Facebook Like
Hotjar Feedback

Tsiviilõiguse üldosa (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on õigus (õiguse mõiste) ?
  • Mille poolest õigus erineb moraalist/religioonist/tavast/õiglusest ?
  • Mis teooriate alusel jaguneb õigus eraõiguseks ja avalik õiguseks ?
  • Milleks üldse teooriaid vaja on ?
  • Miks neid teooriaid on kolm ?
  • Miks on vaja sellist liigitust - avalik ning eraõigus ?
  • Kuidas osaühingut asutada ?
  • Kuidas see tegutseb ?
  • Miks on vaja riigil erinevalt suhtuda ?
  • Kuid sisu mitte. Mida ius civile reguleerib ?
  • Mis on tsiviilõiguse ja eraõiguse vahe ?
  • Miks on tava õigusallikas ?
  • Miks just selline järjestus ?
  • Mis on sündmus ?
  • Miks on oluline muud õiguspärased teod ?
  • Mis on õigusjärglus ?
  • Kumma oma on auto ?
  • Mis on lõige? Mis on punkt ?
  • Millises ulatuses teovõime ei ole piiratud ?
  • Mis on Tallinna Ülikool ?
  • Mis on parteid ja kust saab seda kontrollida ?
  • Mis seoses on prokurist ja juhatus ?
  • Kummal on rohkem volitusi ?
  • Millistel alusel saab juriidilise isiku organi otsust tühistada ?
  • Mis on lõpetamise erisused, mitte alused ?
  • Milline kõige üldisem ?
  • Miks on õiguses vaja sellist nähtust nagu päraldis ?
  • Kes on kinnistu omanik ?
  • Mis on esindusõigus ?
  • Kuidas saada volituse paber esindajalt ?
  • Kes on auto omanik ?
 
Säutsu twitteris
Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp
EKSAM
07.06.2012
SISSEJUHATUS
Vajalikud kriteeriumid aine läbimiseks:
  • Riigikohtu lahendid .
  • Kaasuste lahendamine - eksamis sees.
  • Eksamile pääsemise eeldused: seminaride läbimine (tuleb osa võtta).
  • Kui kahes seminaris saadakse MA, siis on kogu aine MA.
  • Seminaril võib kasutada materjale, kuid mitte maha lugeda.
  • Iga seminar saab keegi personaalse küsimuse.
  • I seminar - 26. aprill (teine pool loengust).
  • Peab teadma RK lahendeid ning TsüS-i.
  • Kohustuslik kirjandus: TsüS kommenteeritud väljaanne /aluseks seadus, mitte õpik).
  • Võib kasutada TsüS õpikut (2012. a. variant).
  • Seminarides peab kaasas olema TsüS (raamatuna/ internetis).
  • Õppides viited Rooma õigusele. Õpitavad teemad võrdluses Rooma õigusega. Ladina keelsed terminid välja tuua.
  • Saksa tsiviilseadustik - näited/ võrdlus.
  • Midagi juurde lisamata, saab hindeks vaid C.

  • TEEMA I - TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS
    1.1. Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis
    TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA
    mõiste
    ÕIGUS/ius
    ERAÕIGUS /ius privatum AVALIK ÕIGUS/ius publicum
    (jaotatakse kaheks huviteooria + subjektiteooria alusel)
  • TSIVIILÕIGUS ; 1) KARISTUSÕIGUS ;

    2) ÜHINGUÕIGUS ;
    3) MAJANDUSÕIGUS .
  • Mis on õigus (õiguse mõiste)?
    ÕIGUS/ius - rooma õigussüsteemis oli õigusnormide jaoks tarvitusel termin ius. Mõnevõrra lihtsustatuna öelduna on õigus õigusnormide kogum.
    ÕIGUSNORM omakorda kujutab endast riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreeglit või põhimõtet. Õigusnormide kehtestamise peamiseks eesmärgiks on ühiskonnaliikmete kooselu õiglane korraldamine. Õigusnormide puhul (rakendatakse sundi). Selles väljendub riigi tahe ja seda kontrollib riik.
    Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks.
  • Mille poolest õigus erineb moraalist/religioonist/ tavast /õiglusest?
    Lisaks õigusnormidele on sotsiaalseteks normideks ka moraali- ja tavanormid . Nii moraali- kui tavanormidel on ühiskonnaliikmete käitumise kujundamisel oluline osa, ka need normid sisaldavad käitumisreegleid, kuid erinevalt õigusnormidest ei ole need reeglina kellegi poolt kehtestatud, vaid ühiskonnas välja kujunenud. Moraali- ja tavanormid ei ole üldjuhul kirjutatud reeglid. Kui õigusnormide järgimine on riigi poolt tagatud, siis moraalinormide või tavanormide puhul see nii ei ole. Sunniks võib lugeda inimeste hukkamõistu. Riik eristab moraali õigusest.
  • Mis teooriate alusel jaguneb õigus eraõiguseks ja avalik õiguseks ?
    ERAÕIGUS/ius privatum- rooma õigussüsteemis eraõigus e see, mis puudutab eraisikute hüvesid. Eraõigust võib määratleda kui õiguskorra seda osa, mis reguleerib üksikisikute omavahelisi suhteid nende võrdõiguslikkuse ja vaba enesemääramise ( privaatautonoomia ) alusel. Eraõigus on õiguskorra see osa, mille normid on suunatud kõigile isikutele, kusjuures isikud eraõiguses saavad tegutseda privaatautonoomia mõttest lähtuvalt - nad on oma otsustes vabad ja iseseisvad. Eraõiguse valdkondadeks loetakse tüüpiliselt tsiviilõigust, äriõigust ehk kaubandusõigust, intellektuaalset omandit ja rahvusvahelist eraõigust.
    Rooma õiguses eraldatakse Hugo-Heise süsteemi kohaselt kogu eraõigusest üldised küsimused ja moodustatakse nendest üldosa. Üldosale järgneb eriosa, mis omakorda koosneb neljast osast: 1) asjaõigus, 2) obligatsiooni-/võlaõigus, 3) perekonnaõigus, 4) pärimisõigus.
    AVALIK ÕIGUS/ius publicum - rooma õiguse alusel avalik õigus, mis käsitleb küsimust, lähtudes Rooma riigi huvidest. Avaliku õiguse valdkondadeks loetakse ehk õigusharudeks on näiteks riigiõigus , haldusõigus, maksuõigus, karistusõigus, menetlusõigused, konkurentsiõigus.
    Avaliku õiguse ja eraõiguse eristamise alusena saab kasutada mitmeid kriteeriume. Üheks eristamise aluseks on nn huvi teooria. Huvi teooriat väljendab ilmekalt Rooma juristi Ulpianuse (170-228 pKr) väljend avaliku ja eraõiguse eristamise kohta: publicum is est quod ad statum rei Romanea spectat, privatum quoa ad singulorum utilitatem - avalik õigus on see, mis peab silmas Rooma riigi seisundit , eraõigus on see, mis peab silmas üksikisikute huve. Avalik õigus on suunatud üldistele huvidele, eraõigus aga üksikisikute huvidele. Avaliku õiguse ja eraõiguse eristamise aluseks on ka subordinatsiooniteooria, mille puhul lähtutakse õigussuhte poolte erinevast õiguslikust positsioonist. Avaliku õiguse puhul ei ole õigussuhtes osalejad võrdsed, avalikule õigusele on iseloomulikud alluvussuhted. Eraõiguses, vastupidi, on tegemist võrdsete pooltega, tegemist ei ole alluvussuhetega, vaid eraõiguse subjeltid saavad ise vabalt oma käitumist määrata vastavalt privaatautonoomia põhimõttele. Huvi teooria puhul on avalik-õiguslikud alluvussuhted, kuid eraõiguses põhinevad suhted võrdsusel. Avaliku õiguse ja eraõiguse eristamise aluseks on ka subjektiteooria e täiendatud subordinatsiooniteooria, mille kohaselt avaliku õiguse hulka kuuluvad need õigusnormid , mille puhul on alati üheks subjektiks riik või muu kõrgema võimu kandja. Piisav ongi subjektiteooria, kuna üheks subjektis või muu kõrgeima võimu kandjaks on alati riik.
  • Milleks üldse teooriaid vaja on?
    Teooriaid on vaja, et defineerida õiguse liike: eraõigust ning avalikku õigust - see tuleneb teooriast.
  • Miks neid teooriaid on kolm?
    Ükski pole piisav. - Miks ei piisa? Antud teooriad ei ole vastandlikud, vaid nende abil saab avada avaliku õiguse ja eraõiguse eristamise erinevaid aspekte. Mis on huvi teooria puudus? Ka eraõiguses on asju, mis pakuvad riigile huvi (nt lepingud, perekond). Osad õigusnormid lähtuvad nii era- kui avaliku õiguse huvidest.
  • Miks on vaja sellist liigitust - avalik ning eraõigus?
    Avalik ja eraõigus reguleerivad erinevaid valdkondi ning neil on erinevad põhimõtted. Antud põhimõtteid ongi ainult 2, seetõttu liigitatakse ka kaheks.
    Põhimõtted:
  • avalikus õiguses ei ole keelatud kõik see, mis on lubatud;
  • eraõiguses on lubatud kõik see, mis ei ole keelatud.
    Õiguse jagunemine avalikuks õiguseks ja eraõiguseks tuleneb Rooma õigusest. Seega on mõistetav, et avaliku õiguse ja eraõiguse eristamist õigussüsteemi alusena tunutakse riikides, mille õigus põhineb Rooma kontseptsioonil, eelkõige Mandri-Euroopa, aga ka Skandinaavia süsteemiga riikides.
    Avaliku õiguse ja eraõiguse eristamine tähendab eelkõige õigusnormide vastavat grupeerimist. Õigusnormide liigitus avalikuks õiguseks ja eraõiguseks käib üksnes siseriikliku õiguse kohta.
    Avalik-õigusliku ja eraõigusliku regulatsiooni vahekorra määramisel on oluline õiguspoliitiline tähendus - kas soovitakse mingis valdkonnas enam riigi sekkumist või jäetakse isikutele endile suurem otsustamise vabadus.
  • Kas ius civile ning ius privatum on sünonüümid ?
    Ei ole, kuna ius civile kuulub ius privatum alla. Samamoodi ei ole era- ja avalik õigus sünonüümid.
    Eraõigus jaguneb:
  • TSIVIILÕIGUS - tugineb tänapäevases kontekstis rooma õigusele. Kviriitilik õigus kannab allikates sageli nimestust - ius civile. Seda ius civile't ei tule mingil juhul samastada praeguse aja tsiviilõigusega, sest neil mõlemal, nagu see ilmneb eespoolöeldusts, on erinev sisu ja ulatus. Reguleerib füüsiliste isikute vahelisi suhteid.
    • Võlaõigus. Võlaõigus reguleerib lepingulisi ja lepinguvälisi suhteid/kohustusi. Koosneb omakorda kolmest alaosast: 1) võlaõiguse üldosa, 2) lepingute üksikud liigid, 3) lepinguvälised võlasuhted. V
    • Asjaõigus. Asjaõigus reguleerib omandit ja piiratud asjaõigusi. Määrab reeglid vallasomandi ja kinnisomandi ning piiratud asjaõiguste (reaalservituudid, isiklikud servituudid, hoonestusõigus , ostueesõigus, pandiõigus ) kohta, samuti sisaldab sätteid valduse, kinnisturaamatu, omandi kaitse ning kaasomandi kohta. A
    • Perekonnaõigus. Perekonnaõigus reguleerib abielu ja vanemate-laste vahelisi suhteid. Peamisteks instituutideks on abielu, sugulusest tulenevad õigused ja kohustused, lapsendamine ja eestkoste. P
    • Pärimisõigus. Pärimisõigus reguleerib - vara üleminek isiku surma korral. Peamisteks instituutideks on pärimise alused (pärimine seaduse, testamendi või pärimislepingu järgi) ning pärimise käik. P

  • ÜHINGUÕIGUS (ka äri- või kaubandusõigus) - juriidiliste isikute alustamine ning tegevuse lõpetamine . Kuidas osaühingut asutada? Kuidas see tegutseb? Kuidas toimub selle likvideerimine? Sinna alla kuuluvad äriseadustik , MTÜ seadus - seadused, mis reguleerivad juriidilisi isikuid. Eelkõige ettevõtjate (kaupmeeste) vahelisi suhteid reguleeriv õigus. Peamiseks tsiviilõigusest eristavaks tunnuseks on peetud eelkõige seda, et äriõiguse subjektid on professionaalsed tootjad, vahendajad ja kauplejad, nendevahelistele suhete reguleerimisele on omane suurem paindlikkus ja vabadus.
  • MAJANDUSÕIGUS - nt pangandusõigus, kindlustusõigus . Riik sekkub panga tegevusse.
    Antud liigituse kriteeriumiks on riigi sekkumise määr - see kui palju riik sekkub. Kõige vähem sekkub riik tsiviilõigusesse, kõige rohkem majandusõigusesse. Ühinguõigus jääb vahepeale.
    • Riigi sekkumine tsiviilõiguse puhul - kokku võib leppida kõige puhul, mis ei ole keelatud. Lepinguid võib sõlmida, kuidas iganes.
    • Ühinguõiguse puhul on osamäär suurem, kuna ühingu sõlmimisel tuleb järgida vastavaid nõudeid. On ette nähtud üldised reeglid.
    • Majandusõiguse puhul on reegleid kõige enam. Reguleeritakse panga tegevust.

    Riigi roll on kõige suurem.
    Miks on vaja riigil erinevalt suhtuda? - Riigi enda huvides. Riigil on huvid reguleerimaks teatud valdkondi. Tekivad sotsiaalsed probleemid, kui ei reguleerita riigi tähelepanu. On vaja hoida sotsiaalset taset - riigikontroll pangale.
    Avalik õigus jaguneb:
    1. KARISTUSÕIGUS - määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest . Üldosa koosneb seitsmest peatükist . Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat. Eriosa annab konkreetsete karistatavate tegude kirjeldused ning karitused nende eest. Eriosa määratleb süüteokoosseisud (karistusseadustiku § 12 lg 1 süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus).
    2. MAKSUÕIGUS - maksuõigus kui õigusharu puudutab maksude olemust ja eesmärke, maksude liike, maksuõiguse allikaid , maksuõiguse üldpõhimõtteid, maksunõuete- ja kohustustega seonduvat, maksumenetlust ning maksukaristusõigust.
  • MENETLUSÕIGUS -
  • HALDUSÕIGUS - haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest jms.
    Tsiviilõigust ja ühinguõigust eristavad seisukohad:
  • Dualistlik seisukoht - tsiviilõigus ja ühinguõigus on kaks täiesti erinevat valdkonda. Dualistid väidavad, et kaubandusõigus on täiesti iseseisev õigusharu, lahus tsiviilõigusest. Nende arhumentideks on, et paljud kaubandusõiguse kategooriad, nagu nt börs , pank , veksel , väärtpaber jms on tsiviilõigusele tundmatud. Samuti asjaolu, et kaubandusõigus jätab kaubandussuhetes osalejatele suurema vabaduse. Tüüpiliseks dualistlikuks riigiks on Prantsusmaa, kus nii doktriinis kui ka seadusandluses on see seisukoht valitsev.
  • Unitaristlik seisukoht - tsiviilõigus ja ühinguõigus on tegelikkuse samad, kuid eristatud üksnes praktilistel kaalutlustel (1 õigusharu puhul oleks selle maht liiga suur). Unitaristid väidavad, et tsiviilõigus ja kaubandusõigs on oma olemuselt sarnased, kaubandusõigus on tsiviilõigusest eraldatud vaid praktilistel kaalutlustel. Unitarism valitseb nt Saksamaal. Eestit võib samuti liigitada unitaristlikuks riigiks. Eesti nüüdisaegses eraõiguses ei ole alust äriõigust eraldi õigusvaldkonnana eristada.
    Kumbki seisukoht ei ole õige/vale. Peab ise analüüsima ja tuletama kumba eelistada.
    1.2. Tsiviilõiguse mõiste
    Tsiviilõiguse pärinemine rooma õigusest. Tsiviilõiguse mõiste (ius civile) pärineb rooma õigusest, kuid sisu mitte. Mida ius civile reguleerib? - Rooma kodanike õigust. Tsiviilõigus hõlmab kõiki eraõiguse nelja valdkonda. Tsiviilõigus on eraõiguse haru, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid poolte võrdsuse alusel/põhimõttel. (Varalised suhted on sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahel seoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega aga ka nende ülemineku tõttu ühelt subjektilt teisele). Võlaõigus ja asjaõigus reguleerivad varalisi suhteid. Perekonnaõigus reguleerib isikulisi mittevaralisi suhteid. Pärimisõigus reguleerib ainult varalisi suhteid.
    Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, st normid, mis annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises, ka sellises, mis on erinev seaduses sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi.
    Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini.
    Mis on tsiviilõiguse ja eraõiguse vahe? Tsiviilõigus on eraõiguse haru. Eraõiguses puuduvad alluvussuhted. Tsiviilõiguses võivad varalised ja mittevaralised suhted olla korraga, eraõiguse muudes ei harudes ei pruugi olla.
    Poolte võrdsuse põhimõte on eraõiguse üks element. Karistusõigus reguleerib suhteid nt alluvussuhte alusel ( vastand ).
    Eristada saab kahte tuntumat tsiviilõiguse süsteemi: 1) institutsioonilist ja 2) pandektilist süsteemi.
    Institutsiooniline süsteem on saanud oma nimetuse ja sisu Rooma õigusest. Siit tulenevalt jagatakse tsiviilõigusnormid institutsioonilise süsteemi puhul kolme suurde gruppi: 1) isikutega seotud normid, 2) asjaõigused, 3) õiguste omandamise viisid. Kogu õigus, mida kasutati Roomas, käis kas isikute, asjade või haige kohta. Sellest ka eraõiguse instituutide järjestus: 1) isikutesse puutuv õigus, 2) asjadega seotud õigussuhted , 3) hagid.
    Pandektiline süsteem on samuti oma nime saanud Rooma õigusest - Corpus iuris civilis'e teise osa pealkirjast "Digesta seu Pandectae". Pandektilise süsteemi kohaselt jaguneb tsiviilõigus viide ossa: asjaõigus, võlaõigus, perekonnaõigus ja pärimisõigus.
    Institutsiooniline süsteem ja pandektiline süsteem on küll väliselt erinevad, kuid siiski võib öelda, et tegemist on eelkõige tsiviilõiguse erineva struktureerimise viisiga , peamised tsiviilõiguse valdkonnad aga kattuvad.
    Mis on üldosa? Pandektilises süsteemis on reeglina üldosa, mis on eelkõige õigustehniline võte. Üldsosas sätestatud normid on piltlikult öeldes toodud "sulgude ette", kehtides kõigi ülejäänud osade suhtes, see teeb süsteemi ratsionaalseks. Üldosal on funktsionaalne tähendus ning see hõlmab ka institutsioonilisele süsteemil iseloomuliku isikute osa. Tsiviilõigust üldiselt reguleerib TsüS. Eraldi seadus, mitte õiguse haru. Kui eraldi ei oleks TsüS-st üldosa, siis peaks igas harus kõik mõisted üle kordama. Seetõttu on ühes seaduses pragmaatilisel kaalutlusel toodud välja kõik tsiviilõiguse harusid puudutavate valdkondade mõisted. (Nt isikud on reguleeritud TsüS-s. Tsiviilõiguses eristab isikuid teovõime , kuid karistusõiguses eristab neid süüdivus .)
    1.3. Tsiviilõiguse allikad
    Allikad on kohad, kust me leiame õigust. Õigusallikateks nimetatakse õigusnormide objektiivse esinemise vorme. Tekkeviisist tulenevalt liigituvad tsiviilõiguse allikad kehtestatud õiguseks ja tavaõiguseks. Tsiviilseadustiku üldosa seadus sätestab tsiviilõiguse allikatena seadused ja tavad (TsÜS § 2 lg 1). Tänapäeval on nendeks nt seadused, üldaktid ja määrused.
    Roomal oli õigusallikaks selles mõttes orjandusliku ühiskonnaelu tingimused sellistena, nagu nad väljendusid tolle aja ühiskondlikes suhetes. Teiseks, formaalses tähenduses, on õigusallikateks need vormid, milles avalduvad kehtivad õigusnormid. Siia kuuluvad tavad, seadused ja muud seadusandlikud aktid . Peamiselt ajalooliselt on õigusallikaks ka nn juristide õigus, eriti nende õigusteadusliku teosed. Kolmandaks , õigusallikateks peavad mõned ka neid organeid, kes annavad üldkohustuslikke norme. Vanas Roomas näiteks rahvakoosolek, üksikud magistraadid , hiljem senat . Lõpuks, neljandaks on õigusallikateks ka need materiaalsed esemed, millele on paigutatud õigusnormid. Siia kuuluvad savitahvlid, hauakivid, papüürused, mitmesugused ürikud (nüüdsel ajal raamatud).
    Õigusaktide hierarhia:
  • Kõige tähtsam hierarhias on PÕHISEADUS .
    Kõrgeima võimu kandja on rahvas ning seetõttu on Põhiseadus kõige tähtsam õiguse allikas. Rahvahääletus ongi kõige otsesem demokraatia. Põhiseadus toimib praktikas kui õiguse üldpõhimõtete alliaks, seaduste tõlgendusargument ja seaduste kehtivuse mõõt. Põhiseadus kujutab endast alusnormi tsiviilõiguslikele regulatsioonidele, mis põhiseaduses sätestatud põhiõigusi ja kohustusi tagavad.
  • Järgnevad SEADUSED.
    Seadused on tsiviilõiguse kõige olulisemas allikad. PS kohaselt võtab seadusi vastu ainult Riigikogu. Seaduse võtab vastu Riigikogu, kelle on valinud rahvas - kaudne rahva tahe on esindatud . Eestis moodustavad tsiviilseadustiku viis eraldi vastu võetud seadust. Nendeks seadusteks on asjaõigusseadus , võlaõigusseadus , perekonnaseadus , pärimisseadus ja tsiviilseadustiku üldosa seadus.
  • Seadusest MADALAMAL SEISVAD ÕIGUSAKTID - nt määrus, eeskiri ( liikluseeskiri ), kord (tasulise parkimise kord Tln linnas). Tsiviilõiguse allikateks ei ole üldjuhul seadusest alamalseisvad aktid. Eelkõige võidakse teatud tsiviilõiguse valdkondi reguleerida määrustega, mis on seaduse alusel ja täitmiseks vastu võetud seadusest alamal seisvad õigusaktid.
    Rahva osalus väheneb nende vastuvõtmisel. Madalamad seadusaktid peavad olema vastu võetud seaduse alusel ja seadusega täitmiseks.
  • TAVA/consuetudo - üldiselt tunnustatud käitumisviis, harjumus. Tavaõiguseks muutuvad pikemaajaliselt rakendatud sotsiaalsed käitumisnormid aga alles siis, kui käibes osalevad isikud hakkavad pidama neid norme ka õiguslikult siduvaks. Reguleerivad inimeste suhteid vabaduse põhimõttel. Tava on vajalik, et komplektiseerida olukord, mis on õiguse poolt reguleerimata. TsüS § 2 lg 1: tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. TsüS § 2 lg 2: tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Pikaajaline käitumine ongi praktikas tava.
  • ( Kohtupraktika ) - kohtuotsused. Hiiliv ja de facto arvestatav õiguse allikas. Kriminaalmenetlusseadustikus reguleeritud. Ei ole õiguse allikas, kuna puudub õiguslik alus. Kohtupraktika oli reguleeritud varasemalt tsiviilkoodeksis. Tava tuvastatakse läbi kohtupraktika. See on faktiliselt õigusallikas, kuid mitte õiguslikult. Kohtupraktika peamiseks funktsiooniks tsiviilõiguses on õiguse tõlgendamine ja tõlgenduste põhjendamine . Lisaks tõlgendamisele võib kohtunikuõigus tekkida lünkade täitmisega olukorras, kus seadus konkreetset olukorda ei reageeri. Määrab midagi, mida ei ole kirja pandud. Faktiline õigusallikas - alus puudub, kuid kasutatakse ikkagi. Kohus kasutab tava teiste õigusallikatena kaasuste lahendamisel. Mandri-Euroopa õigussüsstemis ei ole kohtupraktika õigusallikaks, kuid Anglo-Ameerikas on. Hakati kasutama õigusallikana peale rooma õiguse retseptsiooni - 13. saj. peale rahvaste rännet.
    Anglo-Ameerika õigussüsteem - õigus on reguleeritud üldisel tasandil (common law). Eesti kuulub Mandri-Euroopa õiguskultuuriga maade hulka, mistõttu Eesti õiguskorras ei ole kohtupraktikal tsiviilõiguse allika tähendust. USA - konstitutsiooniline vabadus.
    Miks on tava õigusallikas? Kõike ei saa ega ole vaja reguleerida (vabaduse põhimõte).
    Miks just selline järjestus? Vastavalt rahva osalusele (demokraatia) - PS puhul kõige suurem jne.
    Eraõiguse põhimõte on vabaduse põhimõte. Inimestel jäetakse võimalikult suur vabadus.
    1.4. Tsiviilõiguse ajalooline areng
  • Corpus iuris civilis.
  • Code Civile (1804) e Prantsuse tsiviilkoodeks , Romaani (saksa) õigusperekond .
  • Saksa tsiviilseadustik/BGB (1900), Germaani (prantsuse) õigusperekond.
    Eestis:
  • Balti Eraseadus (1864) - tsaari-Venemaa. Kehtis veel ka EV ajal.
  • Tsiviilseadustiku eelnõu (1940) - ei jõutud vastu võtta, seetõttu jäi ka eelnõuks vaid.
  • Vene NFSV.
  • ENSV tsiviilkoodeks (1964 võeti vastu, jõustus 1965, kehtis erinevates osades aastani 2002).
  • Tsiviilseadustiku üldosa seadus (1994).
  • Tsiviilseadustiku üldosa seadus (01.07.2002).
    • 1865. aastal hakkas kehtima Friedrich Georg von Bunge (1802- 1897 ) poolt koostatud Balti provintsiaalseadustiku 3. osa "Est-, Liv- und Curlaendische Privatrecht" mida eesti keeles hakati nimetama Balti eraseaduseks (BES). BES koosneb sissejuhatusest ja neljast raamatust - perekonnaõigus, asjaõigus, pärimisõigus ja nõueteõigus. Seega on BES-ile omane pandektiline süsteem.
    • Eesti Vabariigi loomise järel jäi enamik tsaariaegseid seadusi kehtima, sh ka BES, mis kehtis kuni 1940. aastani (samuti aastatel 1941-44). Hakati ette valmistama Eesti oma uut tsiviilseadustikku, mille eelnõu valmis 1940. aastaks, kuid jäi seadusena vastu võtmata. Oli koostatud pandektilise süteemi põhimõttel, koosnedes üldosast, perekonnaõigusest, pärimisõigusest, asjaõigusest ja võlaõigusest. Eelnõu väljatöötamise peamisteks allikateks olid BES, Saksa BGB (Bürgerliches Gesetzbuch), Šveitsi ZBG ja Prantsuse Code Civil .
    • Nõukogude perioodil kehtis Eesti territooriumil kuni 1965. aastani Vene Föderatsiooni 1922. a. Tsiviilkoodeks, alates 1. jaanuarist 1965. a. aga Eesti NSV tsiviilkoodeks. Tsiviilkoodeksi osad olid üldsätted, omandiõigus, kohustisõigus (võlaõigus), autoriõigus , avastusõigus, leiutisõigus, pärimisõigus ning rahvusvaheline eraõigus.
    • 1940. a. eelnõu asjaõiguse osa võeti aluseks koostamaks asjaõigusseadust, mis võeti vastu 9. juuni 1993. a. ning mis hakkas kehtima 1. detsembrist 1993. a.
    • Järgmiseks tsiviilseadustiku osaseaduseks, mis pärast asjaõigusseadust vastu võeti, oli tsiviilseadustiku üldosa seadus (võeti vastu 28.06.1994).

    Tsiviilõiguse kehtiv süsteem näeb välja järgmiselt:
  • üldosa - tsiviilseadustiku üldosa seadus 01.07.2002
  • asjaõigus - asjaõigusseadus 01.12.1993
  • võlaõigus - võlaõigusseadus 01.07.2002
  • perekonnaõigus - perekonnaseadus 01.07.2002
  • pärimisõigus - pärimisseadus 01.02.2009
    1.5. Tsiviilseadustiku üldosa seadus
    § 1. Seaduse ülesanne
    Käesolevas seaduses sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted.
    § 2. Tsiviilõiguse allikad
    (1) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava.
    (2) Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust.
    § 3. Seaduse tõlgendamine
    Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist.
    • Õiguse tõlgendamine on seaduse mõtte väljaselgitamine seaduse rakendamisel.
    • Tõlgendamise viisid:

  • Grammatiline (keelelistel alustel, lähtuvalt sõnastuse uurimisest) - uuritakse seaduse sõnastust ja sõnade mõtet, lähtudes kas sõna üldisest või spetsiaalsest juriidilisest tähendusest ja grammatikareeglitest. Praktikas kasutatakse seaduse grammatilist tõlgendamist sageli kombineeritult koos mõne teise tõlgendamisvõimalusega;
  • Teleoloogiline (normi mõttes/eesmärgist lähtuvalt) - teleoloogiline tõlgendamine tegeleb seaduse eesmärgi väljaselgitamisega. Teleoloogilise tõlgendamise kaudu selgub seaduse otstarve, mida peab seaduse rakendaja arvestama ja silmas pidama.
  • Ajalooline e geneetiline (tõlgendamine selliselt nagu ajalooline seadusandja aru sai) - ajaloolisel tõlgendamisel uuritakse seaduse eesmärke selle vastuvõtmise ajal, samuti seaduse tekkelugu . Üldjuhul ei piisa ajaloolisest tõlgendamisest, vaid lisaks tuleb pöörduda ka teleoloogilise tõlgendamismeetodi poole. Lähtutakse ajaloolise seadusandja tahtest;
  • Süstemaatiline (lähtub normide süsteemist, arvestab sätetevahelist kooskõla ) - süstemaatilise meetodi abil toimub ka seaduse tõlgendamise põhiseadusliku väärtuskorra ning põhiõiguste kaitse aspektist . Süstemaatiline tõlgendamine tähendab ka teiste seaduste regulatsioonide arvestamist ja kasutamist.
    • Teisi on vaja, kuna grammatilisest tõlgendamisest ainuüksi ei piisa. Ajalooline tõlgendamine ENSV tsiviilkoodeksi tõlgendamine (ei räägita juriidilisest isikust veel, kuidas eristatakse organisatsiooni inimestest). Süstemaatiline tõlgendamine - täielik teovõime on 18. aastaseks saanud inimesel. Teleoloogiliselt ei saa olla juriidilise isiku suhtes, süstemaatiliselt kehtib see aga füüsiliste isikute suhtes. Kaks normi on vastuolus - siis tuleb otsustada, kumb on üldnorm (üldisem) ning kumb on erinorm (täpsem). Sõltumata, millises seaduses see on. Kui on täpsema valdkonna säte , kohaldatakse seda. Kas tõlgendamine peab olema selles järjekorras? Järjekorda ei ole vaja, vastavalt vajadusele.
    • TsÜS üldosa tõlgendamisel tuleb kasutada tõlgendamisviisi vastavalt vajadusele.

    § 4. Analoogia
    Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile . Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest.
    • Kui ei ole sätet, võetakse lähedaseim säte. Kui ei ole üldse sätet, tuleb ikkagi anda õiguslik hinnang. Tuleb lähtuda seaduse üldisest mõttest (teleoloogiline tõlgendamine). Õiguse üldine mõte - PS teooria (PS-st tulenevad põhimõtted).
    • Õiguse analoogiaga on tegemist juhul, kui sarnast olukorda reguleerivat seadust ei ole võimalik leida.
    • Seaduse analoogia puhul kohaldatakse mingit teist, sarnase olukorra puhul kasutatavat sätet. Kui sellist sätet ei ole, lähtutakse sellest seadusest, mida antud olukorras rakendatakse ning kohaldatakse mõnda sobivat sellest seadusest tulenevat üldpõhimõtet (ratio legis ).
    • Tuleb teha selgeks, kumb on üldnorm, kumb erinorm.

    § 5. Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused
    Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.
    • Need asjaolud , mille mõjul tsiviilõigused ja -kohustused tekivad, muutuvad ja lõppevad , ongi tsiviilõigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alusteks . Nimetatud asjaoludeks võivad olla kas sündmused, õiguspärased või õigusvastased teod. Õiguspärased teod omakorda on kas tehingud või muud õigustoimingud.
    • Soovitakse rääkida vaid õigustest, mis tekivad seoses tsiviilisikutega. Kohustused puudutavad samuti vaid ühe õigusharu (tsiviilõiguse) kohustusi..
    • Mis on tehing? TsÜS § 67 - tehingu mõiste.

  • Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus . (Teisiti õiguslik tahteavaldus.)
  • Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud.
    Tehing on üks
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Tsiviilõiguse üldosa #1 Tsiviilõiguse üldosa #2 Tsiviilõiguse üldosa #3 Tsiviilõiguse üldosa #4 Tsiviilõiguse üldosa #5 Tsiviilõiguse üldosa #6 Tsiviilõiguse üldosa #7 Tsiviilõiguse üldosa #8 Tsiviilõiguse üldosa #9 Tsiviilõiguse üldosa #10 Tsiviilõiguse üldosa #11 Tsiviilõiguse üldosa #12 Tsiviilõiguse üldosa #13 Tsiviilõiguse üldosa #14 Tsiviilõiguse üldosa #15 Tsiviilõiguse üldosa #16 Tsiviilõiguse üldosa #17 Tsiviilõiguse üldosa #18 Tsiviilõiguse üldosa #19 Tsiviilõiguse üldosa #20 Tsiviilõiguse üldosa #21 Tsiviilõiguse üldosa #22 Tsiviilõiguse üldosa #23 Tsiviilõiguse üldosa #24 Tsiviilõiguse üldosa #25 Tsiviilõiguse üldosa #26 Tsiviilõiguse üldosa #27 Tsiviilõiguse üldosa #28 Tsiviilõiguse üldosa #29 Tsiviilõiguse üldosa #30 Tsiviilõiguse üldosa #31 Tsiviilõiguse üldosa #32 Tsiviilõiguse üldosa #33 Tsiviilõiguse üldosa #34 Tsiviilõiguse üldosa #35 Tsiviilõiguse üldosa #36 Tsiviilõiguse üldosa #37 Tsiviilõiguse üldosa #38 Tsiviilõiguse üldosa #39 Tsiviilõiguse üldosa #40 Tsiviilõiguse üldosa #41 Tsiviilõiguse üldosa #42 Tsiviilõiguse üldosa #43 Tsiviilõiguse üldosa #44 Tsiviilõiguse üldosa #45 Tsiviilõiguse üldosa #46 Tsiviilõiguse üldosa #47 Tsiviilõiguse üldosa #48 Tsiviilõiguse üldosa #49 Tsiviilõiguse üldosa #50 Tsiviilõiguse üldosa #51 Tsiviilõiguse üldosa #52 Tsiviilõiguse üldosa #53 Tsiviilõiguse üldosa #54
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 54 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor cpuusepp Õppematerjali autor

    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    54
    doc
    Tsiviilõiguse üldosa
    114
    docx
    Tsiviilõiguse üldosa konspekt
    48
    docx
    Tsiviilõiguse üldosa
    36
    doc
    Tsiviilõiguse üldosa
    39
    doc
    Tsiviilõigus
    56
    doc
    Tsiviiliguse konspekt
    102
    docx
    TSIVIILÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS
    50
    docx
    Tsiviilõiguse Üldosa



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun