Facebook Like
Hotjar Feedback

Tsiviilõiguse Üldosa (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on õigusallikas ?
  • Millised õigussüsteemid on olemas ?
  • Miks on oluline öelda, et allutakse avaliku võimu kandjale ?
  • Miks jaguneb kaheks ?
  • Miks meil neid põhimõtteid vaja on ?
  • Miks jaguneb tsiviilõigus kolmeks ?
  • Mis on seotud riigiga, on avalik õigus. Mis on huviteooria puudus ?
  • Mis on subordit puudus ?
  • Miks neid teooriaid kolm on ?
  • Mis on õiguse allikad ?
  • Miks on allikad hierarhias ?
  • Miks on vaja Tava ?
  • Miks tava on õigusallikas, aga kohtupraktika ei ole ?
  • Miks meil on kaks õigussüsteemi ?
  • Millises järjekorras tuleb tõlgendada TsÜS-i õigusnorme ?
  • Miks ühiskondlik suhe ?
  • Milline suhe ei ole õigussuhe ?
  • Miks me ütleme õigusnorm, mitte lihtsalt norm ?
  • Mille poolest erineb subjekt ja objekt ?
  • Millal juriidiline kohustus ja subjektiivne õigus tekivad ?
  • Miks mitte lihtsalt fakt ?
  • Mille poolest erineb tehing ja õigusvastane tegu ?
  • Mis ei ole tehing ?
  • Mis ei ole toiming ?
  • Mis ei ole toiming ?
  • Mis ei ole tehing ?
  • Miks on vaja teovõimet ?
  • Mismoodi me kaitseme ?
  • Mis on otsusevõimetus ?
  • Miks vangilangemisel on lühem aeg ?
  • Miks on tähtajad ?
  • Milline isik on FIE ?
  • Kes on prokurist ?
  • Mille poolest prokurist erineb juhatuse liikmest ?
  • Mis neid eristavad ?
  • Kui õun kukub puu otsast alla ja veereb naabri aeda , siis kellele see kuulub ?
  • Miks sellist liigitust vaja ?
  • Keskmine mõistlik inimene pidi teadma. Kui ainult teadis ?
  • Mis saab, kui tehing on kehtetu ?
  • Kes on auto omanik ?
  • Kui oleks küsitud, kes on omanik ?
  • Kes on kauba omanik ?
  • Kuivõrd müügidirektoril puudus õigus AS - i esindada. Kas leping on kehtiv ?
 
Säutsu twitteris

I LOENG


Õigus – riik – riigi poolt kehtestatud õigusnormide kogum, mille täitmine tagatakse riigi sunniga. Õigus võib olla amoraalne .
Moraal – inimene – arusaam õigest käitumisest, moraal võib olla õigus vastane Märksõna on inimene. Inimeste poolt kehtestatud. Rikkumisel inimeste hukkamõist. Õigus on alati moraaliga kooskõlas.
Religioon – Jumal – Käitumisreeglid mille on kehtestanud Jumal
Tava – käitumisharjumus. On õiguseallikas, sest seadusega ei ole võimalik kõike reguleerida.
Õiglus – Liiga lai mõiste, defineerimata mõiste. Filosoofiline mõiste. Mõistet mitte kasutada argumentides, sest lihtne põhja lasta see argument.
Tarkus – oskus rääkida millestki keerulisest lihtsalt ja selgesti mõistetavalt
Õiguse defineerimisel peab sisalduma sõna „RIIK,“ muu jutt ei ole oluline. Õigus on riigi poolt kehtestatud käitumisreeglite kogum.
Mis on õigusallikas? Koht, kust leiame õigust. Õigusliku sisuga allikas
Millised õigussüsteemid on olemas?

1. TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS


1.1 Koht õigussüsteemis
Õigus jaguneb kaheks. Era- ja avalik õigus.
Eraõigus – on õigusharu, kus subjektid on võrdses seisus. Puudutab üksikisiku kasu, puudub alluvus ehk subjektid võrdsed. Kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud.
Avalik õigus – puudutab riigi huve; õigus subjektid on alluvus suhetes ja allutakse avaliku võimu kandjale. Kõik, mis ei ole lubatud, on keelatud.
Miks on oluline öelda, et allutakse avaliku võimu kandjale? Sest ka eraõiguses on allumine (vanemad ja lapsed)
Miks jaguneb kaheks? Eraõiguses vabaduse põhimõte, Avalikus õiguses piiratuse põhimõte – et riik ei hakkaks võimutsema, tuleb seda piirata
Miks meil neid põhimõtteid vaja on? Et vabadust realiseerida. Ühiskonnas, kus pole vabadust ei toimu arengut.
Eraõigus jaguneb kolmeks:
1) Tsiviilõigus
2) Ühinguõigus – juriidilisi isikuid puudutav; reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust, lõpetamist.
3) Majandusõigus - reguleerib pangandusõigust, kindlustusõigust.
Unitaristlik ja dualistlik lähenemine .
Unitarism leiab et tsiviilõigus ja ühinguõigus (äriõigus) on üks õigusharu - eristatud on ainult praktilistel kaalutlustel.
Dualistlik lähenemine ütleb, et tsiviilõigus ja ühinguõigus (äriõigus) on erinevad asjad.
Miks jaguneb tsiviilõigus kolmeks? Erinev riigi sekkumise määr. Vähem sekkub Tsiviilõiguses, ühinguõigus on keskel ja kõige rohkem sekkub majandusõiguses. Riigil suurem huvi erinevates valdkondades. Riigi huvi seisneb selles, et majandusõigus on riigile olulisem ( pank läheb pankrotti võib halvemal juhul minna terve riik pankrotti jne, pensioni fondid on miinustes). Ühinguõigusse sekkub rohkem, kui tsiviilõigusse, sest see tegeleb juriidiliste isikutega, riik kehtestab isikute liigid.
• Näide võlaõiguslike lepingute sõlmimine (kõik võivad sõlmida lepinguid), asjaõigus (igaüks võib omada mida ja palju tahab).
• Majandusõigus (tahan asutada panka – aktsiaselts – mis on erinevus, panga kapital on suurem, seega on riigi sekkumine suurem)
Tsiviilõiguse alla kuulub:
  • Võlaõigus ( lepingud , kahjuhüvitamine)
  • Asjaõigus (omandid, omandipiirangud)
  • Perekonnaõigus (reguleerib abielu ja vanemate-laste vahelisi suhteid)
  • Pärimisõigus (reguleerib pärimist - varaüleminekut isiku surmaga).
    Avalik õiguses jagunemine puudub, on erinevad harud: Karistusõigus , maksuõigus, menetlusõigus jne.
    Era (Ius gentum) ja avalik (Ius publicum) õigus. Teooriate alusel jaotatakse.
  • Huviteooria . Ulpianus. Huviteooria kohaselt on avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus see, mis puudutab üksikisiku kasu. Kõik mis puudutab üksikisiku kasu on seotud riigiga, kõik mis on seotud riigiga, on avalik õigus. Mis on huviteooria puudus? Näiteks, riik(avalik õigus) ostab (eraõigus) auto. Ministeeriumi töötaja ostab endale auto. Avaliku võimu kandja sooritab eraõigusliku tehingu.
  • Subordinatsiooniteooria. Avalikus õiguses on alluvus, eraõiguses ei ole alluvust. Subordinatsiooniteooria eristab avalikku ja eraõigust selle järgi, et avalik õigus reguleerib alluvussuhteid, aga eraõigus võrdsusel põhinevaid suhteid. Mis on subordit puudus? Laste allumine vanematele. Perekonnaõigus on eraõigus. Laste allumine vanematele oleks teooria puhul avalik õigus, sest avalik õiguses on alluvussuhe.
  • Täiendatud subordinatsiooniteooria e. subjektiteooria. Eraõiguses on subjektid võrdsed, avalikus õiguses on alluvus. Allutakse avaliku võimu kandjale.
    Miks neid teooriaid kolm on? Ühest ei piisa, kahest ei piisa. Erinevad valdkonnad vajavad erinevat selgitust.
    Kaks üliõpilast sõlmivad lepingu, kus üks kirjutab teisele magistri töö. On kohustatud maksma raha. Töö esitatud, raha ei maksta. Kas on õigus pöörduda kohtusse eesmärgiga raha välja nõuda? Lepingu sõlmimine, kui ei ole otseselt keelatud on see lubatud. Seaduses on kirjas, et leping on seadustühine, kui see on vastuolus heade tavadega
    Abstraktsiooni printsiip (tuleneb TsÜS § 6 lg 3, 4.). Kui tegemist on õigusjärglusega!! , siis tuleb eristada asjaõigust ja võlaõigust. On käsutustehing ( aõs tehing §– omandi üleminek) ja kohustustehing (võs tehing). Mõlemad ei pea esinema --- Teatud tehingud hõlmavad kahte õigusharu (omandiõiguslikud), kui me neid ei eristaks jõuaksime teistsuguse tulemuseni. Miks me peame neid eristama ? Omaniku vahetus puudutab kahte õigusharu.
    Miks on vaja abs. Printsiipi ? Auto näide
    §8 lg4 – asjaõiguslik tehing ei sõltu võlaõigusliku tehingu kehtivusest.
    Pärineb saksa õigusest (germaani õigus). Prantsusmaal sellist asja ei ole (Romaani õiguses). Näiteks, germaani õiguse järgi asja ostmisel saab asja omand üle minna ennem raha tasumist. Romaani õiguses läheb omand üle siis, kui on asi tasutud . Germaani õiguses arvestatakse nii VÕS kui AÕS antud tehingu tegemisel. Romaaniõiguses kasutatakse antud kaasuses ainult VÕS.
    Omand tekib, kui on:
    1) Kokkulepe
    2) Valdus – võim asja üle, asja tegelik enda käes hoidmine.
    a. Otsene – hoian pliiatsit enda käes
    b. Kaudne – kui ma valdan võtmeid, siis ma valdan kaudselt korterit
    Kinnistu üleandmine - kinnistusraamatus

    1.2 Tsiviilõiguse mõiste


    Mõiste tuleneb rooma õigusest – ius civile (Tähendas rooma riigi kodanikele kuuluvat õigust). Sisu mitte.
    Reguleerimise ese (mida reguleeritakse) – Varalised ja isiklikud mittevaralised suhted ( nt. perekonnaõigus)
    Reguleerimise meetod ( kuidas reguleerida) – Reguleeritakse poolte võrdsuse alusel.
    Saame tuletada kahe reguleerimise alusel Tsiviilõiguse mõiste – Eraõiguse haru, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid, poolte võrdsuse alusel
    Tsiviilõiguse üldosa – Tsiviilseadustiku üldosa seadus reguleerib üldiseid küsimusi , sätestatakse üldpõhimõtted. Kuulub kõikidesse õigusharudesse. Reguleerib varalisi suhteid, isiklikke mittevaralisi suhteid, reguleerimise (subjektist sõltumatu, eraõigus) Mittevaraline suhe - autoriõigus
    Mõiste ÜLDOSA tähendab, et toob välja normid, mis kehtivad kõikides tsiviilharudes. Näide x sulgude ees.

    1.3 Tsiviilõiguse allikad


    Mis on õiguse allikad? Koht, kus leiame õigust.
    Tooge näide KOV seadusest? KOV ei võta seaduseid vastu, vaid määruseid (Õigusakte)
    TsÜS § 2. Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust.
    Tsiviilõiguse allikate hierarhia on PS, Seadus, seadusest madalamad õigusaktid (määrused, eeskirjad), tava | kohtupraktika . Miks on allikad hierarhias?
    Põhiseadus on vastu võetud rahva referendumil, rahva poolt vastu võetud. Seadused on vastu võetud rahva esindajate poolt. Seadusest madalamad aktid on välja antud seaduse alusel ja täitmiseks (välja antud seaduse alusel (seadus peab ütlema, et sellist seadust ja määrust võib üldse välja anda) ja seaduse täitmiseks. Õigusloome initsiatiiv saab olla seadusandliku võimu käes, aga need on lubatud, kuna riigikogu ei jõua kõigega tegeleda. Seadusandja ei saa reguleerida kohaliku elu küsimusi). Tava on pikema ajaline käitumine.
    Miks on vaja Tava? SEST õigusega ei ole võimalik reguleerda igat olukorda; vabaduse põhimõte. Tagada eraõiguse põhimõte: Kui kõik mis ei ole keelatud on lubatud siis lahenduseks on vaja vaadata poolte käitumist. Näide: Talunik ja kauplus sõlmivad lepingu. Toob toodangu kauplusesse ja kauplus annab raha. Koguaeg on makstud 20.ndal kuupäeval. Läheb aastaid mööda ning äkki nõuab talunik hüvitist, sest 20.ndal kuupäeval tasumine on liiga hilja . Seda pole reguleeritud lepingus ega seaduses. Sellisel juhul vaatab kohtunik poole vahelist tava nende ärikorralduses. Näeb, et koguaeg on makstud sellel kuupäeval ja pole probleemi olnud ning nüüd äkki on. Jätab nõude rahuldamata, sest see on kujunenud nende vahel tavaks.
    Kohtupraktika ei ole õigusallikas aga de facto sellega arvestatakse. Praktikas seda arvestatakse, sest järgmisel sarnasel korral on tõenäoline, et kohus lahendab olukorra samamoodi.
    Miks tava on õigusallikas, aga kohtupraktika ei ole? 1) Sest õigusega pole võimalik kõike reguleerida 2) Sest mandrieuroopa õigussüsteemis pole kohtupraktika õigusallikas.

    II LOENG


    Õigusjärglus: (ladina keeles) - õiguste üleminek ühelt inimeselt teisele. Üle lähevad osad õigused või kõik õigused.
    Succesio universalis –kõik õigused lähevad üle.( pärimine ) successio universalis -- üldõigusjärglus. Successio singularis -- üksikõigusjärglus
    Miks meil on kaks õigussüsteemi?
    • Üks võttis rooma õiguse üle (retseptsioon) , teine mitte.

    Mis anglo-ameerika on common law?
    • Common law- üldine õigus. Arendasid õigust üldiste printsiipide alusel.

    Tsiviilõiguse ajalooline areng

    Ajaloolised allikad:

    • Rooma õigus:12 tahvli seadus ja corpus iuris civiles
    • Prantsuse tsiviilkoodeks : Code civile
    • Saksamaa Tsiviilseadustik 1900
    • Balti eraseadus 1864 - Eestis!
    • Vene NFSV tsiviilkoodeks pärast sõda, kehtis kuni 1965
    • 1965 tuli Eesti ( ENSV ) tsiviilkoodeks, kehtis 2000-te aastateni
    • Koodeks on seadustekogu
    • Tsiviiseadustiku üldosaseadus 1992. a
    • Teine tsiviilseadustiku üldosa seadus [ajalooline] Tsiviilseadustiku üldosa seadus, 1992 (TSÜS) NB! On ka ajalooline, see mis praegu kehtib, ei ole ajalooline. Neid on kaks.

    Tsiviilseadustiku üldosa seadus

    Seaduse tõlgendamine.


    Meetodid: grammatiline, ajalooline, teleoloogiline , süstemaatiline.
    Grammatiline-sõna tähendusest lähtuv tõlgendamine.
    Ajalooline- Nii nagu ajalooline seaduseandja sellest aru sai.
    Teleoloogiline- normi mõttekohane/eesmärgikohane tõlgendamine. Teos-asja mõte/iva- tuleb sõna teoloogiline. Normi mõttekohane tõlgendamine.
    Süstemaatiline- lähtub normide süsteemist(asukohast).
    Üks peamisi tõlgendamis meetoteid on üldsäte ja erisäte. Üldsäte on üldisem ja erisäte on täpsem. Kohaldamisele kuulub täpsem säte ehk erisäte. vajalik siis, kui kaks normi räägivad sama asja. Kui on kaks sama olukorda, siis kohandatakse erisätet.
    § 3. Grammatiline, süstemaatiline, teleoloogiline.
    Millises järjekorras tuleb tõlgendada TsÜS-i õigusnorme? Järjekorda pole.
    Analoogia - säte , kus tõlgendamist pole. Võetakse lähedane säte. tuleb kõne alla siis, kui ei ole sätet, mida tõlgendada

    Tsiviil õigussuhe

    Õigussuhte mõiste


    Õigussuhe- vähemalt kaks poolt. Õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe.
    Miks ühiskondlik suhe? Sest väljaspool ühiskonda võib olla ka suhteid.
    Milline suhe ei ole õigussuhe? Suhe, mis pole õigusnormidega reguleeritud.
    Miks me ütleme õigusnorm, mitte lihtsalt norm? Muidu võib olla moraali norm, religiooni norm jne.
    Õigusnormid välja jätta: selle sõnaga rõhutame, et tegemist on õigusliku regulatsiooniga, olla võivad ka sõbrasuhted, moraalisuhted jne.
    Mitteõiguslikud suhted: Väga raske on leida mitte õiguslikke suhteid.
    Tsiviilõiguslik õigussuhe on tsiviilõigusega reguleeritud ühiskondlik suhe.
    Tsiviilõigus suhtel on 3 elementi: subjektid - vähemalt 2; objekt ja sisu.

    ÕIGUSUHTE ELEMENDID


    Subjekt - ISIK. Igas õigussuhtes on vähemalt kaks subjekti, aga alati kaks poolt. Ühel poolel võib olla mitu subjekti.
    • Subjekt võib olla õigustatud subjekt või kohustatud subjekt
    • Üks subjekt võib samaaegsel olla nii õigustatud kui ka kohustatud (nii müüjal kui ostjal on samaaegselt õigused kui ka kohustused;müüjal õigus saada raha, aga anda kohustusena kaup ja ostal vastupidi)
    • Igale õigusele vastab alati kellegi kohustus.

    Objekt on see, millele on õigussuhe suunatud. Objekte võib olla
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Tsiviilõiguse Üldosa #1 Tsiviilõiguse Üldosa #2 Tsiviilõiguse Üldosa #3 Tsiviilõiguse Üldosa #4 Tsiviilõiguse Üldosa #5 Tsiviilõiguse Üldosa #6 Tsiviilõiguse Üldosa #7 Tsiviilõiguse Üldosa #8 Tsiviilõiguse Üldosa #9 Tsiviilõiguse Üldosa #10 Tsiviilõiguse Üldosa #11 Tsiviilõiguse Üldosa #12 Tsiviilõiguse Üldosa #13 Tsiviilõiguse Üldosa #14 Tsiviilõiguse Üldosa #15 Tsiviilõiguse Üldosa #16 Tsiviilõiguse Üldosa #17 Tsiviilõiguse Üldosa #18 Tsiviilõiguse Üldosa #19 Tsiviilõiguse Üldosa #20 Tsiviilõiguse Üldosa #21 Tsiviilõiguse Üldosa #22 Tsiviilõiguse Üldosa #23 Tsiviilõiguse Üldosa #24 Tsiviilõiguse Üldosa #25
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor A A Õppematerjali autor

    Lisainfo


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    42
    docx
    Tsiviilseadustiku üldosa seadus-TsÜS-
    54
    doc
    Tsiviilõiguse üldosa
    71
    docx
    VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA
    37
    odt
    Tsiviilõiguse üldosa
    114
    docx
    Tsiviilõiguse üldosa konspekt
    48
    docx
    Tsiviilõiguse üldosa
    45
    doc
    TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA
    27
    doc
    KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun