õigused) seotud õigussuhted ka kolmandatele isikutele kergestiarusaadavateks. 22. Mis on abstraktsioonipõhimõtte sisuks? Abstraktsioonipõhimõttest tulenevalt kehtib asjaõiguskokkulepe sõltumatult kohustustehingu olemasolust või kehtivusest. Abstraktsioonipõhimõte teenib asjaõigusliku määratluse selgust ja kaitseb õiguskäivet sellega, et kausaaltehingu puudused ei puuduta tehingulist omandamist kolmanda isiku poolt. Saksa tsiviilõigus lähtub abstraktsioonipõhimõttest, mille kohaselt käsutustehing on abstraktne, olles kohustustehingust õiguslikult eraldatud. 23. Mis on tahteavalduse koostisosadeks? on tähtis mitte paljas tahe, vaid selle tahte avaldamine, mis peab õiguslikus toimingus aset leidma. Seega koosneb tahteavaldus kahest elemendist: _isiku poolt kujundatud ja teatud õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud tahtest; _ selle tahte avaldamisest vastuvõtjale. 24
privaatautonoomia (tahtevabadus) ● Avalik õigus - esemeks alluvussuhted, milles üks pool on avaliku võimu kandja (teostab avalikku võimu), meetodiks käsk ja keeld Eraõigus ja avalik õigus ● huviteooria ● subjektiteooria ● Subordinatsiooniteooria Õiguse harud: Eraõigus 1 ● Tsiviilõigus ● Kaubandusõigus (ehk äriõigus= äritegevus, ettevõtjate vahelised suhted) ● Intellektuaalse omandi õigus ● Rahvusvaheline eraõigus Avalik õigus ● Riigiõigus ● Haldusõigus ● Maksuõigus ● Karistusõigus ● Menetlusõigused (sh tsiviilkohtumenetlusõigus) ● Konkurentsiõigus Terminil „ÕIGUS“ on mitu tähendust: objektiivne õigus - õigusnormide kogum subjektiivne õigus - isikule kuuluv õigus
privaatautonoomia (tahtevabadus) ● Avalik õigus - esemeks alluvussuhted, milles üks pool on avaliku võimu kandja (teostab avalikku võimu), meetodiks käsk ja keeld Eraõigus ja avalik õigus ● huviteooria ● subjektiteooria ● Subordinatsiooniteooria Õiguse harud: Eraõigus 1 ● Tsiviilõigus ● Kaubandusõigus (ehk äriõigus= äritegevus, ettevõtjate vahelised suhted) ● Intellektuaalse omandi õigus ● Rahvusvaheline eraõigus Avalik õigus ● Riigiõigus ● Haldusõigus ● Maksuõigus ● Karistusõigus ● Menetlusõigused (sh tsiviilkohtumenetlusõigus) ● Konkurentsiõigus Terminil „ÕIGUS“ on mitu tähendust: objektiivne õigus - õigusnormide kogum subjektiivne õigus - isikule kuuluv õigus
privaatautonoomia (tahtevabadus) ● Avalik õigus - esemeks alluvussuhted, milles üks pool on avaliku võimu kandja (teostab avalikku võimu), meetodiks käsk ja keeld Eraõigus ja avalik õigus ● huviteooria ● subjektiteooria ● Subordinatsiooniteooria Õiguse harud: Eraõigus 1 ● Tsiviilõigus ● Kaubandusõigus (ehk äriõigus= äritegevus, ettevõtjate vahelised suhted) ● Intellektuaalse omandi õigus ● Rahvusvaheline eraõigus Avalik õigus ● Riigiõigus ● Haldusõigus ● Maksuõigus ● Karistusõigus ● Menetlusõigused (sh tsiviilkohtumenetlusõigus) ● Konkurentsiõigus Terminil „ÕIGUS“ on mitu tähendust: objektiivne õigus - õigusnormide kogum subjektiivne õigus - isikule kuuluv õigus
privaatautonoomia (tahtevabadus). · Eraõiguse harud: 1. Tsiviilõigus; 2. Äriõigus (kaubandusõigus); 3. Intellektuaalne omand; 4. Rahvusvaheline eraõigus; 5. Tööõigus. · Avaliku õiguse harud: 1. Riigiõigus; 2. Haldusõigus; 3. Finantsõigus; 4. Karistusõigus; 5. Rahvusvaheline õigus 6. Menetlusõigused (tsiviil, kriminaal, haldus) · Tsiviiõiguse mõiste. Tsiviilõigus on tsiviilõigusnormide kogum, mis reguleerivad isikute vahelisi varalisi ja isiklikke õigussuhteid poolte võrdsuse põhimõttel. · Tsiviilõiguse süsteemid: 1. Institutsiooniline süsteem (nt Prantsusmaa, Portugal, Itaalia, Hispaania). Seotud romaani õigusperekonnaga. 1.1 isikud, 1.2 asjad, 1.3 hagid 2. Pandektiline süsteem (nt Saksamaa, Austria, Jaapan, Brasiilia, Eesti). Seotud germaani õigusperekonnaga. 2.1 Üldosa 2
Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-613-8 (III. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatuse asemel Käesoleva loengumaterjali eesmärk on olla tudengitele abiks loengute jälgimisel. Aine omandamiseks tuleb täiendavalt lugeda vastavat kirjandust, artikleid ja õigusakte, mida õppejõud täpsustab loengu käigus. Loengumaterjal on koostatud autori kirjutatava äriõiguse õpiku alusel, mis ilmub esimesel etapil samuti viies osas ja seejärel koguteosena. Seetõttu puuduvad loengumaterjalis viited allikat
Hea usu põhimõte Dispositiivsuse põhimõte õigus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nähtud. 2. Abstraktsiooniprintsiip SISSEJUHATUS ERAÕGUSESSE 3. Dispositiivsuse põhimõite Tsivillõiguse mõiste. Tsiviilõigus on tsiviilõigusnormide kogum,mis reguleerivad isikute vahelisi varalisid ja iaikute suhteid poolte 4. Mõistlikkuse põhimõte võrdsuse põhimõtted. 5. Spetsiaalsuse põhimõte Tsiviilõiguse süsteemid: 6. Lepingute siduvuse põhimõte 1
puuduvad, vaid eraõiguse subjektid saavad vabalt oma käitumist määrata (privaatautonoomia) ERA- JA AVALIKU ÕIGUSE REGULEERIMISMEETODID JA –ESE Avalik õigus: esemeks subordinatsioonisuhted, millest üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks käsk ja keeld Eraõigus: esemeks isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted; meetodiks privaatautnoomia tahtevabadus AÕ harud: riigi-, haldus-, maksu-, karistus-, menetlus-, konkurentsiõigus EÕ harud: tsiviilõigus, kaubandusõigus, intellektuaalne omand, rahvusvaheline eraõigus Miks on vaja teha vahet era- ja avalikulõigusel? See tuleneb põhiseadusest. Võiks olla olematu, millisesse kohtusse peab klient kuuluma. Kõik mis ei ole keelatud on lubatud (eraõigus), kõik mis ei ole lubatud on keelatud (avalik). 2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Üldosa tähendus. Tsiviilõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib isikute omavahelisi suhteid (nii varalisi kui
Kõik kommentaarid