Tsiviilõiguse üldosa (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA
Tsiviilõiguse üldpõhimõtted: 1) TsÜS sisaldab üldiseid tsiviilõiguse aluspõhimõtteid nii normide kui printsiipidena; 2) nimetatud põhimõtted ja normid on üldkehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes.
TsÜS normid võib jaotada 4-ks:
isikud (füüsilised, juriidilised);
esemed;
tehingud ;
tsiviilõiguste teostamine .
TsÜS ülesandeks on sätestada üldised põhimõtted ja normid, mis kehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes, sh ka objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus .
Objektiivne tsiviilõigus-tsiviilõigusnormid, mis on sätestatud seadustes -TsÜS seaduses, perekonnaseaduses, asjaõigusseaduses, pärimisseaduses ja võlaõigusseaduses; muudes seadustes, mis sisaldavad tsiviilõigusnorme (nt töölepinguseadus ).
Subjektiivne tsiviilõigus-isiku õiguslikult tagatud võimalus teatud viisil käituda või nõuda teistelt vastavat käitumist.

Tsiviilasjad-vaidlused, mis toimuvad eraisikute vahel; hageja - isik kes on esitanud hagi , kostja - isik, kelle vastu on hagi esitatud, hagi - kohtu kaudu esitatud tsiviilnõue.

Õigus- riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike käitumisreeglite kogum, mis tagatakse riiklike mõjutusvahenditega.

Tavaõigus- õigusnormide ja tavade kogum, õiguseks muutunud tava.

Moraal -põhimõtete, tavade ja normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist ühiskonnas.

subjektiivne õigus-isikule kuuluvad õigused.


Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on kirjutatud kujul esitatud õigusnormide kogum.
Tsiviilõiguse ajalooline areng- Rooma õigusel on õiguse ajaloo seisukohast eriline tähtsus. Rooma õiguse seadustekogu –“ Corpus iuris civilis” (Justinianus) Sel kujul pärandas Rooma oma õiguse järgnevatele sajanditele. Eriti omandi- ja lepinguõigusesse puutuvad Rooma õiguse põhimõtted olid eeskujuks hilisemate õigussüsteemide kujundamisel. Rooma õiguse põhimõtted: Prantsuse tsiviilkoodeks, Saksa tsiviilseadustik, meil varem kehtinud Balti eraõigus .
TsÜS rakendamisala- eraõiguses-tsiviilõigusnorme sisaldavad seadused, kohaldatakse ka ühinguõiguse, äriõiguse, intellektuaalse omandi suhtes.
avalikus õiguses- protsessiseadustes kasutatakse TsÜS-st tulenevaid isikute, tehingute, esinduse, tähtaegade kohta käivaid norme. Ka karistusõiguses kasutatakse juriidilise isiku mõistet, mis on aga tsiviilõiguslik institutsioon .
Tõlgendamine: seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Seaduse tõlgendamine algab grammatilisest tõlgendamisest-seaduse sõnastus , sõnade tähenduse väljaselgitamine .
  • Grammatiline-seaduse sõnastus ja mõte, sõna üldine või juriidiline tähendus, grammatikareeglid .
  • Ajalooline-seaduse eesmärk selle vastuvõtmise ajal, seaduse tekkelugu , normi sisu väljaselgitamine.
  • Süstemaatiline-seaduse normide omavaheline mõtteline seos
  • Teleoloogiline -seaduse otstarve, eesmärk, mida tuleb sätte kohaldamisel arvestada

Analoogia -õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile . Kasutatakse siis kui konkreetse probleemi lahendamiseks pole vastavat sätet, mis oleks ette nähtud vastava situatsiooni jaoks. Kuid esmalt peab teadma, kas tegemist on õigusliku probleemiga. Kohaldatakse mõnda sarnast normi või lahendatakse probleem õiguspõhimõtete järgi.
  • Seaduse analoogia-kohaldatakse mingit teist, sarnase olukorra puhul kohaldatavat sätet.
  • Õiguse analoogia-kui vastavat seadust pole võimalik leida, lähtutakse õiguse üldisest mõttest.
    Riigikohus on korduvalt analoogiat kasutanud, viitena “seaduse lünk”, mis on praeguseks juba täidetud. Vajadus analoogiat kohaldada viitab puudustele õigussüsteemis.
    Analoogia asendajaks võib tsiviilõiguses pidada hea usu põhimõtet, mida rakendatakse kui iseseisvat õiguste ja kohustuste tekkimise alust.
    Analoogia on lubatud avalikus õiguses-protsessiõiguses, aga karistusõiguses on keelatud tunnistada tegu süüteoks analoogia põhjal.
    Tsiviilõigus-eraõiguse haru, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas, suhte poolte vastastikust käitumist lähtudes õiguslikust võrdsusest, sõltumatusest. Tsiviilõigus määrab nendest suhetest osavõtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundi. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid-annavad suhte pooltele võimaluse kokkuleppeks, mis on erinev seaduses sätestatust, kuid pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega.
    Varalised suhted-sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahel seoses materiaalsete väärtustega ja nende üleminekul ühelt subjektilt teisele.
    Eraõiguse eriosa moodustavad äriõigus , intellektuaalse omandi õigus, rahvusvaheline eraõigus jt.
    TsÜS-s sätestatud olulisemad tsiviilõiguse printsiibid : privaatautonoomia, tehingu vabaduse põhimõte, ettevõtluse ja mtü-sse koondumise vabadus, isikute võrdsuse põhimõte, hea usu põhimõte, subjektiivsete tsiviilõiguste vaba teostamise ja kaitstuse põhimõte.
  • Lepinguvabadus-füüsilised ja juriidilised isikud saavad ise otsustada, kellega lepingut sõlmida;
  • Tsiviilõiguste kohtulik kaitse- igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse (rikutud, vaidlustatud õigused, nt vaidlus pärandi üle)
  • Omandi kaitse- igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras;
  • Rikutud õiguste taastamine-enne rikkumist kehtinud olukorra taastamine, tegevuse kõrvaldamine, mis rikub õigusi;
  • Tsiviilõigussuhete osaliste võrdsus-kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele tagatakse võrdsed tingimused oma õiguste teostamiseks ja kaitseks.
    Hea usu põhimõte-loomuõiguslik käitumisprintsiip, mis väljendab
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Tsiviilõiguse üldosa #1 Tsiviilõiguse üldosa #2 Tsiviilõiguse üldosa #3 Tsiviilõiguse üldosa #4 Tsiviilõiguse üldosa #5 Tsiviilõiguse üldosa #6 Tsiviilõiguse üldosa #7 Tsiviilõiguse üldosa #8 Tsiviilõiguse üldosa #9 Tsiviilõiguse üldosa #10 Tsiviilõiguse üldosa #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Isabel341 Õppematerjali autor

    Mõisted

    Sisukord

    • TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA
    • Tsiviilõiguse üldpõhimõtted: 1)
    • TsÜS normid võib jaotada 4-ks
    • Objektiivne tsiviilõigus
    • Subjektiivne tsiviilõigus
    • Tsiviilasjad
    • Õigus
    • Tavaõigus
    • Moraal
    • Positiivne õigus
    • Tsiviilõiguse ajalooline areng
    • TsÜS rakendamisala- eraõiguses
    • Tõlgendamine
    • Analoogia
    • Seaduse analoogia
    • Õiguse analoogia
    • Tsiviilõigus
    • Varalised suhted
    • Eraõiguse eriosa
    • TsÜS-s sätestatud olulisemad tsiviilõiguse printsiibid
    • Hea usu põhimõte
    • Tsiviilõiguse allikad
    • Õiguse allikad
    • Avaliku ja eraõiguse eristamine
    • Subordinatsiooniteooria
    • Huviteooria
    • Täiendatud subordinatsiooniteeoria
    • Õigussuhte subjektid
    • Õigussubjektsus
    • Riigiorganite õigussubjektsuse
    • Õigussuhte objekt
    • Asjaõiguslik leping e käsutustehing
    • Kausaal- ehk kohustustehing
    • Abstraktsiooniprintsiip
    • Omand
    • Valdus
    • Tsiviilõigussuhte subjektid
    • Õigusvõime
    • Teovõime
    • Otsustusvõimetus
    • Teadmata kadunud
    • Füüsilise isiku surnuks tunnistamine
    • juriidiline isik
    • Eraõiguslik juriidiline isik
    • Avalikõiguslik juriidiline isik
    • Juriidilise isiku teooriad
    • Fiktsiooniteooria
    • Sihtvarateooria
    • Realistlik teooria
    • Täisühing
    • Usaldusühing
    • Aktsiaselts
    • Osaühing
    • Tulundusühistu
    • Sihtasutus
    • Juriidilise isiku esindaja
    • Juriidilise isiku organi otsuse kehtetus
    • Juriidiline isik lõpetatakse
    • Juriidilise isiku lõppemine
    • Likvideerijad
    • Toiming
    • Tehing
    • Juriidiline fakt
    • Õigusrikkumine
    • Juriidiline vastutus
    • Esemed
    • Kinnisasi
    • Vallasasi
    • Ettevõte
    • Ettevõtja
    • Asja oluline osa
    • Päraldis
    • Asendatav on vallasasi
    • Asendamatu asi
    • Esemele tehtud kulutused on
    • Kaasus

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    54
    doc
    Tsiviilõiguse üldosa
    54
    doc
    Tsiviilõiguse üldosa
    48
    docx
    Tsiviilõiguse üldosa
    50
    docx
    Tsiviilõiguse Üldosa
    45
    doc
    TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA
    114
    docx
    Tsiviilõiguse üldosa konspekt
    37
    odt
    Tsiviilõiguse üldosa
    36
    doc
    Tsiviilõiguse üldosa





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !