Tselluloos (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

24

pdf

Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis

segud biovesinik - biomassist ja / või jäätmete orgaanilisest osast toodetud vesinik; puhas taimeõli ­ õlikultuuridest pressitud, ekstraheeritud või muul viisil saadud keemiliselt modifitseerimata toor- või rafineeritud õli. [2] Puitkütused Puitpõhised kütused koosnevad põhiliselt tselluloosist, ligniinist ja hemitselluloosist. Ligniin on tänu oma suurele süsiniku ja vesinikusisaldusele kõrgema kütteväärtusega kui tselluloos ja hemitselluloos. Puit sisaldab vähesel määral ka tõrva, vaikusid ja fenoole. Puitkütuste elementaarosas on valdavalt kolm keemilist komponenti: süsinik C, vesinik H ja hapnik O, mis kokku moodustavad kuivainest umbes 99%. Puitkütuste lendosade sisaldus on 80 ­ 90%. Kütuse niiskusesisaldus on muutuv suurus, kasvaval puul tavaliselt vahemikus 40 ­ 60%, puidu kuivamisel saavutab ta küllastusoleku, ehk püsiva niiskuse taseme, välitingimustes halupuul umbes 20 ­ 25% niiskust ja

Loodusvarade kasutamise ökonoomika

4

docx

Bioetanool

(Olesk, 2008) Teise põlvkonna bioetanool ei ole siiski veel laialdaselt maailma kütuseturgudele jõudnud, sest olenemata mahukatest ja kulukatest arendustöödest seisab teadlastel veel mitu olulist takistust ees. 1 Probleem ja lahendused: Teise põlvkonna bioetanool liigitub lignotselluloosist toodetud etanooli üldnimetaja alla. Kütuse tootmise protsessis osalevad tselluloos, hemitselluloos ja ligniin, mis üheskoos moodustavad taimerakkude seinad ja annavad neile püsti püsimiseks vajaliku jäikuse. Siin ongi probleem, millega teise põlvkonna biokütuseid arendavad teadlased maadlevad. Neid aineid on keeruline lõhkuda. ,,Need kolm komponenti on rakuseinas väga keerukal kujul. Lagundamist ei tee raskeks ainult ligniin, vaid ka see, kuidas tselluloos ja hemitselluloos süsteemis asetsevad"(Kristiina Kruus). Enne kui saab minna piirituseajamise protsessi juurde,

Bioloogia

11

doc

Biokütused.

Biokütused Referaat Tallinn 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Biokütuse liigid...........................................................................................................................3 Biokütuse minevik ja olevik....................................................................................................... 3 Tootmine..................................................................................................................................... 4 Plussid......................................................................................................................................... 4 Miinused.................................................................................

Keemia

19

docx

Bioenergia võimalused Eestis

Ehitustootluse instituut REFERAAT BIOENERGIA VÕIMALUSED EESTIS Üliõpilane: Lyana Peedo Juhendaja: Prof. Enn Loigu Tallinn, 2012.a. Sissejuhatus Bioenergia on osa taastuvenergiast, mis omakorda on osa koguenergiast. Bioenergia all mõistetakse biomassist toodetud energiat ehk soojust, elektrit ja biokütuseid. (1) Biomass omakorda on bioloogilist päritolu mass ehk kõik, mis on kunagi maa peal päikeseenergia toel kasvanud. Biomass on põllumajanduslikust tootmisest, kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained, metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest pärit toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev fraktsioon ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon. (1) Kui bioenergiat arukalt kasutada, aitab see meil energiavarustust keskkonnasäästlikumaks muuta. Bioenergia on EL-s vaieldamatult kõige olulisem taastuvenergia liik ja moodustab praegu EL-s kaks k

Eesti hüdrometeoroloogilised tingimused

7

doc

Eesti põlevkivitööstuse olukord 20-21 saj

Eesti põlevkivitööstuse olukord 20-21 saj . Põlevikivitööstuse ajalugu Nagu mujalgi Euroopas, loodi ka Eestis esimesed elektrijõujaamad aastatel 1882-1905. Need olid põhiliselt tehaste juures paiknevad elektrijaamad ja Eestis ehitati nad peamiselt Tallinnas. Algselt pruugiti elektrit vaid ruumide valgustamiseks. Esimesed teadolevad elektrilised tehaseseadmed pärinevad 1893 aasta Kunda tsemenditehasest. Esimene munitsipaaljõujaam rajati 1907 aastal, selle võimsus oli 100 kW, seda käitas aurumasin ning toodetud elekter läks Pärnu linna tänavate valgustamiseks. XX sajandi algul oli Eestis peamiseks energiatooraineks turvas. 1922 aastal moodustas põlevkivi kõigest 10,6% primaarenergiaressursist. Järk-järgult hakkas põlevkivikasutus suurenema ning 1923 aastal viidi Tallinna linnajõujaam turbalt põlevkivile ning aastal 1930 kasutati umbes 60 000 tonni ,,pruuni kulda" aastas. 1939 aastal kaevandati 1,7 miljonit to

Energiaarvutus

9

pptx

Biokütused

Biokütused Kaire Jürimaa 10.klass Biokütus Energeetilisel otstarbel kasutatav gaasiline, vedel- või tahkekütus Oma olemuselt kemiline energia, mis on salvestunud elusorganismide hiljutise elutegevuse tulemusena tekkinud orgaanilises aines Kuulub taastuvate kütuste hulka Võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu Esimene energiallikas mida inimene hakkas kasutama (puit) Esmased biokütused: küttepuu, hagu, puusüsi, õled, hein, sõnnik Töödeldud biokütused: hakkpuit, saepuru, bioetanool, biodiislikütus, bioloogiliste jäätmete anaeroobsel lagunemisel tekkivat biogaasi Maailma enimkasutatavad mittefossiilsed mootorikütused: bioetanool ja-diislikütus Biokütuseid toodetakse biomassist, eelkõige taimsetest õlidest, aga biokütus võib olla ka loomset päritolu Biodiislit on võimalik toota taimsetest õlidest ja loomsetest rasvadest ¾ maailma biodiislist toodetakse rapsiõlist Biodiislit on võimalik diiselmootorites kasu

Geograafia

44

pptx

Toostusheite seadus

TÖÖSTUSHEITE SEADUS Tallinna Tehnikaülikool SEADUSE EESMÄRGID o Saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase, minimeerides saasteainete heite õhku, vette ja pinnasesse ning jäätmetekke, et vältida ebasoodsat mõju keskkonnale. o Määrab suure keskkonnaohuga tööstuslikud tegevusvaldkonnad, sätestab nõuded nendes tegutsemiseks ja vastutuse nõuete täitmata jätmise eest ning riikliku järelevalve korralduse. MÕISTED o Käitis on paikne tehniline üksus, mille tegevus toimub ühes või mitmes keskkonnakompleksloa kohustusega tegevusvaldkonnas ja ulatuses või kus kasutatakse orgaanilisi lahusteid keskkonnakompleksloa kohustuseta tegevusala ulatuses. o Käitaja on isik, kes valdab või käitab käitist, põletusseadet, jäätmepõletus- või koospõletustehast või selle osa või kellele on antud otsustusõigus käitise, tehase või seadme tehnilise toimimise suhtes. MÕISTED o Saastamine on inimtegevusest tulenev

Õiguse alused

8

docx

Galoter tehnoloogia

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz RAH0582 Anne Snurova 124446 RDKR62 Galoter tehnoloogia Referat Õppejõud: Kaire Viil Kohtla-Järve 2015 Eesti oma pruun kuld ­ põlevkivi ehk kukersiit on Eesti tähtsaim maavara. Põlevkivi saab kasutada otsese kütusena elektrienergia või vedela sünteetilise õli tootmiseks Eesti on ainuke riik maailmas, kes on tootnud põlevkivist elektrit, soojust, gaasi ja õli juba ligemale sajandi, mistõttu on põlevkivi omadused meie energiatööstusele läbinisti teada. Põlevkivi keemiline koostis Põlevkivi on kerogeeni sisaldav kihiline musta või pruuni värvi settekivim, mis koosneb orgaanilisest, karbonaatsest ja silikaatsest osast. Põlevkivi orgaanilise osa moodustab kerogeen, mis annabki sellele maavarale energiaallikana olulise väärtuse. Keemilises mõttes on kerogeen orgaaniliste ainete segu sisaldades nii lineaarseid kui aromaatseid ühendeid

Keemia

Meedia

Kommentaarid (0)