Facebook Like
Hotjar Feedback

Tsiviilõiguse üldosa (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille poolest erinevad moraal ja religioon ?
  • Miks on tava õiguallikas ?
  • Kuidas neid kahte eristada ?
  • Miks neid teooriaid kolm on ?
  • Miks jaguneb õigus era- ja avalikuks õiguseks ?
  • Miks jaguneb eraõigus kolmeks ?
  • Miks on riigil vaja sekkuda ?
  • Mismoodi eristub tsiviilõigus karistusõigusest ?
  • Miks on õigusallikad hierarhias ?
  • Miks on PS kõige tähtsam ?
  • Miks arvestatakse ?
  • Miks on seadus liiga üldine ?
  • Miks on konspektis 4 õigusallikat aga seaduses 2 ?
  • Kuidas omand tekib ?
  • Kes või mis on surnud inimene ?
  • Miks tunnistatakse isik teadmata kadunuks ?
  • Miks juhatus on kõige tähtsam organ ?
  • Miks nim eraõiguses tekkinud kohustusi juriidilisteks kohustusteks ?
  • Miks nim. Õigussuhtes tekkinud õigust subjektiivseks õiguseks ?
  • Kui põhikirjas puudub märge, et esindajal on edasivolitamisõigus ?
  • Millal aegumine katkeb ja millal peatub ?
 
Säutsu twitteris
Tsiviilõiguse üldosa
Tsiviilõiguse iseloomustus
  • Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis
    Õigus IUS – üldkohustuslikke käitumisnormide kogum, mis on kehtestatud riigi poolt, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK
    Moraal – Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline), inimeste poolt kehtestatud -> INIMENE
    Õiglus AEQUITAS – Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste, DEFINEERIMATA TERMIN
    Tava – Pikemaajaline käitumisharjumus
    Loomuõigus IUS NATURALE – (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus
    Religioon – Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL
    Moraal ja seadus erinevad kahes punktis:
  • seadus on välja töötatud ja vastu võetud riigivõimuorgani poolt ning sõnastatud ja kirja pandud võimalikult täpselt. Moraal kujuneb aga ise ning ei ole kuskil kirja pandud.
  • seaduse järgimist kontrollib riik ning seaduse rikkumine on vahelejäämise korral karistatav.
    Moraalipõhimõtte rikkumine võib aga esile kutsuda kollektiivi või tutvusringkonna moraalse hukkamõistu.
    Tavast erineb moraal selle poolest, et neist lähtumise põhjused on erinevad. Tava on tingitud:
    • lihtsalt harjumusest
    • hirmust mingi ebameeldivuse ees
    • hirmust erineda teistest
    Moraalipõhimõtetest lähtub inimene teadlikult ning ei karda seejuures minna konflikti teistega.
    Tava võib olla õigusallikas, aga ta ei pruugi puutuda õigusesse. Tava on laiem kui õigus!
    Tava erineb moraalist- tava ei puutu üldse moraali!
    Mille poolest erinevad moraal ja religioon?
    Moraal on seadustega hõlmatud. Religioon on jumala hukkamõist, moraal on teiste inimeste hukkamõist.
    Kas õigus ei ole moraal?
    Miks on tava õiguallikas?
    Kõike ei ole võimalik reguleerida ja seetõttu võetakse kasutusele tava, on vabaduse põhimõte.Seadus ei jõua kõike reguleerida ja ei ole ka vaja.
    Seadusest madalamal seisev õiguakt- määrused,eeskirjad.
    Õigus
    Eraõigus Avalik õigus
    - subjektid on võrdsed - subjektid on alluvussuhtes avaliku võimu kandjale allumine
    Avaliku võimu kandja on riik ja kohalikud omavalitsused.
    Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on avaliku võimu kandja ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod.
    Eraõigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad võrdseid suhteid. Reguleerimismeetodiks on autonoomne meetod.
    Kuidas neid kahte eristada?
    Huviteooria – Avalik õigus lähtub riigi huvist , eraõigus lähtub üksikisiku kasust;
    Subkordinatsiooni teooria ehk subjekti teooria – Avalik õiguses on subjektid alluvussuhetes, eraõiguses ollakse võrdsetes suhetes;
    Täiendatud subkordinatsiooni teooria – (puudutab avalikku õigust ainult) avalikus õiguses allutakse avaliku võimu kandjale.
    Miks neid teooriaid kolm on? – Järelikult kahest ei piisa, nendes on mingi puudulikus , Sest kaks esimest on puudulikud.
    Huviteooria puudus – lepinguõigus, pärimisõigus jne. (seos eraõigusega, kuulub sinna alla), avalik õigus ja eraõigus vastuolus . Nt riik sõlmib ostu-müügi lepingu.
    Subkord. teooria puudus – eraõiguses laste ja vanemate vaheline suhe (perekonna suhed), tööandja ja töötaja suhe
    Avaliku võimukandja – riik, KOV
    Miks jaguneb õigus era- ja avalikuks õiguseks? Neil on erinevad põhimõtted -> eraõiguse põhimõte on see, et lubatud on kõik see, mis ei ole keelatud; avaliku õiguse põhimõte on see, et keelatud on kõik see, mis pole lubatud.
    Eraõiguses on vabaduse põhimõte, avalikus õiguses on piiratud põhimõte
    Kui me eraõiguse valdkonnas keeldu ei leia, võib seda teha.
    Kui avalikus õiguses pole lubavat normi, siis ei või seda ka teha.
    Eraõiguses on võimalikult vähe keelde, et tagada suuremat vabadust, avalik õiguses on vastupidi.
    Eraõigus on selleks et tagada vabadusi, arengu, avalik õigus on selleks,et riik ei kasutaks oma võimu ära. Riigile seatekse piirianguid. Kui seda piiranguid ei oleks, siis inimese vabadus ei oleks seadusega kooskõlas.
    Praktiline tähendus
    Näidis refereedi maha kirjutamise lepinguga.
    Eraõigus ius privatum. Õigusalus, kus subjektid on võrdsed.
    Jaguneb nii nagu tahab. Kokku leppitud ei ole.
    Eraõigus jaguneb kolmeks: tsiviilõigus, ühinguõigus ja majandusõigus.
    Miks jaguneb eraõigus kolmeks?– Riigi sekkumise määr on erinev. Riigi jaoks on majandusõigus kõige tähtsam, kõige vähem tähtsam on tsiviilõigus.
    Tsiviilõiguses kõige vähem (sest tsiviilõigust reguleerivad lepinguid, omandeid); majandusõigusesse kõige rohkem.
    Tsiviilõigus – eraõiguse haru, õigusalus, mis reguleerib poolte võrdsuse alusel varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid.
    Tsiviilõigus ius civile – võlaõigus (peamine valdkond – lepingud ), asjaõigus (reguleerib peamiselt omandit), perekonnaõigus (reguleerib abielu ja vanemate-laste vahelisi suhteid), pärimisõigus (reguleerib pärimist)
    Ühinguõigus = kaubandusõigus = äriseadustik –reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust, lõpetamist. Puudutab juriidilist isikut.
    Majanduslik õigus – reguleerib pangandusõigust, kindlustusõigust.
    Miks on riigil vaja sekkuda? – Sest riigi huvid on mängus. Riigi kontekstis majandus puudutab rohkem riigi huve.
    Avalik õigus:
    • Karistusõigus
    • Maksuõigus
    • Menetlusõigus
    • Haldusõigus

  • Tsiviilõiguse mõiste
    Tsiviilõiguse reguleerimise ese (mida reguleeritakse) – varalised suhted, isiklikud mittevaralised suhted (nt. Hooldusõigus, tsiiviilõiguses ( solvamine jne))
    Reguleerimise meetod (kuidas) – reguleeritakse poolte võrdsuse alusel
    Mismoodi eristub tsiviilõigus karistusõigusest?
    Kehtib alluvus suhe. Reguleerimise meetod on erinev.
    Tsiviilõigusele lähenemine:
    Unitaristlik – Leiab, et tsiviil ja äriõigus on üks ja see sama asi, eristatud on ainult praktilistel kaalutlustel. Nad on erinevad õigusharud.
    Dualistlik – Leiab, et tsiviil ja äriõigus on 2 erinevat asja.
    Tsiviilõiguse mõiste tuleb Rooma õigusest. Ius civile (reguleeris oma kodanike )
    Pandektiline süsteem – õiguse jaotamine üld- ja eriosaks.
    Mis tähendab üldosa?
    Üldosa kehtestab üldised põhimõtted.
    Eriosas reguleeritakse spetsiifilised osad.
  • Tsiviilõiguse allikad
    Õigusallikas – koht, kus leiame õigust
    Õigusallikad on hierarhias :
  • Põhiseadus
  • Seadus
  • Õigusaktid (määrused, aktid , eeskirjad)
  • Tava
    .......................
  • Kohtupraktika
    Miks on õigusallikad hierarhias? Nad on tähtsuse järjekorras.
    Miks on PS kõige tähtsam? Sest see on vastu võetud rahva poolt.
    Seadusest madalamal seisvad õigusaktid (nt. määrused, eeskirjad) ->
    määrused ja eeskirjad peavad olema välja antud seaduse alusel ning seaduse täitmiseks. Antud seaduse alusel tähendab, et iga õigusakti välja andmiseks peab olema see seaduse alusel.
    Seaduse täitmine tähendab, et madalam akt ei või minna vastu ollu seadusega.
    Tava on vaja sellepärast, et ei ole võimalik kõike seadusega reguleerida.
    Kas kohtupraktika on õiguallikas?
    Kohtupraktika ei ole õigusallikas. Kohtupraktikaga arvestatakse, aga tegelikult ei pea.
    Sest meie õigussüsteemis pole kohtupretsentsenti.
    Riigiteataja , kriminaalmenetluse seadus – koht, kus kohtupraktika on õigusallikas.
    Miks arvestatakse?
    Seadus on üldine, ainult kohtus selgub , mis on tava ja sellepärast on mõtekas seda praktikat tunda.
    Miks on seadus liiga üldine?
    Ei ole võimalik kõike ette kirjutada ega tohikski, sest see on piirang, eraõiguses on aga kõik lubatud.
    Miks on konspektis 4 õigusallikat aga seaduses 2?
    Seadustega on hõlmatud madalamad õigusaktid. Ja põhiseadus on niikuinii. Madalamad õigusaktid on seaduse alusel täitmiseks.
    Tsiviilõiguse ajalooline areng, ajaloolised allikad
    • Prantsuse tsiviilkoodeksCode Civile (1800 algus) - Romaani õigusperekond;
    • Saksa tsiviilseadused – BGB – Germaani õigusperekond;
    • Balti eraseadus;
    • Tsiviilseadustiku eelnõu, NB! See ei ole allikas;
    • Vene NFSV tsiviilkoodeks (Vene Föderatisoon);
    • Eesti NSV tsiviilkoodeks, (Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik);
    • Tsiviilseadustiku üldosa seadus, 1992 (TSÜS) NB! On ka ajalooline, see mis praegu kehtib, ei ole ajalooline. Neid on kaks.

    Tsiviilõiguse üldosa seadus ülesehitus ja üldsätted
    Paragrahv 3.
    Tõlgendamismeetod :
    • Süstemaatiline tõlgendamine – lähtub õigusnormide süsteemist. Tõlgendamine normi asukoha, süstemaatika järgi; nt. normid räägivad isikust, ( nt füüsilise isiku par.) see norm on ise grammatiliselt ebaselge;
    • Grammatiline tõlgendamine – lähtub sõnade tähendusest (teksti tähendus);
    • Teleoloogiline tõlgendamine – mis on selle sätte mõte. Normi mõttekohane tõlgendamine; mis on normi mõte, nt teise inimese tapmine , esimene inimene, teine inimene, kolmas inimene – teist inimest ei tohi tappa, aga kas esimese inimese tapmine on lubatud??
    • Ajalooline tõlgendamine – lähtub ajaloolise seadusandja tahtest, ajalooliselt tõlgendatakse eelkõige ajaloolisi õigusallikaid , sotsialistlikud organisatsioonid nt eesti nsv tsiviilkoodeks.

    Ei ole kohustuskke järjekorda. Me tõlkeme nii nagu on vaja.
    !! üld ja erisätte tõlgendamismeetod - vajalik siis kui kaks normi räägivad sama asja kui meil on kaks sama olukorda, siis rakendame erisätet.
    Üld- ja erisätte tõlgendamine – üldsäte on üldine, erisäte (kindlate asjade kohta) on täpsem tõlgendamine; vajalik siis, kui kaks normi räägivad sama asja. Kui on kaks sama olukorda, siis kohandatakse erisätet. Par 10 sätestas isikuid, par 7 sätestas alla 7 aastase tehinguid – erisäte. Erinorm on kitsam.
    Analoogia, tuleb kõne alla siis, kui ei ole sätet, mida tõlgendada. Kohandatakse õiguse üldist mõtet. Riigi puhul kohandatakse välisriikide õigust.
    ! Riigikohtulahend
    Abstraktsiooni printsiipkohustav ja käsutustehingu pinguslik ääristamine
    tuleb eristada võlaõiguslikku ja asjaõiguslikku tehingut , kui me ei hoia neid lahus. Paragrahv 6, lg 3 ja 4.
    Ühe tehingu kehtivus, ei mõjuta teise tehingu kehtivust. Kui keegi saab pärandi, läheb omandiõigus uuele omanikule üle.
    Omandiõiguse üleminekul on tegemist kahe tehinguga. Üks tehing on käsutustehing puudutab asjaõigust, mis reguleerib omandi üleminekut; teine tehing on kohustav tehing puudutab võlaõigust, mis reguleerib muid tingimusi, nt. hinda, kvaliteeti, tähtaega. – ühe tehingu kehtivus ei puuduta teise tehingu kehtivust.
    Käsutamine on asja õigusliku kuuluvuse otsustamine.
    Kasutamine – omandiõiguse element; Rooma õigusõpik, või seal kus on juttu omandiõigusest
    Kohustav tehing – tehing, mis reguleerib muid tingimusi, nt. hinda, kvaliteeti, tähtaega
    Käsutustehing - tehing, mis reguleerib omandi üleminekut
    Valdamine – omandiõiguse element; Rooma õigusõpik, tegelik võim asja üle- (enda käes hoidmine) Sõltumata kas olen omanik v mitte
    Pastaka ostmine puudutab võlaõigust (kohustav tehing) ja asjaõigust(omanik puudub) (käsutustehing).
    Kuidas omand tekib?
    Vallasomand (kõik peale maa) tekib siis kui on kaks tingimist :
    1) kokkulepe omandi üleandmiseks;
    2) valduse üleminek.
    Valdus on tegelik võim asja üle; enda käes hoidmine, sõltumata sellest, kas oled omanik või ei;
    Otsene valdus – enda käes hoidmine;
    Kaudne valdus – valdaja on teine isik, reeglina omanik, kuid mitte alati;
    Kinnisomand (maa) – tekib kinnistusraamatukandega.
    Abstraktsiooni printsiip asjaõigus ja võlaõigus. (tuleb kontrollida eesolevaid tingimusi)
    Kinnistusraamat register , kuhu on kantud kõik kinnistud Eesti Vabariigis
    Kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, on tegemist abstraktsiooni printsiibiga.
    Tsiviilõigussuhe
    Kaasus – eluline situatsioon
    Õigussuhe – õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe;
    Õigussuhe ei ole sõprussuhe; religioonisuhe. Peame tuvastama kelle vahel on õigussuhe.
    Kodus on omandisuhe, koolis on lepingusuhe.
    Subjektiivsed
    Õigussuhtel on kolm elementi:
  • Subjekt – isikud, kes õigussuhtes osalevad; õigussuhtes osalevad subjekte nimetatakse poolteks – pooled. Õigussuhtes on alati kaks subjekti. Ühel poolel saab olla mitu isikut. Õigussuhtesse mitte puutuv isik on kolmas isik, nt kogu ülejäänud maailm on kolmas isik. Õigussuhte üks pool on alati õigustatud subjekt, teine pool on alati kohustatud subjekt. Alati on nii, et kellegi õigusele vastab kellegi kohustus!! Õigussuhe võib olla kas ühekülgne või mitmekülgne.
    Subjektid on kindlaks määratletud.
    Objektivne õigus on õigusnormid.
    Positiivne õigus on kehtiv õigus.
    Subjektiivne õigus- konkreetsele subjektile kuuluv õigus. (Olen pastaka omanik).
    Juriidiline kohustus on käitumine, mida tuleb teostada õigustatud isiku huvides.
    Juriidilise kohustuse iseloomu alusel:
    • aktiivsed
    • passiivsed
    Eraõiguses:
    • subjekt
    • subjektiivne õigus
    • juriidiline kohustus
    • objekt
    Ühekülgne tehing – kohustatud isik on üks pool, nt laenusuhe, võlgnikul on kohustus maksta laen tagasi, võlausaldajal on õigus saada võlg tagasi
    Mitmekülgne tehing - kohustatud isikud on mõlemad pooled samaaegselt, nt. ost ja müük, ostjal on kohustus maksta raha ja saada kaup, müüjal on õigus saada raha ja kohustus anda kaup.
  • Objekt – see, millele õigussuhe on suunatud. Nt. laenu puhul on objekt raha; ostu-müügi puhul on objektiks nt raha ja sai.. NB! Objekte võib olla mitu, eelkõige tasuliste tehingute (ost-müük) juures.
  • Sisu – õigussuhtes tekkivad õigused ja kohustused.
    Teovõime on aktiivne võime.
    Juriidiline akt – õiguste ja kohustuste tekkimise hetk. Võib olla ka sündmus, see pärast ei ole see tegu.
    Juriidiline akt on kas sündmus või tegu. Sündmus on inimtahtest sõltumatu, nt loodusõnnetus. Tegu on inimtahtest sõltuv. Sündmusest võib tekkida üks suhe.
    Tsiviilõigused ja kohustused tekivad tehingutest, ...(par. 5), muudest sündmustest!!
    Sõna „muud“ on oluline, sest tehing on ka toiming. Õigused ja kohustused tekivad tehingutest, sündmustest ja õigusvastastest tegudest.
    Juriidiline fakt – tegelik asjaolu, millega seadus seob teatud juriidiliste tagajärgede
    tekkimise ja nendeks tagajärgedeks on eelkõige subjektiivsete õiguste ja vastavate
    tsiviilõigussuhete tekkimine, muutumine ja lõppemine
    Terminite hierarhia
    • Toiming
    • tehing
    leping 2 tahteavaldus laenuleping , ostu-müügi
    § 67. Tehingu mõiste
    (1) Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.
    (2) Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud.
    Tehing, mis ei ole leping : (üks tahteavaldus) nt testament
    Toiming on õigusliku tähendusega õiguspärane tegu
    Tehing ja toiming erinevad sellepoolest, et toimingu ei pruugi olla tahteavaldus
    Tahtavaldust ei ole - auutoriõigused
    Tehing on toiming, kus on vähemalt tahteavaldus.
    Tehingud jagunevad ühepoolseteks ja mitmepoolseteks, sõltuvalt kas on üks või mitu tahteavaldust . Mitmepoolsed tehingud on lepingud.
    Leping on üks tehingu liik, kus on mitu tahteavaldust, ostu-müügi leping, kinkeleping .
    Toiming on õigusliku tähendusega õiguspärane tegu., tehing, mis ei ole leping; üks tahteavaldus, nt testament. Ühepoolne tehing nt testament?? Kahju tekkemine
    Tsiviilõiguse koostöö tekkimise alused?? Par. 5
    Toode näide teost, mis ei ole toiming!
    Subjektiivne pole käitumisakt ise vaid selle võimalus (eeldus). Subjektiivse õiguse kandjaks on õigussubjektne isik. Õigussubjektsus on otsuse-ja teovõime kokkulangevu
    Subjektiivne õigus- konkreetsele subjektile kuuluv õigus!!!!!
    Kui konkreetsel isikul on konkreetse asja suhtes õigus. Nt minule kuulub see pastakas!!!
    Faktiline õigusallikas- õigusallikas pole, aga tegelikkuses on olemas..õigusallikaks ära nimeta!!!
    Kohtupraktika pole õigusallikas.
    NB! Ühekülgsed ja mitmekülgsed (kohustatud on kas üks pool või mitu poolt ostu-müügi leping, laenuleping) ; ühepoolsed ja mitmepoolsed(tahteavaldus on kas ühelt poolt või rohkem kui ühelt poolt, nt testament )!
    Kaasuste lahendamise skeem:
  • Tuleb välja kirjutada tekstis märgitud subjektid, täpselt nii nagu kirjas on!
  • Tuleb välja kirjutada õigussuhte
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Tsiviilõiguse üldosa #1 Tsiviilõiguse üldosa #2 Tsiviilõiguse üldosa #3 Tsiviilõiguse üldosa #4 Tsiviilõiguse üldosa #5 Tsiviilõiguse üldosa #6 Tsiviilõiguse üldosa #7 Tsiviilõiguse üldosa #8 Tsiviilõiguse üldosa #9 Tsiviilõiguse üldosa #10 Tsiviilõiguse üldosa #11 Tsiviilõiguse üldosa #12 Tsiviilõiguse üldosa #13 Tsiviilõiguse üldosa #14 Tsiviilõiguse üldosa #15 Tsiviilõiguse üldosa #16 Tsiviilõiguse üldosa #17 Tsiviilõiguse üldosa #18 Tsiviilõiguse üldosa #19 Tsiviilõiguse üldosa #20 Tsiviilõiguse üldosa #21 Tsiviilõiguse üldosa #22 Tsiviilõiguse üldosa #23 Tsiviilõiguse üldosa #24 Tsiviilõiguse üldosa #25 Tsiviilõiguse üldosa #26 Tsiviilõiguse üldosa #27 Tsiviilõiguse üldosa #28 Tsiviilõiguse üldosa #29 Tsiviilõiguse üldosa #30 Tsiviilõiguse üldosa #31 Tsiviilõiguse üldosa #32 Tsiviilõiguse üldosa #33 Tsiviilõiguse üldosa #34 Tsiviilõiguse üldosa #35 Tsiviilõiguse üldosa #36 Tsiviilõiguse üldosa #37
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor anjavin Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    33
    docx
    Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt
    54
    doc
    Tsiviilõiguse üldosa
    50
    docx
    Tsiviilõiguse Üldosa
    114
    docx
    Tsiviilõiguse üldosa konspekt
    48
    docx
    Tsiviilõiguse üldosa
    45
    doc
    TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA
    27
    doc
    KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA
    56
    doc
    Tsiviiliguse konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun