Tsink - Zn (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

odt

Tsingi referaat

Madala keemistemperatuuri ja selle metalli tugeva reageerimisvõime tõttu ei suudetud iidsetel aegadel mõista selle metalli tõelist loomust. Sulatamine ja ebapuhta tsingi eraldamine teostati esmakordselt umbes aastal 1200 Indias. Hiinas ei õpitud seda tehnikat tundma kuni 17-nda sajandini. Läänes tunti ebapuhta tsingi jäänuseid põletusahjudes juba antiikajast, kuid siis peeti seda väärtusetuks kraamiks. Puhas tsink Läänes Metallurg Andreas Libavius sai 1597. aastal koguse tsinki selle puhtal kujul, mida tollaseni Läänes ei tuntud. Libavius tuvastas selle kui India tina. Seda imporditi korduvalt Idamaadest Euroopasse 17-ndal sajandil ja 18-nda sajandi esimesel poolel, kuid sellel ajal oli see väga kallis. Metallilise tsingi eraldamine Idamaades võis olla saavutatud mitmete inimeste poolt teistest sõltumatult. Idamaade kaupmehed tõid Inglismaale tsinki 1700-ndatel aastatel.

Keemia

36

docx

Loomakasvatuse kordamisküsimused - seakasvatus ja söötmisõpetus

mäletsejalistel loomadel vatsakäärimist ning parandavad sellega söötade kasutamist. Rohusöötade kuivainest moodustavad lämmastikuvabad ekstraktiivained peaaegu poole (põhk, teraviljad, kartul, juurviljad). Tärklisrikkad söödad on: teraviljad ja kartul. Suhkruid on rohkesti: maisis, peedis, kõrrelistes heintaimedes. Orgaanilisi happeid leidub heas silos. 5) Mineraalelemendid (kaltsium, fosfor, naatrium, magneesium; raud, tsink, seleen). Makroelemendid: kaltsium, fosfor, kaalium, naatrium, väävel, magneesium, kloor Mikroelemendid: raud, mangaan, tsink, vask, seleen, molübdeen, koobalt, jood, kroom, fluor, nikkel, tina, vanaadium, alumiinium, räni, arseen, liitium. Kaltsium leidub organismis kõige rohkem. (luukude, hambad). Ca reguleerib organismis: närvisüsteemierutusprotsesse, on vajalik skeleti ja südamelihaste normaalseks tööks, võtab osa vere hüübimisprotsessidest, soodustab raua kasutamist ja

Seakasvatus

19

doc

Erinevad taastusvahendid inimese turgutamiseks

suhte organismis. Allikad Kõige hinnalisemateks, s.o kõige kergemini omastatavateks kaltsiumi allikateks on piim ja piimatooted (juust, kohupiim). Kaltsiumi on palju ka kuivatatud ubades, broccolis. Oksalaadirikastest toiduainetest (spinat) saadav kaltsium on tavaliselt halvasti omastatav. TSINK: B-kompleksi vitamiinide imendumist/omastamist ja tagab maitsmis-retseprorite normaalse arengu. Alkoholi dehüdrogenaasi komponendina on ta seotud alkoholi metabolismiga. Tsink on inimorganismis vajalik nii luude moodustumiseks kui ka normaalseks kasvuks. Nii on rinnapiimas tsinki rohkem võrreldes lehmapiimaga, sest tsink on areneva lapse üks kasvufaktor. Peamised Zn sisaldavad toiduained on molluskid, krabid, loomaliha ja ­maks, kala, muna, piim ja piimatooted (juust, jogurt), kaunviljad (erinevad hernesordid), idandid, täisteraviljatooted, (rukis, tatar, kaer), tomat, sibul, salat, vetikad, kõrvitsaseemned, puuviljad

Esmaabi

52

ppt

Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis

· Laminiit on ka sõrahaigus lehmadel ja lammastel. · Laminiit on mastiitide kõrval üks suuremaid tervise probleeme meie karjades. · Laminiidi üheks põhjuseks peetakse söötmist, kuigi väga hästi pole nende vaheline otsene seos tõestatud. Põhiliseks söötmisest tingitud laminiidi põhjuseks peetakse vatsaatsidoosi.  Laminiit Kõrvaldada esmalt atsidoosioht. · Keratiniseerumise protsessis vajalikud mineraalelemendid: - Kaltsium. - Tsink. - Vask. · Keratiniseerumise protsessis vajalikud vitamiinid: - A-vitamiin KAUDNE - D-vitamiin MÕJU - E-vitamiin - Biotiin OTSENE MÕJU  Mütotoksiinide sidujad · Mükotoksiinid on erinevat tüüpi hallitusseente poolt toodetud toksilised ainevahetussaadused. Nad ohustavad tõsiselt teraviljade ja teiste sarnaste toormaterjalide kvaliteeti

Metabolism

30

doc

Söötmisõpetuse ja sigade pidamise kordamisküsimuste vastused

selles suuri erinevusi. Olulisemaks erinevuseks on see, et taimsetes söötades on rohkesti lämmastikuvabu ekstraktiivaineid (tärklist, suhkruid) ja toorkiudu (looma kehas puudub), looma kehas aga rohkesti valke, rasvu. Suured erinevused tulevad aga ilmsiks kui omavahel võrrelda üksikute toitainete keemilist ehitust ja omadusi söötades ja looma kehas MINERAALELEMENDID (KALTSIUM, FOSFOR, NAATRIUM, MAGNEESIUM; RAUD, TSINK, SELEEN) Makroelemendid. Kaltsium. Kõikidest mineraalelementidest kõige rohkem leidub organismis kaltsiumi, mis on luukoe ja hammaste põhiline koostisosa. Täiskasvanud veise kehas leiduvast 6...8 kg­st puhtast kaltsiumist on 98,5 % ladestunud luudesse. Peale selle leidub kaltsiumi veel enamikes pehmetes kudedes ja rakuvedelikes. Ta reguleerib organismis: _ närvisüsteemi erutusprotsesse,

Põllumajanduse alused

45

doc

ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS

Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS Referaat esmaabis Õpetaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid..................................................................................................6 Saun.................................................................................

Esmaabi

29

doc

Biokeemia kordamine

1 Kordamisküsimused Biokeemia eksamiks. 1. Sissejuhatus. Bioelemendid. ­ mis on nende olulisus ja enam-vähem funktsioonid Bioelemendid - mõiste ja jaotus: Mõiste: Bioelemendid on keemilised elemendid, mis on vajalikud elusorganismi talituseks. Jaotus: Põhibioelemendid (96-98% organismide elementaarkoostisest), Essentsiaalsed(peamised) Makroelemendid (vajatakse üle 100mg päevas nt Ca, Na, K, Mg) Essentsiaalsed Mikroelemendid Kindlapiiriliste funktsioonideta elemendid Inimkeha atomaarne koostis. C,H,N,O,P,S + IOONID Inimorganismi põhibioelemendid ja nende olulisimad meditsiinilised aspektid:C ; H; O; N; P; S. (see on oluline! Milliste molekulide koostises nad on ja mis on nende eripära ­ ei pea täpselt teadma mitu kg neid on) C-Süsinik- C-aatomite vahelised kovalentsed sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lõhustatavad; Iga C-aatom on võimeline moodustama neli stabiilset sidet kas teiste elem

Biokeemia

44

doc

Toit

Toit Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna; Taime

Keemia

Meedia

Kommentaarid (0)