Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt (3)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille poolest erinevad moraal ja religioon?
  • Miks on tava õiguallikas?
  • Kuidas neid kahte eristada?
  • Miks neid teooriaid kolm on?
  • Miks jaguneb eraõigus kolmeks?
  • Miks on riigil vaja sekkuda?
  • Mismoodi eristub tsiviilõigus karistusõigusest?
  • Miks on konspektis 4 õigusallikat aga seaduses 2?
  • Miks on õigusallikad hierarhias?
  • Miks on PS kõige tähtsam?
  • Miks arvestatakse?
  • Miks on seadus liiga üldine?
  • Kuidas omand tekib?
  • Mis on subjektiivne õigus?
  • Miks on tava õigusallikas ?
  • Midagi kaudselt ?
  • Kuidas omand tekib ?
  • Kelle vahel on õigussuhe?
  • Mis hetkest tekib õigused ja kohustused õigussuhe ?
  • Millest juriidiline fakt tekib ?
  • Kes on auto omanik ?
  • Kes või mis on surnud inimene?
  • Miks tunnistatakse isik teadmata kadunuks?
  • Kes v mis on surnud inimene ?
  • Kes hüvitab kellele kahju?
  • Kes on kinnistu omanik ?
  • Miks nim eraõiguses tekkinud kohustusi juriidilisteks kohustusteks?
  • Miks nim Õigussuhtes tekkinud õigust subjektiivseks õiguseks ?
  • Kes on kinnistu omanik ?
  • Mille poolest erineb vara ja asi ?
  • Kes on auto omanik ?
  • Kui põhikirjas puudub märge et esindajal on edasivolitamisõigus?
  • Millal aegumine katkeb ja millal peatub ?
Vasakule Paremale
Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #1 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #2 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #3 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #4 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #5 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #6 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #7 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #8 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #9 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #10 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #11 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #12 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #13 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #14 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #15 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #16 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #17 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #18 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #19 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #20 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #21 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #22 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #23 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #24 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #25 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #26 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #27 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #28 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #29 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #30 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #31 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #32 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #33
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 425 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor nelikordakuus Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
37
odt

Tsiviilõiguse üldosa

Tsiviilõiguse üldosa 1.Tsiviilõiguse iseloomustus 1.1Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Õigus IUS ­ üldkohustuslikke käitumisnormide kogum, mis on kehtestatud riigi poolt, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK Moraal ­ Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline), inimeste poolt kehtestatud -> INIMENE Õiglus AEQUITAS ­ Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste, DEFINEERIMATA TERMIN Tava ­ Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus IUS NATURALE ­ (ldn

Tsiviilõiguse üldosa
thumbnail
70
docx

Tsiviilõiguse üldosa seaduse konspekt

 8küsimust ja 2 kaasust. Perfektne töö C. Ladina keelsed terminid.  A-võrdlus välisriigi õigusega.  Kohustuslik kirjastud: tsiviilseadustiku üldosa seadus  Tsiviilseadustiku üldosa kommenteeritud väljaanne.  Riigikohus.ee riigikohtulahendid I LOENG: Tsiviilõiguse iseloomustus Koht õigussüsteemis Ühinguõiguses tegeletakse juriidiliste isikute asutamise tegevuse ja lõpetamisega. Äriseadustega tegeletakse. Reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust, lõpetamist Majandusõiguses tegeletakse: pangandusõigusega, kindlustusõigusega.. Õigus on: Riigi poolt kehtestatud käitumisnormide kogum. (Riik peab sees olema.) Õiglus:seda ei saa defineerida, liigamlai mõiste.

Õigus ja eetika
thumbnail
82
docx

TsÜS küsimused eksamiks

Riigi poolt kehtestatud käitumisreeglite kogum. 2. Mis on seadus? seaduse vormis kas riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. 3. Kuidas õigus jaguneb? Õigus jaguneb era ja avalikuks õiguseks. Avalik õigus jaguneb omakorda näiteks karistusõiguseks;menetlusõiguseks;haldusõiguseks ja rahandusõiguseks. Era õigus jaguneb tsiviilõiguseks; ühinguõiguseks; majandusõiguseks. Tsiviilõigus omakorda veel võlaõiguseks; asjaõiguseks; perekonnaõiguseks ja pärimisõiguseks. 4. Millega tegeleb ühinguõigus? Reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust ja lõpetamist. 5. Millega tegeleb majandusõigus? Majandusõigus tegeleb pangandusõiguse ja kindlustusõigusega. 6. Mis on loomuõigus? Igale elusolendile kuuluv õigus 7. Mis on religioon? “Jumal” Jumala hukkamõist, mitte inimese. 8

Tsiviilõiguse üldosa
thumbnail
27
doc

KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 6. september 2012 Loeng ­ seminarid (seminari algus 18:45) · "Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud." · Riigikohtu lahendid (riigikohus.ee) Iseseisva tööna tutuvuda Rooma õigusega ja Saksa õigusega. 1. TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS 1.1. Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Mis on moraal? Moraal on arusaam õigest käitumisest moraali rikkumine toob kaasa inimeste hukkamõistu. Mis on õiglus? Õiglus ­ filosoofilise sisuga mõiste, määratlemata mõiste. Mis on õigus? Õigus ­ käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu. (Riik peab tagama õiguse täitimist, kui ta seda ei teeks oleks tegemist nt moraalinormiga.) ­ netist Tava on pikemaajaline käitumisharjumus. (Tava ei pea olema moraalne.)

Tsiviilõigus
thumbnail
50
docx

Tsiviilõiguse Üldosa

kandjale. Kõik, mis ei ole lubatud, on keelatud. Miks on oluline öelda, et allutakse avaliku võimu kandjale? Sest ka eraõiguses on allumine (vanemad ja lapsed) Miks jaguneb kaheks? Eraõiguses vabaduse põhimõte, Avalikus õiguses piiratuse põhimõte – et riik ei hakkaks võimutsema, tuleb seda piirata Miks meil neid põhimõtteid vaja on? Et vabadust realiseerida. Ühiskonnas, kus pole vabadust ei toimu arengut. Eraõigus jaguneb kolmeks: 1) Tsiviilõigus 2) Ühinguõigus – juriidilisi isikuid puudutav; reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust, lõpetamist. 3) Majandusõigus - reguleerib pangandusõigust, kindlustusõigust. Unitaristlik ja dualistlik lähenemine. Unitarism leiab et tsiviilõigus ja ühinguõigus (äriõigus) on üks õigusharu - eristatud on ainult praktilistel kaalutlustel. Dualistlik lähenemine ütleb, et tsiviilõigus ja ühinguõigus (äriõigus) on erinevad asjad. Miks jaguneb tsiviilõigus kolmeks

Tsiviilõiguse üldosa
thumbnail
54
doc

Tsiviilõiguse üldosa

 Võib kasutada TsüS õpikut (2012. a. variant).  Seminarides peab kaasas olema TsüS (raamatuna/ internetis).  Õppides viited Rooma õigusele. Õpitavad teemad võrdluses Rooma õigusega. Ladina keelsed terminid välja tuua.  Saksa tsiviilseadustik - näited/ võrdlus.  Midagi juurde lisamata, saab hindeks vaid C. 1 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 1. TEEMA I - TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS 1.1. Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA mõiste ÕIGUS/ius ERAÕIGUS/ius privatum AVALIK ÕIGUS/ius publicum (jaotatakse kaheks huviteooria + subjektiteooria alusel)

Tsiviilõigus
thumbnail
36
doc

Tsiviilõiguse üldosa

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA TsÜS 2008 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste................................................34 2. Füüsilised isikud...............................................................................................57 3. Juriidilised isikud..............................................................................................812 4. Tsiviilõiguse objektid.......................................................................................1314 5. Tsiviilõigussuhe, subjektiivsed õigused ja kohustused..................

Õigus
thumbnail
42
docx

Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS)

seaduses kirjas, pole lubatud pildistada) Kas mina võin teha kursusekaaslasega lepingu, et mina teen tema eest referaadi.  Vastuse saame põhimõtetest – lepingu sõlmimine, kui ei ole otseselt keelatud on see lubatud. Seaduses on kirjas, et leping on seadustühine, kui see on vastuolus heade tavadega. Eraõiguse jagunemisele ei ole antud kindlat liigitust Eraõiguse kolmik liigitus: 1. Tsiviilõigus a. Võlaõigus – lepingud, obligatsioon (tekivad 4 alusel, rooma eraõiguse alusel), kahju hüvitamine  Obligationes ex contractu (lepingust)  Obligationes quasi ex contractu (nagu lepingust)  Obligationes ex maleficio ehk ex delicto (pahateost)  Obligationes quasi ex maleficio ehk quasi ex delicto (nagu pahateost) b

Tsiviilõiguse üldosa




Kommentaarid (3)

west19 profiilipilt
west19: väga hea põhjalik materjal, kaasused olemas ka. Aitäh.
13:50 04-03-2016
Agnessaa profiilipilt
Agnessaa: suured tänud :)
22:41 13-02-2018
joujoujou22 profiilipilt
joujoujou22: Väga hea
12:16 12-02-2015



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun