100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
65 laadimist
Kokku alla laetud
5 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
YesIBite
Õppematerjali autor
Tsemendi tootmine 1. Lühikirjeldus Tsemendist Keegi ei tea päris kindlalt, kes tsemendi leiutas või kes seda esimesena kasutas. Lupja tarvitati sideainena (hiljem kui savi ja kipsi) Mesopotaamias, Egiptuses ja Hiinas juba mõni tuhat aastat e.m.a. Ka etruskid olid juba hea aeg enne Kristuse sündi peenestatud lubjaga sina peal. Hiljem hakkasid roomlased kasutama põletatud lupja ja arendasid rooma tsemendi. Suurte rahvarännete ajal kadus rooma tsement kasutuselt ning ilmus välja alles 18. sajandi keskpaiku. Sealt arenes see tasapisi edasi ja viis lõpuks välja Aspdini portlandtsemendi sünnini Tsement on hüdrauliliste sideainete hulka kuuluv laialtkasutatav ehitusmaterjal. Seda kasutatakse suure tugevuse ja kõvaduse saavutamiseks, eriti betooni tootmisel. Kõige tähtsam tsemendi kasutusala on segu ja betooni tootmine -- looduslike või kunstlike lisandite siduvus moodustumaks tugev ehitusmaterjal, mis peaks vastu loomulikele keskkonna
X kool Ehituskonstruktsioonid ja –materjalid KUNDA TSEMENDITEHAS Referaat Koostaja: XX Kursus: X Juhendaja: XX XX 2015 AS Kunda Nordic Tsement on 1992. a asutatud aktsiaselts, kelle eelkäijad on Kundas tsementi tootnud alates 1870. aastast. AS Kunda Nordic Tsement kuulub maailma juhtivasse ehitusmaterjale tootvasse kontserni HeidelbergCement Group kes omab 75% aktsiatest, 25% aktsiatest kuulub Iiri kontsernile CRH. Kunda tsemenditehase ajaloos on selgesti võimalik eraldata nelja perioodi. 1870. aasta 9. oktoobril asutati tsemenditootmise osaühing ja ehitati esimene šahtahjudega vabrik. Toorainena kasutati muistse Kunda järve põhja ladestunud lubjamerglit ja sinisavi.
Tsemendi tootmine ja selle toorained. Boorbetoon. Betoonilisandid. Soojaisolatsioonimaterjal Sisukord: Sissejuhatus.....................................................................................................................................................2 1. Tsement.......................................................................................................................................................3 1.1 Tsemendi toorained...................................................................................................................................3 1.2 Tsemendi tootmine...................................................................................................................................4 1.3 Tsemendi tähtsamad omadused.......
Klinker väljub ahju alumisest otsast. Klinker suunatakse klinkri lattu, kus paakumisel saviga mitteühinenud lubi õhu niiskuse toimel kustub. Tootlikus on 1200 1800 tonni klinkrit ööpäevas. 9 Klinkri jahvatamine toimub kuulveskis. Tsemendi tardumise reguleerimiseks lisatakse klinkrile jahvatamisel juurde 2-5% looduslikku kipsi. Veskist saadud tsement on väga peenike pulber, keskmise tera jämedusega 15-20 mikromeetrit. Eesti tsementi turustatakse lahtiselt või pakituna paber või kilekottidesse.(25, 40, 50 kg). Eestis toodetakse portlandtsementi, portland-põlevkivitsementi ja portland-komposiittsementi. Portland põlevkivitsemendi saamiseks lisatakse klinkrile jahvatamisel elektrijaamade küttekolletes põlevkivi tolmpõletamisel tekkivat lendtuhka ehk põlevkivi. See komponent
1.1.Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Ehitusmaterjalide klassifitseerimine on vajalik, et tootmise, töötlemise või kasutamise eesmärgil koondada ühesuguseid materjale gruppidesse, määrata nende iseloomustamiseks vajalikud näitajad ja võrrelda neid omavahel. Klassifikatsiooni alusel on võimalik valida materjaligrupile sobivad tootmis- ja töötlemistehnoloogiad. Ehitusmaterjalide klassifitseerimine võib toimuda mitme tunnuse järgi olenevalt - kasutamise otstarbest - materjali saamiseks kasutatud lähtematerjalist (näiteks puit, looduskivi, savi), -materjali keemilisest algupärast: näiteks orgaanilised või anorgaanilised ained 1.1.1.Kasutamine Klassifikatsioon kasutuse järgi on oluline, et praktilise ehitamise seisukohalt hõlbustada kõige erinevamate materjalide hulgast sobivate materjalide leidmist. Samuti saamaks teada materjali keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi ja tehnoloogilisi omadusi ning nendest lähtudes kasutada neile omadustele vastavaid konstruktsioon
Referaat Pärnu 2009 LUBI Lubi on ühtaegu nii side, täite kui värvaine. Lupja on Eestimaal tuntud suurepärase sideainena varsti juba tuhatkond aastat. Omadustelt sobib lubi meie kliimasse hästi ning on asendamatu vanade hoonete puhul. Paraku on traditsiooniline lubjaga töötamise oskus viimase sajakonna aasta jooksul hääbunud. Selleks andis tõuke 19. saj. lõpul laia kasutuse leidnud tsement ja 20. saj. teisel poolel toimunud ehituse industrialiseerimine. Nii olemegi praegu õpipoisi rollis, kellel kõik tööd alati ei õnnestu, sest lubjal põhinevate mörtide ja värvide kasutamine nõuab tänapäeva tavapärasest ehituspraktikast erinevaid oskusi ja vilumust. Lubi on savi ja kipsi kõrval üks vanimaid ehituses kasutatavaid sideaineid, mille põletamine algas juba 5. saj. e.Kr
asendamatu sideaine. Kipsi transporditakse ja hoitakse paber- või kilekottides kaitstuna niiskumise eest. Pikemaajalisemal seismisel kipsi aktiivsus langeb. 19. Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine- etapid, meetodid PORTLANDTSEMENDI TOOTMINE Portlandtsement on enimkasutatav ehitussideaine. Tema nimetus tuleneb Inglise maakoha nimest, kus see tsement 1824.aastal avastati. Kundas toodetakse tsementi 1871.aastast alates. Tsemendi toormaterjal peab andma talle vajaliku keemilise koostise. Tsement sisaldab järgmisi lihtsamaid ühendeid: kaltsiumoksiid, ränioksiid, alumiiniumoksiid ja raudoksiid. Nendest lihtsatest ühenditest moodustub rida keerukamaid ühendeid. Looduses leidub sobiva koostisega lubimerglit, mis annab tsemendile kõik vajalikud koostisosad. Enamal juhul kasutatakse tsemendi valmistamisel kahte toorainet. Üheks on mingi kaltsiitkivim (lubjakivi, kriit, marmor), mida võetakse 75...78% ja teiseks on harilikult savi, seda võetakse 22... 25%
• ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase • ei karda niiskust ega kemikaale • ei hallita ega mädane • ei meeldi närilistele ega putukatele • omab CE märgistust Kergkruusa toodetakse Saint-Gobain Ehitustooted AS tehases Häädemeestel Pärnumaal. Kergkruusa tarnevõimalused: 50 liitrised kotid, 1500 ja 3000 liitrised suurkotid, puistena, puhuriga. Kergkruusplokid Plokid on valmistatud kergbetoonist, mille lähtematerjaliks on erinevate kergkruusa fraktsioonide segu ja tsement. Plokid on : -kaalult kerged, aga piisava survetugevusega, et ehitada mitmekorruselisi hooneid, -tulepüsivus -helipidav - soojaisolatsiooni ja -külmakindluse näitajad head -ei karda niiskust ega kemikaale -ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase - ei hallita ega mädane. Tänu kergbetooni poorsusele ja keraamilisele täitematerjalile on plokkidel tagatud head külmakindluse omadused. Külmakindlus on plokkidel 50 tsüklit.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid