56. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Eraõigusliku juriidilise isiku (loodud erahuvides) õigusvõime tekib seaduses ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku (loodud avaliku huvides) õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Avalik- õiguslik juriidiline isik võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärgiga. 57. Juriidilise isiku organid. Nende pädevus ja vastutus. Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus. Avalik- õigusliku juriidilise isiku organid sätestatakse seadusega. Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule kahju tekitamise eest sol
avalik-õiguslik – loodud avalikes huvides (riik, kohaliku omavalitsuse üksus, avalikes huvides loodud juriidiline isik) Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja kohustusi, v.a neid, mis on omased ainult inimestele. Juriidilise isiku asukoht on koht, kus asub tema juhatus. Juriidilisel isikul on nimi, mis peab eristama teda teistest isikutest. 52. Tsiviilõigussuhte objektid Tsiviilõigussuhte objektiks võivad olla asjad ja õigused, millele tsiviilõigussuhe on suunatud. 53. Tsiviilõigus rahvusvahelistes ärisuhetes Ärisuhte ulatumisel üle ühe riigi piiride tekib olukord, kus seda suhet ei ole võimalik reguleerida samade normidega, millega reguleeritakse riigisisest ärisuhet. Suhteid, mis tekivad eraõiguslike küsimuste lahendamisel erinevate õigussüsteemide vahel, reguleerib rahvusvaheline eraõigus. Seda õigust iseloomustab kollisiooninormide olemasolu. Rahvusvahelises eraõiguses on kollisiooninorm selline norm, mis näitab, millise maa õigust
varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule kahju tekitamise eest solidaarselt. Ja kui üks juriidiline isik tekitab kahju teisele juriidilisele isikule, siis vastutavad solidaarselt selle ees. Liigid: 1.kriminaalvastutus 2.haldusvastutus 3.tsiviilõig e varaline vastutus 4.Distsiplinaarvastutus 50. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad.- Tsiviilõigus reguleerib varalisi ja nendega seotud isiklikke mittevaralisi suhteid. Tsiviilõiguse suhte subjektideks on isikud. Isik võib olla kas füüsiline või juriidiline. Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Füüsilist iskut iseloomustavad teovõime ja õigusvõime. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. 50. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad
varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule kahju tekitamise eest solidaarselt. Ja kui üks juriidiline isik tekitab kahju teisele juriidilisele isikule, siis vastutavad solidaarselt selle ees. Liigid: 1.kriminaalvastutus 2.haldusvastutus 3.tsiviilõig e varaline vastutus 4.Distsiplinaarvastutus 50. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad.- Tsiviilõigus reguleerib varalisi ja nendega seotud isiklikke mittevaralisi suhteid. Tsiviilõiguse suhte subjektideks on isikud. Isik võib olla kas füüsiline või juriidiline. Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Füüsilist iskut iseloomustavad teovõime ja õigusvõime. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. 50. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad
5) Õigusnorm on formaalselt määratud reegel. Õigusnormi loogiline struktuur Kui (hüpotees) siis (dispositsioon) vastasel juhul (sanktsioon) Õigusnormide liigid 1) Subjekti järgi ( kes normi on kehtestanud) a. Seaduse normid (parlamendis vastu võetud) b. Seadusjärgsete aktide normid 2) Reguleerimisobjekti järgi ( vastavalt õigusharudele) a. Riigiõigus b. Haldusõigus c. Tsiviilõigus d. Kriminaalõigus e. Jne 3) Ajalise kehtivuse järgi a. Ajutised normid b. Alalised normid 4) Territoriaalse kehtivuse järgi a. Üleriigilised normid (kehtestatakse riigi keskorganite poolt) b. Lokaalsed normid (kehtetastatakse ka riigi keskorganite poolt, aga ainult teatud paikkonna jaoks) 7 c
kriminaalhooldusaluste käitumise üle. TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. Tsiviilseadustik. Tsiviilõiguse allikad. Tsiviilõiguse üldprintsiibid ja põhimõtted. Eesti tsiviilõiguses järgitakse ajalooliselt väljakujunenud pandektilist süsteemi, mille kohaselt on tsiviilõiguse (eraõiguse üldosa) valdkondadeks-allikateks: · tsiviilõiguse üldosa, · perekonnaõigus, · pärimisõigus, · asjaõigus ja · võlaõigus. Tänapäeva tsiviilõigus on kujunenud välja Rooma eraõiguse osast ning see on eraõiguse kõige mahukam osa. Eraõiguse eriosa moodustavad äriõigus, tööõigus ja intellektuaalse omandi õigus. Tsiviilõiguse üldosa, võlaõiguse, asjaõiguse, perekonnaõiguse ja pärimisõiguse normid on tinglikult koondatud tsiviilseadustikku. Samas võib kindlalt väita, et kuigi tsiviilseadustik koosneb eraldi seadustest, on siiski sisuliselt tegemist ühtse ja tervikliku õigusnormide kogumiga.
2. ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÜSTEEM Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine. Sotsiaalsete normide süsteem. 1. Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine. Inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. Võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. 2. Normatiivne reguleerimine. Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, etalon, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktike või subjektide suhtes. Seda üldist käitumismudelit peavad järgima kõik indiviidi, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiki, sõltumata nende konkreetsetest individuaalsetest eristustest (nt töötaja peab täitma töölepinguga kindlaks määratud töökohustusi, kaitsev�
Suhted kodanike ja riigiasutuste vahel maksude valdkonnas. Autoritaarne 4. Karistusõigus suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Näitab ära keelatud teod ja kuidas peavad riigiorganid nende toimepanijate suhtes käituma. Autoritaarne, karistusseadustik 5. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, kohtu ja prokuratuuri tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Autoritaarne, kriminaalmenetluse seadustik 6. Tsiviilõigus varalised suhtes ühiskonnas,sõltumata subjektidesr, ja mittevaralised isiklikud suhted. AUTONOOMIA, põhiseadus jpm 7. Tsiviilprotsessiõigus kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevuse reguleerimine füüsiliste ja jur isikute õiguste kaitsmisel ja vaidluste lahendamisel. Tsiviilkohtumenetluse seadustik, Autoritaarne, avalik õigus 8. Perekonnaõigus abielu-ja perekonnasuhted. Abikaasade varalisest vahekorrast tulenevad suhted. Perekonnaseadus, autonoomia 9
Kõik kommentaarid