul, eksimuse korral, tingimusliku tehinguga, tingimuse saabumine, hõljumisaeg, tingimuseks, esindusega, esinduse sisesuhe, esindus, esindusõigus, seadusjärgne, tehinguline esindusõigus, prokuura, volitus, tähtpäev, tähtaega, tähtajal, katkemise alused

Sisukord

  • TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA
  • Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem
  • Tsiviilõiguse mõiste objektiivses tähenduses
  • Mida ta reguleerib? Varalised ja isiklikud suhted VÕRDSUSE PÕHIMÕTTEL!
  • Teine loeng - 16. Veebruar
  • Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis
  • Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusinstituutidest
  • Tsiviilõiguse allikad
  • Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine
  • Tsiviilõiguse kehtivus
  • Tsiviilõiguse rakendamine
  • Kuidas viia eluline kokku seadusega? Kuidas kohaldada seaduse sätteid elulise asjaolu
  • Tsiviilõiguse tõlgendamine
  • Analoogia
  • Füüsiliste isikute õigusvõime
  • Füüsilise isiku teovõime ja selle piiramine
  • Piiratud teovõimega isiku tehingud
  • Alla 7-aastaste alaealiste tehingud
  • 7-18. aastaste alaealiste tehingud
  • Ühepoolsed
  • Mitmepoolsed
  • Piiratud teovõimega täisealiste isikute tehingud
  • Seadusliku esindaja poolt tehtud tehingud
  • Otsusevõime
  • Vt. TsÜS §13!
  • Elukoht
  • Vt. Tsüs §14, §15
  • Teadmata kadunud isik ja surnuks tunnistamine
  • Teadmata kadunud isik
  • Surnuks tunnistamine
  • Surma
  • Vt. TsÜS §22
  • JURIIDILISED ISIKUD
  • Juriidilise isiku mõiste
  • Juriidilise isiku õigusvõime ja teovõime
  • Juriidilise isiku liigid
  • Eraõiguslikud juriidilised isikud
  • Äriühingud
  • Mittetulundusühingud
  • Sihtasutused
  • Avalik-õiguslikud juriidilised isikud
  • Juriidilise isiku asutamine
  • Juriidilise isiku nimi ja asukoht
  • Juriidilise isiku juhtimine
  • Juhtimisorganid
  • Täis- ja usaldusühing
  • Osaühingute
  • Aktsiaseltsil
  • Tulundusühistul
  • Sihtasutuse
  • Avalik-õiguslike juriidiliste isikute
  • Juriidilise isiku esindamine
  • Vastutus
  • Juriidilise isiku lõppemine
  • Juriidilise isiku tegevuse lõpetamise üldkord
  • Lõpetamise otsus
  • Juriidilise isiku ühinemine, jagunemine ja ümber kujundamine
  • ESEMED
  • Ettevõte
  • Mis on õiguslik tähendus?
  • Asja päraldised
  • Subjektiivne õigus
  • Relatiivsed õigused
  • Muud subjektiivsed tsiviilõigused
  • Nõuded
  • Vastuväited
  • Hädakaitse, hädaseisund, omaabi
  • Hädakaitse
  • Hädaseisund
  • Omaabi
  • Kahepoolsed
  • Mitmepoolsed
  • Tahteavalduse liigid
  • Otsene
  • Suuline vorm
  • Kirjalik vorm
  • Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm
  • Notariaalne vorm
  • Leping on vastastikuste tahteavalduste kaudu saavutatud kokkulepe teatud õigusliku
  • Ofert
  • Oferdi mõiste ja tegemine
  • Oferdi lõppemine
  • TEHINGU KEHTIVUS
  • Tehingu kehtetuse põhjused ja tagajärjed
  • Tehingu tühisus vastuolu tõttu Põhiseadusega
  • Tehingu tühisus vastuolu tõttu heade kommetega
  • Muud tehingu tühisuse alused
  • Tühise tehingu kinnitamine
  • Tingimusliku tehingu mõiste ja liigid
  • Edasilükkava tingimusega tehing
  • Äramuutva tingimusega tehing
  • Esinduse mõiste ja liigid
  • Tähtaja ja tähtpäeva mõiste ning tähendus tsiviilõiguses
  • HAGI AEGUMINE
  • Hagi aegumise mõiste
  • Hagi aegumise kulgemise katkemine
  • Hagi aegumise kulgmise peatumine

Teemad

  • SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE
  • Eraõigus ja avalik õigus
  • Huviteooria
  • Subjektiteooria
  • Meetodist lähtudes
  • Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem
  • Institutsiooniline süsteem
  • Pandektiline süsteem
  • Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis
  • Üldosa
  • Perekonnaõigus, perekonnaõigusseadus
  • Asjaõigus, asjaõigusseadus
  • Pärimisõigus, pärimisseadus
  • Võlaõigus, võlaõigusseadus
  • Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusinstituutidest
  • Dualism
  • Unitarism
  • Tsiviilõiguse allikad
  • VÕS § 23. Lepingupoolte kohustused
  • Lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte
  • kohustused võivad tuleneda ka
  • lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast;
  • lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest;
  • Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine
  • Tsiviilõiguse kehtivus
  • Nt. kui eksamil tuleb küsimus “Tsiviilõiguse kehtivus” räägid kõigist kolmest)
  • Rakendusseadus §2. Asjaolule või toimingule kohaldatav seadus
  • Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või
  • toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti
  • Rakendusseadus §11. Võlasuhetele kohaldatav seadus
  • Võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud
  • seadust
  • Tsiviilõiguse rakendamine
  • Nt. ühelt
  • jalgrattaomanikult on jalgratas ära varastatud, paari päeva pärast avastab, et keegi
  • sõidab jalgrattaga tema majast mööda. Läheb arvatatava jalgrattavarga juurde ja
  • eluline
  • situatsioon. Omanikul on õigus tagasi nõuda (norm asjaõigusseadusest situatsiooni
  • kohta)
  • Põhimõte – kui vallasasi on omaniku käest tema tahte vastaselt
  • ära võetud, sellisel juhul on õigus tal nõuda asi tagasi, isegi kui see on heauskse
  • valdaja käes (st. varastatud asja pole võimalik omandada). Nüüd tuleb selgitada kas
  • tüüp 2 ostis ratta turult ja kas see on varastatud (äkki andis sõbrale ja sõber müüs
  • ratta maha). Juhul kui sõber on ära müünud, kaitseb seadus heauskset omandajat; kui
  • tüüp 2 on varas, kaitseb seadus esialgset omanikku
  • Saab ratta tagasi nõuda. 2. Ei saa asja
  • tagasi nõuda
  • suhtes? – kõige olulisem!
  • Tsiviilõiguse tõlgendamine
  • TsÜS §3. Seaduse tõlgendamine
  • Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist
  • Analoogia
  • TsÜS §4. Analoogia
  • Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast
  • õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte
  • puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest
  • Lisaks: TsÜSi esimesed 4 paragrahvi, rakendusseadusest §2 ja § 11; soovitatavalt
  • Köhleri õpikust lk 1-27 (va lk 15-18)
  • FÜÜSILISED ISIKUD
  • Füüsiliste isikute õigusvõime
  • Ütleme, et autoõnnetuses hukkuvad mees ja naine, neil pole
  • testamenti, neil on erinevad seadusjärgsed pärijad (mehel poeg, naisel tütar). Neil oli tehtud
  • vastastikune testament – kes sureb enne, selle vara saab teine endale. Kui naine sureb enne
  • pärib naise vara mees ja pärib mehe poeg; kui sureb enne mees, siis vastupidi
  • Füüsilise isiku teovõime ja selle piiramine
  • piiratud
  • TsÜS §8. Füüsilise isiku teovõime
  • Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid
  • Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes
  • vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või
  • neid juhtida, on piiratud teovõime
  • Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma
  • tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud
  • teovõimega
  • TsÜS §9. Vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõime laiendamine
  • Kohus võib vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja
  • alaealise arengutase seda võimaldab. Sel juhul otsustab kohus, milliseid tehinguid võib alaealine teha
  • iseseisvalt
  • Alaealise piiratud teovõimet võib laiendada tema seadusliku esindaja nõusolekul. Kui nõusoleku andmisest
  • keeldumine on ilmselt vastuolus alaealise huvidega, võib kohus alaealise teovõimet laiendada seadusliku
  • esindaja nõusolekuta
  • Mõjuval põhjusel võib kohus alaealise piiratud teovõime laiendamise täielikult või osaliselt tühistada
  • TsÜS §8 (2)
  • TsÜS §8 (3)
  • Piiratud teovõimega isiku tehingud
  • Alla 7-aastaste alaealiste tehingud
  • aastane läheb mänguasjapoodi ja tahab isa antud rahaga endale mänguasja osta. Müüjal
  • jääb võimalus öelda, et ta ei usu last (too on raha sisse vehkinud vms). Neisse kahte
  • erandisse, eriti teise, tuleb kriitiliselt suhtuda. Teine tehingu pool võiks ikka asja kontrollida
  • antud juhul poemüüja, kas laps sai raha ikka isalt)
  • 7-18. aastaste alaealiste tehingud
  • NB! Eksamiks: vastad kõik grupid ja kas ühepoolsed/kahepoolsed
  • Mitmepoolsed
  • Nt. 16-aastasele kingiti sünnaks telekas; natukese
  • aja pärast telekat enam pole, aga poisil on uus jalgratas. Poiss ütleb, et telekas oli tema oma
  • ning ta müüs teleka maha ja ostis saadud raha eest jalgratta. Kas ta võis telekat maha müüa?
  • Tegu mitmepoolse tehingu, lepinguga. Tehingu tegemiseks on vaja siin vanema, kui
  • tehing hõljuvalt tühine. Ütleme, et poiss
  • müüs teleka naabrimehele; vanemad ei taha, et poiss oleks teleka maha müünud; vanemad
  • saavad tugineda sellele, et tehing on tühine ja minna naabrimehe juurde ja alusetu
  • rikastumise alusel vahetada tagasi raha ja telku. Ütleme, et vanemad pole avastanud, et
  • poisil on telekas müüdud; naabrimees tahab aga kindlust saada, et ta võib rahulikult telekat
  • vaadata; naaber võib minna poisi vanemate juurde ja küsida, kas nad kiidavad heaks. Ütleme
  • kui vanemad kiidavad heaks, on kõik okei. Kui vanemad ei kiida heaks ja naabrimees telkut
  • tagasi ei anna, on õigus pöörduda kohtusse. Ka jalgrattaostu võivad vanemad mitte heaks
  • kiita
  • Poiss müüs teleka, naaber maksis pool rahast ära ja leppisid kokku et õhtul tullakse telku
  • järgi ja makstakse kogu raha. See ost vormistati ka kirjalikult; poiss teleka müüjana kohustub
  • teleka üle andma kui naaber raha maksab. Vanemad sekkuvad; naabrimees aga ei tagane
  • lepingust. Nüüd vanemad saavad sekkuda; tehing pole veel täidetud, vanemad pole tehingut
  • lubanud ja tehing on tühine ning sel juhul seda täitma ei pea. Mida naaber saab nõuda?
  • Raha tagasi, loomulikult; aga ta nõuab ikkagi telkut; naaber võiks põhimõtteliselt esitada
  • hagi kohtusse ja nõuda täitmist. Sellisel juhul peaksid vanemad esitama kohtus vastuväited
  • miks tehing on tühine
  • Nt. poiss saab isalt sünnaks 3000 eeku ja isa ütleb, et
  • osta jalgaratas; õigus iseseisvalt tehing sooritada.)
  • Piiratud teovõimega täisealiste isikute tehingud
  • Ütleme, et oli täisealine, palju vara; trauma tagajärjel muutunud piiratud teovõimega
  • isikuks; teeb mingi tehingu. Müüb vallasasja, oma teleka naabrile 500 eest ja ei saa ise aru
  • oma tehingu tähendusest; mis tehing olemuselt on? Tehing on hõljuvalt kehtetu, oleks vaja
  • seaduliku esindaja eelnevat nõusolekut. Kui tahta naabrilt siiski telekat tagasi saada, siis kes
  • saab siin kohtusse minna? Seaduslik esindaja. Isik peab taotlema enda eestkostjaks
  • määramist; kohus peab tuvastama, kas tehingu sooritaja on piiratud teovõimega; juhul kui
  • eestkostja on määratud, siis kohus peab ka määrama selle, milliseid tehinguid ta võib
  • iseseisvalt sooritada
  • Seadusliku esindaja poolt tehtud tehingud
  • Loe Perekonnaseadusest 11. peatükk! (§97, §50 lõige 2, §99 ja §100)
  • Perekonnaseadus § 99. Tehingute piirangud
  • Eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta ei või eestkostja
  • võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega;
  • võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus;
  • kinkida eestkostetava vallasasja, välja arvatud tavapärased kingitused;
  • pantida eestkostetava vallasasju;
  • võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest;
  • loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest
  • Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja
  • anda nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta
  • Eestkostja kohta käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes
  • Perekonnaseadus § 100. Keelatud tehingud
  • Eestkostja ei või teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale
  • tsiviilkohustusi. – kui kolmandaks isikuks vanem ise ja ta kingib midagi eestkostetavale ja kui ei teki
  • tsiviilkohustusi,siis on see lubatud
  • Eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja
  • vendadega. – jäetud lisamata see,et välja arvatud juhul,kui eestkostetavale ei teki tsiviilkohustusi.Kui
  • lähisugulased tahaksid kingitust teha,siis alla 7 aastased ei saaks seda kingitust vastu võtta selle §-i järgi
  • Eestkostja ei või esindada eestkostetavat vaidlustes iseenda ja käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud
  • isikutega. Sel juhul esindab eestkostetavat eestkosteasutus
  • Eestkostja ja eestkostetava kohta käesoleva paragrahvi 1.-3. lõikes sätestatut kohaldatakse ka vanema ja
  • lapse suhtes
  • Otsusevõime
  • TsÜS §13. Otsusevõimetu isiku tehing
  • Tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime
  • õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab
  • tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks
  • Tehingu teine pool võib teha ettepaneku, et otsusevõimetuna tehingu teinud isik kiidaks tehingu heaks. Kui
  • isik ei keeldu heakskiidu andmisest kahe nädala jooksul, arvates ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta on
  • tehingu heaks kiitnud
  • Kui isik tegi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu mõju all olles endale ilmselt kahjuliku tehingu
  • siis eeldatakse, et ta tegi tehingu otsusevõimetuna
  • §13 lõige 2: võiks nagu öelda, et kui tüüp juba 10 kilose kella 300 krooni eest maha müüsin
  • ju ta siis ei saanud aru, mis ta tegin; see eeldus aga eeldab seda, et tal oli siiski
  • vaimutegevuse ajutine häire, seljuhul on eeldus kehtiv. Peaks olema meditsiiniliselt või mul
  • moel tõendatud, et otsusevõime oli häiritud. Tuleb pidada silmas, et kui otsusevõimetuna
  • tehakse ka endale mittekahjulik tehing, siis on ka see tühine
  • Elukoht
  • §14. Elukoht ja selle muutmine
  • Isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab
  • Elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas
  • Elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma
  • elukohta muuta
  • Kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht
  • §15. Alaealise ja eestkoste all oleva isiku elukoht
  • Piiratud teovõimega alaealise elukohaks loetakse tema vanemate või eestkostja elukoht. Kui vanemad elavad
  • lahus, on alaealise elukohaks selle vanema elukoht, kelle juures ta elab
  • Kui piiratud teovõimega alaealine elab vanematest või eestkostjast eraldi, võib tema elukohaks vanema või
  • eestkostja nõusolekul lugeda ka koha, kus alaealine alaliselt või peamiselt elab
  • Eestkoste all oleva piiratud teovõimega täisealise isiku elukohaks loetakse eestkostja elukoht. Eestkostja
  • nõusolekul võib selle isiku elukohaks olla koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab
  • Loe ka §15!
  • Teadmata kadunud isik ja surnuks tunnistamine
  • Teadmata kadunud isik
  • Surnuks tunnistamine
  • tema asukoha kohta pole andmeid 5 aasta jooksul, siis võidakse ta surnuks
  • tunnistada
  • TsÜS 20. Surnuks tunnistatud isiku surmaaeg
  • Surnuks tunnistatud isiku surmaajaks loetakse tema eeldatav surmaaeg
  • Kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta
  • lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed
  • Kui isik tunnistatakse surnuks käesoleva seaduse § 19 lõike 4 alusel, loetakse tema surmaajaks sõjategevuse
  • või loodusõnnetuse lõppemise aeg
  • Kui käesoleva seaduse § 19 lõikes 3 nimetatud asjaoludel jäi kadunuks mitu isikut ja nende tegelikku
  • surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse, et nad on surnud ühel ajal
  • Nt. 1. veebruar 2003 jäi isik kadunuks; surnuks
  • saab teda tunnistada alates 2. veebruar 2008. Kui nüüd tunnistatakse kohtus
  • surnuks, siis surmaaeg on 31. detsember 2004
  • Kui selgub, et pärast seda kui ta on surnuks tunnistatud, sai pärijaks tema poeg. Tal oli kaks
  • pärijat, poeg ja tütar. Pärast seda sureb tema poeg. Pärast poja surma pärib poja naine
  • Nüüd selgub, et tüüp sureb siis, kui tegelikest pärijatest on alles vaid tütar, siis on tütrel huvi
  • pöörduda kohtusse ja muuta surma aega
  • TsÜS §22. Surma tuvastamine
  • Kui surmaakti ei ole koostatud, kuid asjaolude kohaselt ei ole isiku surm kahtluse all, võib kohus tuvastada isiku
  • surma ja surmaaja. Sel juhul eeldatakse, et isik on surnud kohtuotsuses märgitud ajal
  • Lisaks: TsÜS 2. osa 1. peatükist - §7 kuni §23; rakendusseadusest §3, §4, §5; Köhleri
  • õpikust lk 54-57; täiendavalt: Perekonnaseadus 11. peatükk, §50, lõik 2 ja §70’;
  • tsiviilkohtumenetluseseadustikust peatükid 51, 52 ja 53
  • JURIIDILISED ISIKUD
  • Juriidilise isiku mõiste
  • TsÜS §24. Juriidilise isiku mõiste
  • Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik
  • Fiktsiooniteooria
  • Sihtvara teooria
  • Orgaaniline teooria
  • Õigustehniline mõiste
  • Juriidilise isiku õigusvõime ja teovõime
  • TsÜS §26. Juriidilise isiku õigusvõime
  • Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib
  • omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele
  • Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest
  • Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast
  • Juriidilise isiku liigid
  • Eraõiguslikud juriidilised isikud
  • TsÜS §25. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik
  • Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud
  • juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu
  • sihtasutus ja mittetulundusühing
  • Äriühingud
  • Tulundusühistu, mille kohta on eraldi seadus – Tulundusühistu seadus (vastu võetud 19
  • detsember 2001; kehtima hakkas jaanuar 2002). Tulundusühistu seaduses (§3) on põhimõte
  • et selles mittereguleeritud küsimuses kohaldatakse Äriseadustikku
  • Mittetulundusühingud
  • MTÜ seadus §1. Mõiste
  • Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla
  • majandustegevuse kaudu tulu saamine
  • Mittetulundusühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühing
  • ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel
  • Seaduses võib sätestada erisusi teatud liiki mittetulundusühingute asutamise, tegevuse ja lõpetamise kohta
  • Mittetulundusühingu ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud
  • Sihtasutused
  • Sihtasutuste seadus § 1. Sihtasutuse mõiste
  • Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja
  • kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks
  • Sihtasutuse õigusvõime tekib mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (register) kandmisest ja lõpeb
  • registrist kustutamisega
  • Sihtasutust ei ole lubatud ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks
  • Avalik-õiguslikud juriidilised isikud
  • §25. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik
  • Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud
  • avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel
  • Juriidilise isiku asutamine
  • Täisühingu
  • Usaldusühingu
  • Osaühingu
  • Tulundusühistu
  • Juriidilise isiku nimi ja asukoht
  • Vt. Äriseadustiku §9-§15; MTÜ-de seadus §4; Sihtasutuste seadus §3
  • Juriidilise isiku juhtimine
  • Juhtimisorganid
  • Tulundusühistuseadus § 64. Nõukogu
  • Ühistul peab olema nõukogu, kui ühistul on üle 200 liikme või kui osakapital on üle 400 000 krooni või kui
  • see on ette nähtud põhikirjaga
  • Nõukogu pädevusele ja tegevusele kohaldatakse vastavalt äriseadustikus aktsiaseltsi nõukogu kohta
  • sätestatut, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti
  • Juriidilise isiku esindamine
  • Vastutus
  • Juriidilise isiku lõppemine
  • Juriidilise isiku tegevuse lõpetamise üldkord
  • Kande tegemine registrisse (juriidiline isik
  • kustutatakse registrist)
  • Vt. eraldi MTÜde, sihtasutuste, tulundusühistute kohta, seal on eraldi reeglid, kes on
  • õigustatud isikud
  • Juriidilise isiku ühinemine, jagunemine ja ümber kujundamine
  • ; Äriseadustik täisühing
  • §79-80; §88-90; §98-102; usaldusühing - 125-132; OÜ – 135-139, §168-188; AS - §221
  • 242-248, 256-270, 290-327; 391-392; 434 & 435, §478-483; mõisted §7-21; MTÜde
  • seadus tervikuna va. 6 ( sealt ainult 56 &
  • pt. Sihtasutuste seadus tervikuna, va
  • (siit 61 ja 70)
  • & 8; Tulundusühistu seadus
  • ESEMED
  • Eseme mõiste ja liigid tsiviilõiguses
  • TsÜS §48. Eseme mõiste
  • Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks
  • TsÜS §66. Vara mõiste
  • Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti
  • Asjad kui esemed
  • Asja mõiste
  • TsÜS §49. Asja mõiste
  • Asi on kehaline ese
  • Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut
  • Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti
  • Asjaõigusseadus § 241. Hoonestusõiguse mõiste ja ulatus
  • Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja
  • pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib
  • seada ainult ühe hoonestusõiguse
  • Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks
  • Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus
  • Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti
  • Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus
  • laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa
  • Asjade liik
  • NB! Eksami puhul kirjuta kindlasti, milline on liigituse õiguslik tähendus!
  • Müügilepingus on ette nähtud, et võlgnik peab üle andma 1000 tonni teravilja;
  • teravili hävib; ta saab selle asendada. Kui on aga hävinud nt. mingi tuntud kunstniku
  • skulptuur, see on müüdud ja ostja pole veel kätte saanud, siis ostja ei saa nõuda müüjalt
  • asendamist, sest tegu on unikaalse asjaga.)
  • Asja osad
  • TsÜS §53. Oluline osa
  • Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks
  • või oluliselt muutuks
  • Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate
  • asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti
  • TsÜS §54. Kinnisasja osad
  • Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja
  • koristamata vili
  • Kinnisasja osaks ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis
  • samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi
  • Asjaõiguse lõppemisel maatükile jäänud ehitis muutub maatüki oluliseks osaks
  • Kinnisasjaga seotud asjaõigused on kinnisasja olulised osad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti
  • TsÜS §55. Ehitise osad
  • Ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa
  • eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata
  • Ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole ehitise osa
  • TsÜS §56. Mõtteline osa
  • Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast
  • Asja päraldised
  • TsÜS §57. Päraldis
  • Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku
  • eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu
  • Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta
  • Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette
  • nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi
  • viiul ja poogen)
  • Kasu, koormised ja kulutused
  • TsÜS §62. Kasu
  • Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised)
  • Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab
  • õigussuhte tõttu
  • Õigusvili on tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, samuti tulu, mida õigus
  • annab õigussuhte tõttu
  • Kui isikul on teatud ajavahemiku jooksul õigus asja või õiguse viljale, kuuluvad temale asjast selle
  • ajavahemiku jooksul eraldatud saadused ja asjast või õigusest selle ajavahemiku jooksul saadud tulu
  • Perioodiliselt saadava tulu puhul kuulub õigustatud isikule tema õigustuse ajale vastav osa viljast
  • Koormised ja kulutused
  • TsÜS §63. Kulutused
  • Esemele tehtud kulutused on
  • vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest;
  • kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse;
  • toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu
  • Asja väärtus
  • Oluline!
  • TsÜS §65. Eseme väärtus
  • Eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme
  • harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind)
  • Lisaks: TsÜS §48 - §66; Äriseadustiku §5; Asjaõigusseadus §72 ja §241; Köhleri
  • õpikust lk 77-90
  • SUBJEKTIIVNE TSIVIILÕIGUS
  • Tsiviilõigussuhe
  • Absoluutse iseloomuga
  • Relatiivse iseloomuga
  • Subjektiivse õiguse mõiste ja liik
  • Absoluutsed õigused
  • tsiviilõiguse jaoks olulisimad!
  • Relatiivsed õigused
  • Nt. on lepitud, et müüja annab asja üle 1
  • septembril; ostja maksab 10. septembril. Kui müüja pole asja üle andnud õigeks
  • ajaks, siis on ostjal vastuõigus müüja rikkumise suhtes
  • Muud subjektiivsed tsiviilõigused
  • Nõuded ja vastuväited
  • Nõuded
  • nõuda
  • Vastuväited
  • Nt. müüja nõuab ostja käest raha maksmist, ostja
  • saab tugineda oma vastuõigusele, kuna müüja pole oma kohustust täitnud ja asja üle
  • andnud
  • Juriidiline kohustus
  • Subjektiivse õiguse tekkimine, muutumine ja lõppemine
  • Juriidilise fakti mõiste ja liigitus
  • Objektiivne tsiviilõigus – õigusnormid; mingid reeglid nt. müügilepingu kohta, kuidas
  • sätestada ostja-müüja vahelisi suhteid. Kuidas õigusnormides loodud üldised reeglid
  • muutuvad konkreetseteks kohustusteks ja õigusteks? Selleks ongi vaja juriidilist fakti, mis
  • tekitab tsiviilõigussuhte. Antud juhul on juriidiliseks faktiks müügileping, mis tekitab
  • õigussuhte
  • Kahju tekitamine on juriidiline fakt, mis tekitab õigussuhte kannatanu ja kahju tekitaja vahel
  • Suhte sisu tuleb erinevatest õigusnormidest
  • Sündmused
  • Õigustoimingud
  • Tehingud!
  • Mitmepoolsed tehingud ehk lepingud
  • Muud õigustoimingud
  • nt. mingi teose loomine (autor kirjutab raamatu, tema
  • eesmärk polnud õiguslik tagajärg, kuid lisaks tekib tal autoriõigus)
  • Õigusvastased teod
  • lepingust
  • Subjektiivse õiguse tekkimine
  • olnudki
  • Õigusjärgluse mõtet kasutatakse tavaliselt üldõigusjärgluse kontekstis, kuid
  • seda tuleb alati kontrollida
  • Subjektiivse õiguse muutumine
  • Subjektiivse
  • õiguse lõppemine
  • ei lõppe üldse
  • õiguse teostamine ja kaitse
  • õiguse teostamise mõiste ja põhimõtted
  • hea usu põhimõte
  • TsÜS §138 (1)
  • Õiguse teostamisel tuleb toimida heas usus
  • Nt. üürileandja on andnud ruumi üürile, üür saab läbi, ütleb üürnikule
  • et ruume on ruttu vaja – olgu järgmine päev kõik tühi; üürnikul on õigus nõuda, et üürnik
  • läheks välja, kui üürnik ei lähe, siis kas jõuga võib valduse üle võtta? – ei või, õigusi ei tohi
  • teostada seadusvastasel viisil). Hiljem võib välja tõstma hakata kohtutäitur
  • õiguse kaitse mõiste ja viisid
  • Hädakaitse, hädaseisund, omaabi
  • TsÜS §140. Hädakaitse
  • Hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire
  • KarS § 28. Hädakaitse
  • Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise
  • isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri
  • Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis
  • ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju
  • tekitab
  • Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele
  • VÕS § 1045. Kahju tekitamise õigusvastasus
  • Kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui
  • kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis
  • TsÜS §141. Hädaseisund
  • Isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt
  • kui kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur
  • Kahju tekitanud isik peab hüvitama kahju, mille ta ohtu tõrjudes tekitas, kui tõrjutud oht tekkis temast
  • tuleneva asjaolu tõttu
  • Kui see on asjaolude kohaselt mõistlik, võib hädaseisundis tekitatud kahju hüvitamist nõuda isikult, kelle
  • huvides kahju tekitati
  • KarS § 29. Hädaseisund
  • Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või
  • teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on
  • kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve
  • ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust
  • Asjaõigusseadus § 41. Omaabi
  • Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire
  • Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või
  • jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta
  • Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli
  • tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta
  • Käesolevas paragrahvis sätestatud valdaja õigust omaabile võib kasutada ka § 33 3. lõikes nimetatud isik
  • Lisaks: TsÜS §138-141; Asjaõigusseadus §41; Karistusseadustiku §28,29; TsÜS §5,6
  • VÕS §2,3,4,6,24, Köhleri õpik 28-42; 47 – 53
  • TEHINGUTE ÜLDISELOOMUSTUS
  • Tehingu mõiste ja liigid
  • TsÜS §67. Tehingu mõiste
  • Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje
  • kaasatoomisele suunatud tahteavaldus
  • Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku
  • tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus
  • Mitmepoolsed tehingud on lepingud
  • tehingud
  • Mitmepoolsed
  • tehingud ehk lepingud
  • Kahepoolsed
  • Mitmepoolsed
  • kohustustehingu
  • käsutustehingu
  • TsÜS §6. Õigusjärglus
  • Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi
  • üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti
  • Käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest
  • Tahe ja tahteavaldus, tahteavalduse tegemine ja selle liigid
  • Tahe ja tahteavaldus
  • tahteavaldus
  • Kaudne ehk
  • konkudentne tahteavaldus
  • Vaikimine või
  • tegevusetus
  • Tahteavalduse tegemine
  • Vastuvõtmist vajavad tahteavaldused
  • Vastuvõtmist mittevajavad tahteavaldused
  • Tehingu tõlgendamine
  • tahteavalduse
  • tegija tahe
  • Vt. ka TsÜS §75 ja VÕS §29
  • Tehingu vorm
  • VÕS § 144. Käenduslepingu sõlmimine ja vorm
  • Tarbijakäenduslepingu puhul peab käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad
  • kohustused, olema kirjalikus vormis
  • Käendusleping kehtib ka seadusest või tehingust tuleneva vorminõude järgimata jätmise korral, kui käendaja
  • täidab lepingust tuleneva põhivõlgniku kohustuse
  • võib muuta samas vormis
  • kuidas tehing on tehtud
  • TsÜS §77, lõige 3, 2. lause: Poolte kokkuleppega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab
  • muuta muus vormis üksnes siis, kui pooled on selles kokku leppinud
  • VÕS §13, lõige 2: Kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea
  • seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti
  • Lisaks: TsÜS §67-83; VÕS §11,13,29; Köhleri õpik, lk 91-110; 148-155; 188-195
  • LEPING JA SELLE SÕLMIMINE
  • Lepingu mõiste ja selle sõlmimise viisid
  • tagajärje saavutamiseks
  • lepinguvabaduse põhimõte
  • VÕS § 9. Lepingu sõlmimine
  • Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil
  • vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud
  • kokkuleppe
  • Ofert
  • Oferdi mõiste ja tegemine
  • VÕS § 16. Pakkumus
  • Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse
  • esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud
  • Pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end
  • ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks
  • ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist
  • ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus
  • Ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide
  • näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele
  • isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, loetakse ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku
  • tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega
  • AKTSEPTANT; vahepeal ilmub keegi kolmas isik, kes tahab, et
  • oferent müüks asja talle; oferent on teinud A-ga oferdi. Ei saa öelda, et oferendil on keeld
  • teisele tüübile müüa. Leping on A-ga sõlmitud, aga täita seda võimalik pole (oferent müüs
  • asja juba teisele tüübile). Teise tüübi käest ei saa A samuti asja välja
  • nõuda, sest ta on juba omanik. Oferent on lepingut A-ga rikkunud
  • nõustumus
  • Oferdi lõppemine
  • Aktsept
  • Aktsepti mõiste ja viisid
  • Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja
  • nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping
  • sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest
  • lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo
  • tegemisest
  • VÕS § 20. Nõustumus
  • Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping
  • Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte
  • kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest
  • Kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine
  • jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult
  • tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks
  • Täienduste ja muudatustega aktsept
  • Nt. kui oferent müüb auto, kätteandmiskuupäev 1. august; aktseptandile see aga ei sobi ja ta
  • teeb kuupäevaks 2. August, siis see pole oluline muudatus
  • Aktseptimise aeg, hilinenud aktsept, lepingu sõlmimise aeg
  • Lisaks: VÕS §8,9,16,22; loe koos kommentaaridega; Köhleri õpikut pole vaja lugeda;
  • Võlaõiguse üldosa õpikust loe 6. peatükk (lk 93- 108) – “Lepingu sõlmimine”
  • TEHINGU KEHTIVUS
  • Tehingu kehtetuse põhjused ja tagajärjed
  • Toob kaasa tühisuse ja hõljuva tühisuse
  • Toob kaasa tühisuse
  • Toob kaasa tühisuse või
  • tühistatavuse
  • Tehingu tühisus vastuolu tõttu seadusest tuleneva keeluga
  • VÕS § 5. Seaduse dispositiivsuse põhimõte
  • Käesolevas seaduses sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui
  • seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui
  • kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi
  • Tehingu tühisus vastuolu tõttu Põhiseadusega
  • TsÜS §86. Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing
  • Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine
  • Tehingu tühisus vastuolu tõttu heade kommetega
  • Muud tehingu tühisuse alused
  • Nt. makseraskustes võlgnik müüb ära maatüki ja vormistab
  • selle müügilepinguna, kuid tegelikult raha ei maksta ja tegu on kinkimisega
  • §88. Käsutuskeeldu rikkuv tehing
  • Kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud
  • käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks
  • või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu
  • Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei laiene enne käsutuskeelu andmist tekkinud
  • asjaõiguste teostamisele
  • Tühise tehingu kinnitamine
  • §84. Tehingu tühisus
  • Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt
  • alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti
  • §85. Tehingu ühe osa tühisus
  • Tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et
  • tehing oleks tehtud ka tühise osata
  • Tühistatav tehing
  • Tühistamise mõiste ja alused
  • Selline tühistamise kord tehtib alates 1. juuli 2002. Enne seda oli samadel alustel teistsugune
  • kord, et tehingut kehtetuks saada, pidi esitama hagi kohtusse. Muudatuse mõte on selles, et
  • kui alused on olemas, on tühistamine tehtud lihtsaks, ei pea alati minema kohtusse. Kuigi, kui
  • teine pool ei aktsepteeri, et tehing on tühine, siis on õigus kohtusse minna
  • Eksimus
  • olulise
  • Eksimus pole see kui keegi tahab midagi poest osta
  • vaatab et kallis, aga okei, ostab ära; siis läheb teise poodi ja seal on odavam, see ei loe
  • eksimusena. Eksimus ei saa olla hinnas selle sama asja eest!
  • Kui ostja tahab maja vaikses kohas aga sinna ehitatakse tegelt tehast ja
  • müüja hoiab ostja teadmatuses, siis selliste asjaolude puhul on tegu tehtud hea usu vastaselt
  • ja seda saab tühistada
  • Pettus
  • Ähvardus ja vägivald
  • Nt. Isik ütleb, et teine on talle raha võlgu ja esitab kohe hagi ja nõuab
  • viivistega laenu sisse. Aga siis ei esita kui sa ei osta nt. minu autot teatud summa eest
  • Raskete asjaolude ärakasutamine
  • Tühistamise kord
  • Kinnitamine
  • Nt. ostja saab pärast
  • müügilepingu sõlmimist (ja enne tasumist!) teada, et maja juurde hakatakse tehast ehitama;
  • ta viib aga tehingu lõpule (tasub raha), siis on tehing muutunud selliseks, et tühistada enam
  • ei saa
  • Lisaks: TsÜS §84-01; Kõhleri õpik 110-131; 195-204; 213-223 + otsi TsÜSi muudatus
  • mis puudutab §86
  • TINGIMUSLIKUD TEHINGUD
  • Tingimusliku tehingu mõiste ja liigid
  • Nt. keegi konkureerib välismaale tööle ja
  • on teada, et kui otsus tuleb, peab ta olema nädala pärast kohal. Nüüd ta mõtleb, et tahaks
  • autot ära müüa, kui välismaale minek. Ütleb ostjale, et ta müüb auto, kuid tingimusel, et ta
  • saab koha. Kui ta koha saab, siis leping jõustub, kui ei saa, siis leping tähendust ei oma
  • Nt. mees müüski auto ära ja läks välismaale; samal ajal elas vanemate
  • majas, vanemad üürisid toa välja, sõlmisid üürilepingu, mis lõpeb siis kui poeg peaks tagasi
  • tulema, kui ta töötamist enam ei pikendata
  • TsÜS §104. Tingimuse saabumise takistamine või sellele kaasaaitamine
  • Tingimus loetakse saabunuks ka juhul, kui selle saabumist takistas hea usu põhimõtte vastaselt pool, kellele
  • tingimuse saabumine ei ole kasulik
  • Tingimust ei loeta saabunuks, kui selle saabumisele aitas hea usu põhimõtte vastaselt kaasa pool, kellele
  • tingimuse saabumine on kasulik
  • Hõljumisaeg
  • Näiteks keegi autoomanik peab minema välismaale, kandideerib Euroopa Komisjonis kõrgele
  • ametikohale. Nüüd on teada, et kui ta saab selle töökoha siis peab ta kiiresti Eestist lahkuma
  • Nüüd ta tahab oma auto siis ära müüa, kui ta saab Brüsselisse. Ta sõlmib juba sügisel
  • lepingu ära, et juhul kui ma osutun valituks, siis leping jõustub. Kui ta Brüsselisse ei saa
  • tööd, siis tingimusi ei saabu ja leping jääb sõlmimata. Sellel hõljumisajal see müüja ei tohi
  • seda autot kellelegi teisele müüa. Ostja saab nõuda kolmandatelt isikutelt auto välja andmist
  • kui ta saab Brüsselisse
  • Võimatu tingimus. Seadusvastane tingimus
  • Nt. sõlmitakse tehing, et kui 60
  • aastane tüüp tuleb sprindi olümpiavõitjaks, müüb teine pool talle odavalt auto
  • Nt. üks naaber ütleb teisele, et müüb talle auto odavalt kui
  • esimene annab vaenlasele tappa; niisiis, kui julged maha lüüa, siis saad auto odavamalt
  • Topeltmüügi asjad! Topeltmüügi lepingu sõlmimine pole keelatud, aga käsutus võib
  • siiski olla TsÜSi §106 lg 2 alusel tühine ja esialgne ostja võib nõuda täitmist
  • TsÜS §110. Tähtpäeva määramine
  • Tehinguga kindlaksmääratud õigusliku tagajärje tekkimiseks või lõppemiseks tähtpäeva ettenägemise korral
  • kohaldatakse vastavalt käesolevas peatükis edasilükkava või äramuutva tingimuse kohta sätestatut
  • Lisaks: Vt. TsÜS §102-110; Köhleri õpik lk 209-212
  • ESINDUS
  • Esinduse mõiste ja liigid
  • nt. inimene on kusagil ära; esindaja oskab asja paremini
  • advokaat on kliendi esindaja)
  • Seadusjärgne
  • Tehinguline esindus
  • Esindusõigus. Volitus
  • §118. Volituse andmine
  • Kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et
  • esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik
  • tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud
  • Esinduse lõppemine
  • Esindusõiguseta isiku tegevus
  • §128. Esindusõiguseta isiku ühepoolne tehing
  • Teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing on tühine
  • Kindlale isikule suunatud ühepoolsele tehingule, mis on tehtud teise isiku nimel esindusõiguseta
  • kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 129 ja 130 sätestatut, kui isik, kellele tehing oli suunatud, ei
  • vaielnud tehingu tegemisele vastu, kuigi ta esindusõiguse puudumisest teadis või pidi teadma
  • §129. Esindusõiguseta isiku mitmepoolne tehing
  • Teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle
  • nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab
  • Teise isiku nimel esindusõiguse piire ületades tehtud mitmepoolne tehing kehtib esindatava suhtes osas
  • milleks esindajal oli esindusõigus, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka osata
  • milleks esindajal ei olnud esindusõigust
  • Kui isik on teinud tehingu esindusõigust omamata või esindusõigust ületades, võib tehingu teine pool teha
  • isikule, kelle nimel tehing tehti, ettepaneku tehing heaks kiita. Heakskiit on kehtiv, kui see on avaldatud
  • ettepaneku tegijale
  • Kui isik, kelle nimel tehing tehti, ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul, arvates käesoleva paragrahvi
  • lõikes 3 nimetatud ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud
  • Kuni tehingu heakskiitmiseni võib teine pool tehingu tegemiseks tehtud tahteavalduse tagasi võtta, välja
  • arvatud juhul, kui ta tehingu tegemisel esindusõiguse puudumisest teadis või pidi teadma
  • Kui volitus peab olema antud teatud vormis, peab ka heakskiit olema antud samas vormis
  • Esindaja kohustuste rikkumine
  • Nt. esindajal on volitus müüa
  • kinnisasi esindatava nimel. Käsunduslepingu järgi tuleb müüa maatükk ja mitte odavamalt
  • kui 1 miljon krooni. Esindaja müüb tüki poole miljoni eest. Sel juhul pole esindusõigust
  • rikutud (volituses on kirjas, et ta võib müüa, kuid seal polnud kirjas rahasummat), ta rikkus
  • aga sisesuhet, ta rikkus käsundiandja juhiseid ja tegi temale kahjuliku tehingu
  • Lisaks: TsÜS 8. peatükk, 115-131; Äriseadustikust 3. peatükk §16-21, Perekonnaseadus
  • peatükk §92-104; Köhleri õpikust lk 167-182
  • TÄHTAEG JA TÄHTPÄEV
  • Tähtaja ja tähtpäeva mõiste ning tähendus tsiviilõiguses
  • pannakse täitmise tähtajaks 1. jaanuar, uus aasta, suve algus jne
  • Tähtaja kulgemise algus ja lõpp
  • §135. Tähtaja algus ja lõpp
  • Tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega
  • määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti
  • Tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel
  • Lisaks: Loe TsÜS 134-137; Köhleri õpik lk 212
  • HAGI AEGUMINE
  • Hagi aegumise mõiste
  • Hagi aegumise kulgemise katkemine
  • Hagi aegumise kulgmise peatumine
  • Lisaks: TsÜS 10. Peatükk, §142-169; Köhleri õpik lk 42-47

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

114
docx
Tsiviilõiguse üldosa konspekt
54
doc
Tsiviilõiguse üldosa
102
docx
TSIVIILÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS
36
doc
Tsiviilõiguse üldosa
39
doc
Tsiviilõigus
56
doc
Tsiviiliguse konspekt
22
docx
Tsiviilõiguse üldosa
27
doc
KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !