Tsiviilõiguse üldosa (0)

5 VÄGA HEA
 
Säutsu twitteris

Esitatud küsimused

  • Mille poolest erinevad moraal ja religioon ?
  • Miks on tava õiguallikas ?
  • Kuidas neid kahte eristada ?
  • Miks neid teooriaid kolm on ?
  • Miks jaguneb õigus era- ja avalikuks õiguseks ?
  • Miks jaguneb eraõigus kolmeks ?
  • Miks on riigil vaja sekkuda ?
  • Mismoodi eristub tsiviilõigus karistusõigusest ?
  • Miks on õigusallikad hierarhias ?
  • Miks on PS kõige tähtsam ?
  • Miks arvestatakse ?
  • Miks on seadus liiga üldine ?
  • Miks on konspektis 4 õigusallikat aga seaduses 2 ?
  • Kuidas omand tekib ?
  • Kes või mis on surnud inimene ?
  • Miks tunnistatakse isik teadmata kadunuks ?
  • Miks juhatus on kõige tähtsam organ ?
  • Miks nim eraõiguses tekkinud kohustusi juriidilisteks kohustusteks ?
  • Miks nim. Õigussuhtes tekkinud õigust subjektiivseks õiguseks ?
  • Kui põhikirjas puudub märge, et esindajal on edasivolitamisõigus ?
  • Millal aegumine katkeb ja millal peatub ?
Tsiviilõiguse üldosa
1.Tsiviilõiguse iseloomustus
1.1Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis
Õigus IUS ­ üldkohustuslikke käitumisnormide kogum, mis on kehtestatud riigi poolt, mille
rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK
Moraal ­ Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline), inimeste poolt kehtestatud ->
INIMENE
Õiglus AEQUITAS ­ Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste, DEFINEERIMATA
TERMIN
Tava ­ Pikemaajaline käitumisharjumus
Loomuõigus IUS NATURALE ­ (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus
Religioon ­ Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL
Moraal ja seadus erinevad kahes punktis:
1. seadus on välja töötatud ja vastu võetud riigivõimuorgani poolt ning sõnastatud ja
kirja pandud võimalikult täpselt. Moraal kujuneb aga ise ning ei ole kuskil kirja
pandud.
2. seaduse järgimist kontrollib riik ning seaduse rikkumine on vahelejäämise korral
karistatav.
Moraalipõhimõtte rikkumine võib aga esile kutsuda kollektiivi või tutvusringkonna moraalse
hukkamõistu.
Tavast erineb moraal selle poolest, et neist lähtumise põhjused on erinevad. Tava on
tingitud:
· lihtsalt harjumusest
· hirmust mingi ebameeldivuse ees
· hirmust erineda teistest
Moraalipõhimõtetest lähtub inimene teadlikult ning ei karda seejuures minna konflikti
teistega.
Tava võib olla õigusallikas, aga ta ei pruugi puutuda õigusesse. Tava on laiem kui õigus!
Tava erineb moraalist- tava ei puutu üldse moraali!
Mille poolest erinevad moraal ja religioon?
Moraal on seadustega hõlmatud. Religioon on jumala hukkamõist, moraal on teiste inimeste
hukkamõist.
Kas õigus ei ole moraal?
Miks on tava õiguallikas?
Kõike ei ole võimalik reguleerida ja seetõttu võetakse kasutusele tava, on vabaduse
põhimõte.Seadus ei jõua kõike reguleerida ja ei ole ka vaja.
Seadusest madalamal seisev õiguakt- määrused,eeskirjad.
Õigus
Eraõigus
Avalik õigus
- subjektid on võrdsed - subjektid on
alluvussuhtes avaliku võimu kandjale allumine
Avaliku võimu kandja on riik ja kohalikud omavalitsused.
Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid,
kus üheks pooleks on avaliku võimu kandja ja mida iseloomustab subjektide omavaheline
subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod.
Eraõigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad võrdseid
suhteid. Reguleerimismeetodiks on autonoomne meetod.
Kuidas neid kahte eristada?
96% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Tsiviilõiguse üldosa #1 Tsiviilõiguse üldosa #2 Tsiviilõiguse üldosa #3 Tsiviilõiguse üldosa #4 Tsiviilõiguse üldosa #5 Tsiviilõiguse üldosa #6 Tsiviilõiguse üldosa #7 Tsiviilõiguse üldosa #8 Tsiviilõiguse üldosa #9 Tsiviilõiguse üldosa #10 Tsiviilõiguse üldosa #11 Tsiviilõiguse üldosa #12 Tsiviilõiguse üldosa #13 Tsiviilõiguse üldosa #14 Tsiviilõiguse üldosa #15 Tsiviilõiguse üldosa #16 Tsiviilõiguse üldosa #17 Tsiviilõiguse üldosa #18 Tsiviilõiguse üldosa #19 Tsiviilõiguse üldosa #20 Tsiviilõiguse üldosa #21 Tsiviilõiguse üldosa #22 Tsiviilõiguse üldosa #23 Tsiviilõiguse üldosa #24 Tsiviilõiguse üldosa #25 Tsiviilõiguse üldosa #26 Tsiviilõiguse üldosa #27 Tsiviilõiguse üldosa #28 Tsiviilõiguse üldosa #29 Tsiviilõiguse üldosa #30 Tsiviilõiguse üldosa #31 Tsiviilõiguse üldosa #32 Tsiviilõiguse üldosa #33 Tsiviilõiguse üldosa #34 Tsiviilõiguse üldosa #35 Tsiviilõiguse üldosa #36 Tsiviilõiguse üldosa #37
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
anjavin Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • Tsiviilõiguse üldosa
  • Tsiviilõiguse iseloomustus
  • Õigus IUS
  • Moraal
  • Õiglus AEQUITAS
  • Religioon
  • Moraal ja seadus erinevad kahes punktis
  • Tavast erineb moraal selle poolest, et neist lähtumise põhjused on erinevad. Tava on
  • Avalik õigus
  • Eraõigus
  • Huviteooria
  • Subkordinatsiooni teooria
  • Täiendatud subkordinatsiooni teooria
  • Miks neid teooriaid kolm on?
  • Huviteooria puudus
  • Subkord. teooria puudus
  • Miks jaguneb õigus era- ja avalikuks õiguseks?
  • Eraõigus ius privatum
  • Eraõigus jaguneb kolmeks
  • Miks jaguneb eraõigus kolmeks?
  • Tsiviilõigus
  • Tsiviilõigus ius civile
  • Ühinguõigus
  • Majanduslik õigus
  • Miks on riigil vaja sekkuda?
  • Tsiviilõiguse reguleerimise ese
  • Reguleerimise meetod
  • Mismoodi eristub tsiviilõigus karistusõigusest?
  • Tsiviilõigusele lähenemine
  • Unitaristlik
  • Dualistlik
  • Mis tähendab üldosa?
  • Õigusallikas
  • Miks on õigusallikad hierarhias?
  • Miks on PS kõige tähtsam?
  • Antud seaduse aluse
  • Seaduse täitmine tähendab
  • Kas kohtupraktika on õiguallikas?
  • Miks arvestatakse?
  • Miks on seadus liiga üldine?
  • Tsiviilõiguse ajalooline areng, ajaloolised allikad
  • Tsiviilõiguse üldosa seadus ülesehitus ja üldsätted
  • Tõlgendamismeetod
  • Süstemaatiline tõlgendamine
  • Grammatiline tõlgendamine
  • Teleoloogiline tõlgendamine
  • Ajalooline tõlgendamine
  • Analoogia
  • Abstraktsiooni printsiip
  • Käsutamine
  • Kasutamine
  • Kohustav tehing
  • Käsutustehing
  • Valdamine
  • Kuidas omand tekib?
  • Vallasomand
  • Valdus
  • Otsene valdus
  • Kaudne valdus
  • Kinnisomand (maa)
  • Kinnistusraamat
  • Tsiviilõigussuhe
  • Kaasus
  • Õigussuhe
  • Õigussuhtel on kolm elementi
  • Subjekt
  • Objektivne
  • Positiivne
  • Subjektiivne õigus
  • Juriidiline kohustus
  • Juriidilise kohustuse iseloomu alusel
  • Eraõiguses
  • Mitmekülgne
  • Objekt
  • Juriidiline akt
  • Juriidiline fakt
  • Terminite hierarhia
  • § 67. Tehingu mõiste
  • Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille
  • Toiming
  • Tehing
  • Toiming on õigusliku tähendusega õiguspärane tegu
  • Tsiviilõiguse koostöö tekkimise alused?? Par. 5
  • Faktiline õigusallikas
  • NB! Ühekülgsed ja mitmekülgsed
  • Kaasuste lahendamise skeem
  • Tsiviilseadustiku üldosa seadus
  • Õigussuhte kolm elementi
  • Füüsilised isikud
  • Piiratud teovõime
  • Vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõime laiendamine
  • Otsusevõimetu isiku tehing
  • Eestkostja
  • Hooldaja
  • Par. 14 Elukoht ja tegevuskoht
  • Füüsilise isiku teadmata kadumine ja surnuks tunnistamine
  • Surnuks tunnistamine
  • Otsusvõimetus ja teovõime laiendamine!!!!
  • Juriidilised iskud
  • § 25. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik
  • Eraõiguslik juriidiline isik
  • Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik
  • Teadmata kadunuks
  • § 21. Surnuks tunnistatud isiku elusolek
  • Loeng 3!
  • Täisühing
  • Ehk kui täisühing jääb võlgu, maksavad kinni selle nende omanikud
  • Usaldusühing
  • Osaühing
  • Aktsiaselts
  • Aktsiaseltsi ja osaühingu erinevus : Aktsiaselts on mõeldud suuremate käivetega
  • Tulundusühistu
  • Mittetulundusühing- MTÜ
  • Võib saada kasumit, kuid ei või seda oma liikmete vahel ära jagada
  • Sihtasutus ehk fond
  • Juriidilise isiku õigusvõime
  • § 31. Juriidilise isiku organid
  • § 34. Juriidilise isiku esindamine - see kajastub ka kaasustes..eesmärk, kas saan aru, kes
  • § 37. Juriidilise isiku juhtorgani liikme vastutus
  • Juriidilise isiku esindamine
  • Hea usu põhimõte omavahelistes suhetes
  • Hääle andmine
  • ESEMED!!
  • § 48. Eseme mõiste – ei pruugi olla kehaline!!!!!
  • § 49. Asja mõiste
  • § 66. Vara mõiste
  • Kinnisasi ja vallasasi
  • § 54. Kinnisasja osad
  • § 51. Asendatav asi –muld,vesi,raha
  • § 56. Mõtteline osa
  • § 57. Päraldis
  • § 63. Kulutused
  • § 65. Eseme väärtus
  • § 68. Tahteavalduse liigid
  • § 69. Tahteavalduse tegemine
  • § 72. Tahteavalduse tagasivõtmine
  • § 73. Tahteavalduse tegija surm või piiratud teovõime
  • § 74. Tahteavaldus piiratud teovõimega isikule
  • § 75. Tahteavalduse tõlgendamine
  • § 76. Käsutusõiguse piiramine ja välistamine

Teemad

  • Tsiviilõiguse iseloomustus
  • Ius naturale
  • Moraal ja seadus erinevad kahes punktis
  • tingitud
  • Tava võib olla õigusallikas, aga ta ei pruugi puutuda õigusesse. Tava on laiem kui õigus!
  • Tava erineb moraalist- tava ei puutu üldse moraali!
  • Mille poolest erinevad moraal ja religioon?
  • Moraal on seadustega hõlmatud. Religioon on jumala hukkamõist, moraal on teiste inimeste
  • hukkamõist
  • Kas õigus ei ole moraal?
  • Miks on tava õiguallikas?
  • Kõike ei ole võimalik reguleerida ja seetõttu võetakse kasutusele tava, on vabaduse
  • põhimõte.Seadus ei jõua kõike reguleerida ja ei ole ka vaja
  • Seadusest madalamal seisev õiguakt- määrused,eeskirjad
  • Õigusalus, kus subjektid on võrdsed
  • Karistusõigus
  • Maksuõigus
  • Menetlusõigus
  • Haldusõigus
  • Tsiviilõigusele lähenemine
  • Ius civile
  • Pandektiline süsteem – õiguse jaotamine üld- ja eriosaks
  • Eriosas reguleeritakse spetsiifilised osad
  • Miks on konspektis 4 õigusallikat aga seaduses 2?
  • Seadustega on hõlmatud madalamad õigusaktid. Ja põhiseadus on niikuinii. Madalamad
  • õigusaktid on seaduse alusel täitmiseks
  • Tõlgendamismeetod
  • Tõlgendamine
  • normi asukoha, süstemaatika järgi; nt. normid räägivad isikust, ( nt füüsilise isiku
  • par.) see norm on ise grammatiliselt ebaselge;
  • Normi mõttekohane
  • tõlgendamine; mis on normi mõte, nt teise inimese tapmine, esimene inimene, teine
  • inimene, kolmas inimene – teist inimest ei tohi tappa, aga kas esimese inimese
  • tapmine on lubatud??
  • ajalooliselt
  • tõlgendatakse eelkõige ajaloolisi õigusallikaid , sotsialistlikud organisatsioonid nt
  • eesti nsv tsiviilkoodeks
  • Üld- ja erisätte tõlgendamine – üldsäte on üldine, erisäte (kindlate asjade kohta) on täpsem
  • tõlgendamine; vajalik siis, kui kaks normi räägivad sama asja. Kui on kaks sama olukorda
  • siis kohandatakse erisätet. Par 10 sätestas isikuid, par 7 sätestas alla 7 aastase tehinguid
  • erisäte. Erinorm on kitsam
  • käsutustehing
  • kohustav tehing
  • puudutab võlaõigust
  • Käsutustehing
  • Õigussuhtel on kolm elementi
  • Juriidilise kohustuse iseloomu alusel
  • Eraõiguses
  • võlgnikul on
  • kohustus maksta laen tagasi, võlausaldajal on õigus saada võlg tagasi
  • nt. ost ja
  • müük
  • Sündmus
  • Tehing on
  • Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille
  • tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille
  • tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on
  • lepingud
  • Mitmepoolsed tehingud on lepingud
  • Ühepoolne tehing nt testament?? Kahju tekkemine
  • Toode näide teost, mis ei ole toiming!
  • ; ühepoolsed ja mitmepoolsed
  • Kaasuste lahendamise skeem
  • Tsiviilseadustiku üldosa seadus
  • subjekt
  • kolmandaks isikuks
  • ühekülgne
  • mitmekülgne
  • objekt
  • füüsiline isik
  • Teovõime
  • eestkostja
  • piiratud teovõimega
  • kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või
  • muu asjaolu lõppemist heaks
  • Juriidiline isik
  • liigi
  • üksus
  • riik,kohalik omavalitsus(linn v vald), konkreetse seadusega loodud isik
  • Isiku surnuks tunnistamine
  • äriühing
  • täpselt sama
  • tegevuste jaoks kui osaühing
  • Tulundusühistu
  • Mittetulundusühing- MTÜ
  • Miks juhatus on kõige tähtsam organ? Kuuluvad moodustavad
  • on juriidilise isiku esindaja
  • Likvideerimine
  • Lõppemine
  • kogum
  • püsivalt ühendatud asjad
  • vajalikud
  • kasulikud
  • toreduslikud
  • Par.77 § 77. Tehingu vormivabadus
  • § 78. Kirjalik vorm
  • § 79. Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm
  • § 80. Elektrooniline vorm
  • § 81. Tehingu notariaalne kinnitamine
  • § 82. Tehingu notariaalne tõestamine
  • § 83. Tehingu vormi järgimata jätmine
  • Notariaalne kinnitamine
  • Notariaalne tõestamine
  • Tõendamine
  • Par 84 Tehingu tühisus§ 84. Tehingu tühisus
  • Tühine tehing
  • Tühistatav tehing
  • § 86. Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing
  • § 87. Seadusega vastuolus olev tehing
  • § 88. Käsutuskeeldu rikkuv tehing
  • § 89. Näilik tehing
  • jagu Tehingu tühistamine
  • § 90. Tehingu tühistamise mõiste
  • § 91. Isiku teadmine tühistamise alusest
  • § 92. Eksimus
  • § 93. Eksimuse tõttu tühistatava lepingu muutmine
  • § 94. Pettus RIIGIKOHTULAHEND!!!!
  • § 96. Ähvardus ja vägivald
  • § 98. Tühistamise kord
  • § 99. Tühistamise tähtajad
  • ähvarduse või vägivalla korral
  • pettuse või eksimuse korral
  • § 100. Tehingu kinnitamine
  • § 101. Kahju hüvitamine
  • peatükk TINGIMUSLIK TEHING
  • § 102. Edasilükkava või äramuutva tingimusega tehing
  • § 103. Mitme edasilükkava või äramuutva tingimusega tehing
  • § 104. Tingimuse saabumise takistamine või sellele kaasaaitamine
  • § 105. Õiguste ja kohustuste tekkimise või lõppemise aeg
  • § 106. Käsutused hõljumisajal
  • osa VASTUTUS TEISE ISIKU EEST
  • § 132. Teise isiku eest vastutamine
  • § 133. Teise isiku teadmise omistamine
  • osa TÄHTAEG JA TÄHTPÄEV
  • § 134. Tähtaja mõiste
  • § 135. Tähtaja algus ja lõpp
  • § 136. Tähtpäeva saabumine
  • § 137. Tähtaja möödumine
  • osa TSIVIILÕIGUSTE TEOSTAMINE
  • peatükk TSIVIILÕIGUSTE TEOSTAMISE VIISID
  • § 138. Hea usu põhimõte ( RIIGIKOHTU LAHEND )
  • § 139. Heausksuse eeldus
  • § 140. Hädakaitse
  • § 141. Hädaseisund-ohuseisund
  • peatükk AEGUMINE
  • jagu Aegumise tagajärjed
  • § 142. Aegumise mõiste
  • § 143. Aegumise arvestamine kohtu poolt
  • § 144. Kõrvalkohustusest tuleneva nõude aegumine
  • § 145. Kokkulepe aegumise kohta
  • § 145
  • Aegumise tagajärjed tagatisele
  • jagu Tehingust tuleneva nõude aegumine
  • § 146. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg
  • § 147. Aegumistähtaja algus
  • § 148. Lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva nõude aegumine
  • jagu Seadusest tuleneva nõude aegumine
  • § 149. Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg
  • § 150. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg
  • § 151. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg
  • § 152. Aegumine nõuete konkurentsi korral
  • jagu Aegumine erijuhtudel
  • § 153. Surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või
  • vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumine
  • !!!!!§ 154. Korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumine
  • kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks
  • § 155. Omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude ning perekonna- ja
  • pärimisõigusest tuleneva nõude aegumine
  • § 156. Aegumine õigusjärgluse korral
  • § 157. Jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumine
  • jagu Aegumise katkemine ja peatumine
  • § 158. Aegumise katkemine nõude tunnustamisega – katkeb- hakkab uuesti peale
  • algusest
  • Nt nõude tunnustamine- võib tähendada osalist tasumist
  • Kui võlgnik teeb mingi teo mis tunnistab võlga, nt on möödad 2 aastat ja siis teen
  • maksegraafiku, hakkab jälle 3 aastat peale
  • § 159. Aegumise katkemine täitetoimingu puhul
  • § 160. Aegumise peatumine hagi esitamisega
  • § 161. Aegumise peatumine vahekohtumenetluse korral
  • § 162. Aegumise peatumine kohustuse täitmisest keeldumise õiguse puhul
  • § 163. Aegumise peatumine vääramatu jõu tõttu
  • § 164. Aegumise peatumine perekondlikul põhjusel või eestkoste ajal
  • § 165. Aegumise peatumine piiratud teovõimega isiku puhul
  • § 166. Aegumise peatumine pärimise korral
  • !!!!!!!!!!!!! § 167. Aegumise peatumine läbirääkimiste korral
  • § 168. Peatumise toime
  • § 169. Aegumise peatumine nõuete konkurentsi korral

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

33
docx
54
doc
50
docx
114
docx
48
docx
45
doc
27
doc
56
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto