50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
M H
Õppematerjali autor
tsepeliinidest, John Keegani Esimene maailmasõda, kus oli minu jaoks palju vajalikku infot laevade ja allveelaevade kohta ja ka Keegani teisest raamatust Sõjakunsti ajalugu. Materjali leidsin ka ajakirjast Tehnikamaailm, kus Kaido Tiigisoon oli pikalt kirjutanud lennukitest Esimeses maailmasõjas. Internetist leidsin kõige rohkem informatsiooni, kuid kahjuks pole teada selle autorid. Lehekülgedel, mida külastasin oli täpselt ära toodud kindlate masinate andmed, mida vajasin oma uurimustöö koostamiseks. Eesti keelset eraldi raamatut Esimese maailmasõja kohta ma kuskilt kahjuks ei leidnud. Seega on võimalik, et minu töö on abiks ka teistele, kes soovivad sama teema kohta kunagi hiljem teha uurimustöö või referaadi. Tahaksin tänada oma ema, isa ja juhendajat tänu kellele sain selle pika ja vaevarikka töö tehtud. 4 I Kaevikusõjad Kaevikud võimaldasid mõlemal poolel edukalt peatada vastase pealetunge
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Timo Pällo 11M klass TEEMA NIMI Referaat Juhendaja: Kadri Kelner HWG 2011 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Lennundus pole pelgalt lihtsalt lennukite või muude õhusõidukitega seonduv tegevusala. See on midagi erakordset, toetudes füüsikaseadustele ja inimpiiride võimetele suudeti meie oma homo sapiens sapiens ehk tänapäeva Maal elav inimene õhku viia. See oli raske ning aeganõudev protsess, kust ei puudunud inimohvrid ega vrakkidest järelejäänud hunnik vanarauda. Kõik põhines katse-eksitus meetodil sel vanal ajal, polnud arvuteid ega muid kalkulatoorseid vahendeid millega kindlaks teha see ja too kindel vahemaa/kaugus/võimalikkus, et katsetus üldse õnnestub. Kõhutunne ja puha
SAKSAMAA 1871-2009 EELLUGU Germaanlased.. Rooma riik. Frangi riik. Karl Suur 800 Frangi keisriks. 843 Verdun'i lepinguga Frangi riigi jagamine kolmeks. Keisritiitli üleminek Ida-Frangi riigile 962, kui Otto I paavstile Itaaliasse appi tuli. Saksamaa rahvusriiki ei olnud, Püha Rooma keisri tiitel oli rohkem au kui praktilise väärtuse kandja. Kuningatel ja vürstidel oli sisulist võimu rohkem. 1250-1312 keisrit ei olnud, ent see ei tähenda, et Saksamaad ei olnud. Kuningad ja vürstid ja aadel olid olemas ka keisrivõimu interregnumi ajal. Rudolf von Habsburg'i valimine Saksamaa kuningaks 1273 tähendas Habsburgide suguvõsa tõusu Saksamaa valitsejate hulka, tema tegi oma pojast ka Austria hertsogi (Austriast kujunes sajanditeks Habsburgide pärusvaldus1). Teine mõjukas suguvõsa Saksamaal on olnud Wittelsbachid, kes 12. sajandist on valitsenud Baierit. Ida-Saksamaal Brandenburgis ja Preisimaal valitses Hohenzollerni dünastia. Keiser Maximilian I Habsburg abiellus 1477 Burgun
Audi Nelja rõnga sünd Audi sünnilugu ulatub tagasi autoehituse algusaegadesse. 1899. aastal asutas insener August Horch oma esimese töökoja ja pani sellega nurgakivi ühele maailma edukamale autokontsernile. Tänasele automobiilsele maailmale mõeldes on raske ette kujutada, kuidas kõik algas. Mingem ajaloos enam kui 100 aasta taha, mil tänavatel liikusid algelised motovankrid ja märkisid nii tööstusharu pöörase arengu algust. Uus tehniline leiutis, auto, andis esmalt tõuke suurejoonelisteks uuendusteks ning seejärel ka määratu tootevaliku sünniks. Nii algas ka nelja rõnga lugu. Neli Saksamaa autofirmat - Audi, DKW, Horch ja Wanderer, ühinesid 1932. aastal Auto Union AGks, tolle aja suuruselt teiseks Saksa autokontserniks. Vaevalt, et August Horch ise ja ka keegi teine oleks osanud siis aimata, et nelja ühinenud autofirma sümbolist - neljast rõngast saab tänapäeval kogu autotööstuse innovatsiooni, arengu ja kvaliteedi
Tallinna Pääsküla Gümnaasium EESTI MÕISAD referaat Kodumäe, Janne 11b klass Saue 2012 Sisukord Sissejuhatus Miks ma valisin just need kolm mõisa? Esiteks need on ühed vähesed mõisad, kus ma ka ise viibinud olen ja need on vähemalt minu arvates ühed Eesti kõige ilusaimad mõisad. Ega ilmaasjata neid lausa lossideks ei nimetata. Kuna mul on õnnestunud Alatskivi lossi külastada päris mitu korda, olen ma ühtteist kuulnud ka selle lossi ajaloost, millest tahakski natukene rohkem uurida. Samuti tean ma, et Alatskivi lossil on päris palju kõrvalhooneid, millest küll palju vist enam säilinud ei ole. Üks mu tuttavaidki elab Alatskivi lossi kunagises kõrvalhoones, kahjuks ma ei mäleta, mis seal vanasti täpselt olla võis, aga seal hoiti vist loomi. Samuti pakkus mulle huvi see, kuidas räägiti,
KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE (P. 4-10) MÕISTED: 1. progress 20.sajandi alguse moesõna, mida käsitleti katkematu ja vääramatu edasiliikumisena madalamatelt arenguastmetelt kõrgematele. 2. Antisemitistm juudivaen, pessimistlike meeleolude avaldus, mille tugevnemist oli Viinis, Pariisis, Peterburis ja mujal. Prantsusmaa jagunes selles küsimuses kahte leeri. 3. Sionism vastukaaluks antisemitismile, mille rajas Viini ajakirjanik Theodor Herzl, mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena. 4. Nobeli preemia Rootsi inseneri ja töösturi, dünamiidi ja ballistiidi leiutaja algatatud preemia, mille fondi pärandas osa oma varandusest, et vabaneda süümepiinadest lõhkeainete tootmisest ning sellega seotud sõja ja tapatalgudest. 5. Sarajevo mõrv 28.06.1914 tappis üliõpilane Gavrilo Principi Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinand, mis sai esimese maa
Tallinna Prantsuse Lütseum Karl - Johannes Kalma Saksamaa aastatel 1600 - 1914 Õpetaja : Liis Reier Tallinn 2011 Sissejuhatus Oma referaadi teemaks valisin Saksamaa kuna tänapäeval on Saksamaa üks tähtsamaid riike maailmas ning uudistest pidevalt kuuleb Saksamaa saavutuste kohta kas majanduses, spordis või poliitikas. Kuna kuulen Saksamaa praeguste saavutuste kohta palju ja see hakkas mind huvitama siis võtsin Saksamaa teema referaadiks, et saada teada ka saksamaa saavutuste kohta minevikus. Oma referaadis otsustasin kirjutada rohkem sõjalisest poolest kuna ma huvitun sellest rohkem kui kirjutasin ka poliitikast. Referaat o
Uusaeg II (Marten Seppel) Märksõnad ja teemad Kevad 2015 Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. globaliseerumine, kolonialiseerumine, läänestumine, euroopastamine, ameerikaniseerumine, anonüümsuse kasv, liikumapanev jõud- printsipiaalsed muutused „Moderniseerumise“ mõiste ja erinevus „traditsioonilisest“ ühiskonnast. Pikk 19. sajand (1789-1914). töötuse ja kaubandus jõuliselt kasvav, kihistumine on horisontaalne, mitmetahuline ja mobiilne; kadunud hierarhilisu; elama- ja tööleasumine on vaba, linnaelanike osakaalu kasv; asjaajamine riigiga toimub otse; raharent, majanduskriisid, tuumikpered, töö- ja eraelu on lahus, tehniline innovatsioo, kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine, protestiavaldused ja streikimine on lubatud; karistuseks vanglad j
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid