Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt (3)

3 KEHV
 
Säutsu twitteris

Esitatud küsimused

  • Mille poolest erinevad moraal ja religioon ?
  • Miks on tava õiguallikas ?
  • Kuidas neid kahte eristada ?
  • Miks neid teooriaid kolm on ?
  • Miks jaguneb eraõigus kolmeks ?
  • Miks on riigil vaja sekkuda ?
  • Mismoodi eristub tsiviilõigus karistusõigusest ?
  • Miks on konspektis 4 õigusallikat aga seaduses 2 ?
  • Miks on õigusallikad hierarhias ?
  • Miks on PS kõige tähtsam ?
  • Miks arvestatakse ?
  • Miks on seadus liiga üldine ?
  • Kuidas omand tekib ?
  • Mis on subjektiivne õigus ?
  • Miks on tava õigusallikas ?
  • Midagi kaudselt ?
  • Kuidas omand tekib ?
  • Kelle vahel on õigussuhe ?
  • Mis hetkest tekib õigused ja kohustused, õigussuhe ?
  • Millest juriidiline fakt tekib ?
  • Kes on auto omanik ?
  • Kes või mis on surnud inimene ?
  • Miks tunnistatakse isik teadmata kadunuks ?
  • Kes v mis on surnud inimene ?
  • Kes hüvitab kellele kahju ?
  • Kes on kinnistu omanik ?
  • Miks nim eraõiguses tekkinud kohustusi juriidilisteks kohustusteks ?
  • Miks nim. Õigussuhtes tekkinud õigust subjektiivseks õiguseks ?
  • Kes on kinnistu omanik ?
  • Mille poolest erineb vara ja asi ?
  • Kes on auto omanik ?
  • Kui põhikirjas puudub märge, et esindajal on edasivolitamisõigus ?
  • Millal aegumine katkeb ja millal peatub ?
Tsiviilõiguse üldosa
1. Tsiviilõiguse iseloomustus
1.1 Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis
Õigus ­ käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK
Moraal ­ Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline) -> INIMENE
Õiglus ­ Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste (proovi mitte kasutada seda mõistet,
kerge orki tõmmata)
Tava ­ Pikemaajaline käitumisharjumus
Loomuõigus ­ (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus
Religioon ­ Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL
Tava võib olla õigusallikas, aga ta ei pruugi puutuda õigusesse. Tava on laiem kui õigus!!!!
Tava erineb moraalist- tava ei puutu üldse moraali!
- Mille poolest erinevad moraal ja religioon?
Moraal on seadustega hõlmatud. Religioon on jumala hukkamõist, moraal on teiste inimeste
hukkamõist.
- Kas õigus ei ole moraal?
- Miks on tava õiguallikas?
Kõike ei ole võimalik reguleerida ja seetõttu võetakse kasutusele tava, on vabaduse
põhimõte.Seadus ei jõua kõike reguleerida ja ei ole ka vaja
Seadusest madalamal seisev õiguakt- määrused,eeskirjad
Õigus
Eraõigus
Avalik õigus
- subjektid on võrdsed - subjektid on
alluvussuhtes avaliku võimu kandjale allumine
Avaliku võimu kandja on riik ja kohalikud omavalitsused.
Kuidas neid kahte eristada?
Huviteooria ­ Avalik õigus lähtub riigi huvist , eraõigus lähtub üksikisiku kasust
Subkordinatsiooni teooria ­ Avalik õiguses on subjektid alluvussuhetes, eraõiguses ollakse
võrdsetes suhetes
Täiendatud subkordinatsiooni teooria ­ (puudutab avalikku õigust ainult) avalikus õiguses
allutakse
avaliku võimu kandjale
Miks neid teooriaid kolm on? ­ Järelikult kahest ei piisa, nendes on mingi puudulikus, Sest
kaks esimest on puudulikud.
Huviteooria puudus ­ lepinguõigus, pärimisõigus jne. (seos eraõigusega, kuulub sinna alla),
avalik õigus ja eraõigus vastuolus. Nt riik sõlmib ostu-müügi lepingu.
Subkord. teooria puudus ­ eraõiguses laste ja vanemate vaheline suhe, tööandja ja töötaja
suhe
Avaliku võimukandja ­ riik, KOV
Miks jaguneb õigus era- ja avalikuks õiguseks? Neil on erinevad põhimõtted -> eraõiguse
põhimõte on see, et lubatud on kõik see, mis ei ole keelatud; avaliku õiguse põhimõte on see,
et keelatud on kõik see, mis pole lubatud.
Eraõiguses on vabaduse põhimõte, avalikus õiguses on piiratud põhimõte
Kui me eraõiguse valdkonnas keeldu ei leia, võib seda teha.
Kui avalikus õiguses pole lubavat normi, siis ei või seda ka teha.
Eraõiguses on võimalikult vähe keelde, et tagada suuremat vabadust, avalik õiguses on
vastupidi.
Eraõigus on selleks et tagada vabadusi, avalik õigus on selleks,et riik ei kasutaks oma võimu
97% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #1 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #2 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #3 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #4 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #5 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #6 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #7 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #8 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #9 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #10 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #11 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #12 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #13 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #14 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #15 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #16 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #17 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #18 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #19 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #20 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #21 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #22 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #23 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #24 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #25 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #26 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #27 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #28 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #29 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #30 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #31 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #32 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #33
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
326 laadimist Kokku alla laetud
3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
nelikordakuus Õppematerjali autor

Mõisted

moraal, õiglus, loomuõigus, religioon, moraal, religioon, huviteooria, huviteooria puudus, teooria puudus, eraõiguses, eraõiguses, eraõigus, tsiviilõigus, unitaristlik, dualistlik, pandektiline süsteem, õigusallikas, põhiseadus, seaduse täitmine, seadustega, prantsuse tsiviilkoodeks, ajalooline tõlgendamine, tehinguid, abstraktsiooni printsiip, omandiõiguse üleminekul, käsutamine, valdus, kinnistusraamat, õigussuhe, õigussuhtel, õigussuhtes, ühekülgne tehing, subjektiivne õigus, laenu puhul, juriidiline akt, juriidiline akt, mitmepoolsed tehingud, objektiivne õigus, faktiline õigusallikas, subjektiivne õigus, kandjaks, kohtupraktika, teleoloogiline, käsutamine, teovõime, teovõime, vaimuhaigus, eestkostja, hooldaja, alla 7, avalik õigus, surnuks tunnistamine, abstraktsiooni printiip, fiktsiooniteooria, juriidiline isik, lõige 2, teovõime, piiratud teovõime, eestkostja, par 10, riigikohus, juriidiline isik, fiktsiooniteooria, sihtvara teooria, huviteeoria, , sihtasutus, juriidilisel isikul, aktsiaselts x, juriidiline isik, par 39, likvideerimine, juriidiline isik, eseme mõiste, laenulepingu puhul, mõtteline osa, kinnistu, stockmannil, mitmepoolsed tehingud, seaduslik esindaja, käsutustehing, elektrooniline vorm, notariaalne kinnitamine, notariaalne tõestamine, tõendamine, õigussuhte objekt, subjektide kontroll, tehingu kehtetus, tühine tehing, luhial, tegemisest, kinnitus, tühine, kadri, asjaolud, as hooldusel, viivist, hädaseisund, oü y, nõude aegumistähtaeg, määramise korral

Teemad

  • Tsiviilõiguse üldosa
  • Tsiviilõiguse iseloomustus
  • Ius naturale
  • Tsiviilõiguse ajalooline areng, ajaloolised allikad
  • käsutustehing
  • kohustav tehing
  • nt laenusuhe
  • nt. ost ja
  • müük
  • Mitmepoolsed tehingud on lepingud
  • Toiming on õigusliku tähendusega õiguspärane tegu
  • Ühepoolne tehing nt testament??
  • Tsiviilõiguse koostöö tekkimise alused?? Par. 5
  • NB! Ühekülgsed ja mitmekülgsed
  • ; ühepoolsed ja mitmepoolsed
  • Kaasuste lahendamise skeem
  • Ajaloolised allikad
  • Eesti ajaloolised õigusallikad
  • Tsiviilseadustiku üldosa seadus
  • !Tõlgendamismeetod
  • grammatiline
  • teleoloogiline
  • süstemaatiline
  • ajalooline
  • Abstraktsiooniprintsiip
  • KÄSUTUSTEHING
  • KOHUSTAV TEHING
  • KÄSUTAMINE
  • otsene
  • kaudne
  • Vallasomand(ülejäänud)
  • Kinnisomand(maa)
  • Tsiviilõigussuhe
  • Kaasus
  • Õigussuhe
  • Õigussuhte kolm elementi
  • subjekt
  • kolmandaks isikuks
  • ühekülgne
  • mitmekülgne
  • objekt
  • objekte võib olla mitu - nt ühelt poolt raha, teiselt pool kaup
  • juriidiliseks faktiks
  • Võib olla kahesugune
  • sündmus
  • tegu
  • Millest juriidiline fakt tekib ?
  • § 67. Tehingu mõiste
  • Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla
  • õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus
  • Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille
  • tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille
  • tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on
  • lepingud
  • Toiming
  • Kaasuste lahendamine
  • kestvalt
  • Par. 14 Elukoht ja tegevuskoht
  • Füüsilise isiku teadmata kadumine ja surnuks tunnistamine
  • Surnuks tunnistamine
  • Abstraktsiooni printiip – võlaõigus ja asjaõigus tuleb hoida lahus!
  • kestvalt
  • par 9
  • par 10-12 1poolne tehing 2poolne tehing
  • § 24. Juriidilise isiku mõiste
  • § 25. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik
  • täisühing, usaldusühing
  • osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing
  • selle
  • riik,kohalik omavalitsus(linn v vald), konkreetse seadusega loodud isik
  • Loeng 3!
  • Täisühing on äriühing, kus täisosanikud vastutavad isiklikult kogu oma vara eest
  • Ehk kui täisühing jääb võlgu, maksavad kinni selle nende omanikud
  • Lühend TÜ !!!!
  • Usaldusühing on täpselt sama, mis täisühing. Seal on lihtsalt üks usaldusisik, kes ei
  • vastuta kohu oma vara eest!
  • Lühend UÜ!!!!!
  • Osaühing on selline äriühing, kus on osadeks jaotatud osakapital. OÜ
  • Aktsiaselts on selline äriühing, kus on aktsiateks jagatud aktsiakapital. AS
  • Aktsiaseltsi ja osaühingu erinevus :Aktsiaselts on mõeldud suuremate käivetega
  • tegevuste jaoks kui osaühing
  • Tulundusühistu on oma liikmete toetamiseks loodud juriidiline isik. Nt korteriühistu
  • tarbjateühistu
  • Mittetulundusühing- MTÜ- loodud mittetulunduslike eesmärkide toetamiseks- nt
  • üliõpilasselts
  • Võib saada kasumit, kuid ei või seda oma liikmete vahel ära jagada
  • Sihtasutus ehk fond..eesmärgistatud varale. Kogub raha ja jagab selle laiali mingil
  • eesmärgil. Nt luulefond
  • § 31. Juriidilise isiku organid
  • § 34. Juriidilise isiku esindamine - see kajastub ka kaasustes..eesmärk, kas saan aru, kes on
  • juriidilise isiku esindaja
  • § 37. Juriidilise isiku juhtorgani liikme vastutus
  • § 48. Eseme mõiste – ei pruugi olla kehaline!!!!!
  • § 49. Asja mõiste
  • § 66. Vara mõiste
  • kogum
  • § 54. Kinnisasja osad
  • § 51. Asendatav asi –muld,vesi,raha
  • § 53. Oluline osa
  • § 56. Mõtteline osa
  • § 57. Päraldis
  • § 63. Kulutused
  • vajalikud
  • kasulikud
  • toreduslikud
  • § 65. Eseme väärtus
  • § 68. Tahteavalduse liigid
  • § 69. Tahteavalduse tegemine
  • § 72. Tahteavalduse tagasivõtmine
  • § 73. Tahteavalduse tegija surm või piiratud teovõime
  • § 74. Tahteavaldus piiratud teovõimega isikule
  • § 75. Tahteavalduse tõlgendamine
  • § 76. Käsutusõiguse piiramine ja välistamine
  • Par.77 § 77. Tehingu vormivabadus
  • § 78. Kirjalik vorm
  • § 79. Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm
  • § 80. Elektrooniline vorm
  • § 81. Tehingu notariaalne kinnitamine
  • § 82. Tehingu notariaalne tõestamine
  • § 83. Tehingu vormi järgimata jätmine
  • Par 84 Tehingu tühisus§ 84. Tehingu tühisus
  • § 86. Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing
  • § 87. Seadusega vastuolus olev tehing
  • § 88. Käsutuskeeldu rikkuv tehing
  • § 89. Näilik tehing
  • jagu Tehingu tühistamine
  • § 90. Tehingu tühistamise mõiste
  • § 91. Isiku teadmine tühistamise alusest
  • § 92. Eksimus
  • § 93. Eksimuse tõttu tühistatava lepingu muutmine
  • § 94. Pettus RIIGIKOHTULAHEND!!!!
  • § 96. Ähvardus ja vägivald
  • § 98. Tühistamise kord
  • § 99. Tühistamise tähtajad
  • ähvarduse või vägivalla korral
  • pettuse või eksimuse korral
  • § 100. Tehingu kinnitamine
  • § 101. Kahju hüvitamine
  • peatükk TINGIMUSLIK TEHING
  • § 102. Edasilükkava või äramuutva tingimusega tehing
  • § 103. Mitme edasilükkava või äramuutva tingimusega tehing
  • § 104. Tingimuse saabumise takistamine või sellele kaasaaitamine
  • § 105. Õiguste ja kohustuste tekkimise või lõppemise aeg
  • § 106. Käsutused hõljumisajal
  • osa VASTUTUS TEISE ISIKU EEST
  • § 132. Teise isiku eest vastutamine
  • § 133. Teise isiku teadmise omistamine
  • osa TÄHTAEG JA TÄHTPÄEV
  • § 134. Tähtaja mõiste
  • § 135. Tähtaja algus ja lõpp
  • § 136. Tähtpäeva saabumine
  • § 137. Tähtaja möödumine
  • osa TSIVIILÕIGUSTE TEOSTAMINE
  • peatükk TSIVIILÕIGUSTE TEOSTAMISE VIISID
  • § 138. Hea usu põhimõte ( RIIGIKOHTU LAHEND )
  • § 139. Heausksuse eeldus
  • § 140. Hädakaitse
  • § 141. Hädaseisund-ohuseisund
  • peatükk AEGUMINE
  • jagu Aegumise tagajärjed
  • § 142. Aegumise mõiste
  • § 143. Aegumise arvestamine kohtu poolt
  • § 144. Kõrvalkohustusest tuleneva nõude aegumine
  • § 145. Kokkulepe aegumise kohta
  • § 145
  • Aegumise tagajärjed tagatisele
  • jagu Tehingust tuleneva nõude aegumine
  • § 146. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg
  • § 147. Aegumistähtaja algus
  • § 148. Lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva nõude aegumine
  • jagu Seadusest tuleneva nõude aegumine
  • § 149. Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg
  • § 150. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg
  • § 151. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg
  • § 152. Aegumine nõuete konkurentsi korral
  • jagu Aegumine erijuhtudel
  • § 153. Surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või
  • vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumine
  • !!!!!§ 154. Korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumine
  • kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks
  • § 155. Omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude ning perekonna- ja pärimisõigusest
  • tuleneva nõude aegumine
  • § 156. Aegumine õigusjärgluse korral
  • § 157. Jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumine
  • jagu Aegumise katkemine ja peatumine
  • § 158. Aegumise katkemine nõude tunnustamisega – katkeb- hakkab uuesti peale
  • algusest
  • Nt nõude tunnustamine- võib tähendada osalist tasumist
  • Kui võlgnik teeb mingi teo mis tunnistab võlga, nt on möödad 2 aastat ja siis teen
  • maksegraafiku, hakkab jälle 3 aastat peale
  • § 159. Aegumise katkemine täitetoimingu puhul
  • § 160. Aegumise peatumine hagi esitamisega
  • § 161. Aegumise peatumine vahekohtumenetluse korral
  • § 162. Aegumise peatumine kohustuse täitmisest keeldumise õiguse puhul
  • § 163. Aegumise peatumine vääramatu jõu tõttu
  • § 164. Aegumise peatumine perekondlikul põhjusel või eestkoste ajal
  • § 165. Aegumise peatumine piiratud teovõimega isiku puhul
  • § 166. Aegumise peatumine pärimise korral
  • !!!!!!!!!!!!! § 167. Aegumise peatumine läbirääkimiste korral
  • § 168. Peatumise toime
  • § 169. Aegumise peatumine nõuete konkurentsi korral

Kommentaarid (3)


west19: väga hea põhjalik materjal, kaasused olemas ka. Aitäh.
13:50 04-03-2016

Agnessaa: suured tänud :)
22:41 13-02-2018

joujoujou22: Väga hea
12:16 12-02-2015


Sarnased materjalid

37
odt
114
docx
54
doc
50
docx
48
docx
45
doc
22
docx
27
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto