Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Troopiline Aafrika uusajal (1)

1 Hindamata
Punktid
Troopiline Aafrika uusajal #1 Troopiline Aafrika uusajal #2 Troopiline Aafrika uusajal #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lauralehiste Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Aasia ja Aafrika Uusajal

tunduks kui vahhabiidide liikumine.Nad nimetasid end tõelisteks moslemiteks-siiite pidasid aga usust taganejateks.Nad mõistsid hukka uuendused, nõudsid tagasipöördumist algislami juurde ja püha sõja taasalustamist muhamediusu levitamisega.1870.a sai alguse panislamism. Selle usulise ja poliitilise liikumise idee isaks peetakse Türgi valgustajat Namik Kemali, kes võitles moslemite iseteadvuse tõstmise ja kõigi muhameedlaste ühendamise eest kaliifi. 5. Troopiline Aafrika Aafrika mandri piirjooned olid juba 16.sajandi alguseks Vanale Maailmale tuttavad. Eurooplased piirdusid esialgu vaid rannikuäärsete piirkondade külastamisega,sest Aafrika sisealade halb kliima, läbitungimatud dzunglid ja sõjakad hõimud tundusid neile hirmuäratavad.Valgele inimesele sai selgeks, et Must Manner on tohutult rikas nii loodus-kui ka inimressurside poolest.Esialgu piirdusid kontaktid kaubavahetusega (kuld, elevandiluu, väärispuit, + orjad)

Ajalugu
thumbnail
6
docx

Troopiline vihmamets

Troopiline vihmamets. Viljandi Gümnaasium. Martin Kabanov II KU Mõiste. Vihmamets on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud kiire aineringe, kõrged puud, liaanide ja epifüüdie rohkus, igihaljaste taimede rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus, suur produktiivsus. Vihmametsad on maailma loodusele väga oluline komponent, kuivõrd seal paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Paljud maailma vihmametsad kannatavad metsa raiumise tõttu. Ekvatoriaalsete vihmametsade vööndis valitseb aastaringselt ühesugune soe ja niiske kliima. Pidev ja ühtlane soe ilm on põhjustatud päikesekiirguse aastaringsest ühtlasest jaotumisest. Ekvatoriaalsete vihmametsade kohal on Päike kogu aasta vältel seniidis või selle lähedal. Kliima. Aasta jooksul on ööpäevane keskmine temperatuur 24° kuni 29°C, sademeid langeb 1500-2500 mm. Sademehulk ol

Geograafia
thumbnail
76
doc

Aafrika ajalugu

Mandrit on kutsutud ka Etioopiaks, kr. Aithiops – päikesest põlenud, päikesepruun. Mõisted Aafrika jaguneb vähemalt kaheks väga erinevaks regiooniks. Põhja-Aafrika – Egiptus ja Magrib – mis kuulub islami kultuuriruumi. Magrib on araabia lääs, mis vastandub araablaste asualadele idas, mida nimetatakse Mashrik. Päris-Magrib hõlmab sealjuures ainult Marokot, Alžeeriat ja Tuneesiat, aga Suur-Magrib ka Liibüat, Mauritaaniat ja Lääne-Saharat. Troopiline ja Lõuna-Aafrika või Sub-Sahara Aafrika hõlmab endast Musta Aafrikat. Sudaan (ar. Bilad as-Sudan – mustade maa) oli laiem mõiste, mis oli ala Sahara kõrbe ja ekvatoriaadlsete vihmametsade vahel. See sai alguse Mauritaaniast ning kulges kuni Punase mereni. Sudaani on jagatud ka Lääne- ja Ida-Sudaaniks Tšaadi järve juures piiri tõmmates. Koloniaalperioodil on olemas Lääne-Sudaan, mis on Prantsuse Sudaan, kuhu alla läheb ka nt Mali, ning Ida-Sudaan, mis on Inglise Sudaan.

Ajalugu
thumbnail
14
doc

Aasja ja aafrika kultuurid

sajandi kroonikad olid järjekindlamad ning täpsemad ­ mõjutusi saadi Euroopa kultuurilt. 10 AAFRIKA ,,Inimühiskonna hälliks" nimetatud Aafrika on ainus manner, kust on seni leitud arheoloogilist luumaterjali inimese evolutsiooni kõigist arenguetappidest. Aafrika etendab maailma kultuuri ajaloos tähtsat osa, siin on eksisteerinud palju kõrgkultuure, millest tuntumad on: · Vana-Egiptuse tsivilisatsioon · Troopiline ja Lõuna-Aafrika ehk nn Must Aafrika Paraku on Troopilise ja Lõuna-Aafrika keskaegsest kultuurist vähe säilinud ­ kliimaolud ning teised loodustegurid on avaldanud hävitavat toimet ehitistele ning kunstiesemetele. Kuigi paljudel Aafrika rahvastel puudus kirjakeel ei tähenda, et neil kultuuri üldse polnud ­ ajaloolased tuginevad peamiselt suulisele pärimusele või arheoloogiaallikatele, võimaluse korral ka araabia rännumeeste kirjeldustele. LÄÄNE-AAFRIKA

Ajalugu
thumbnail
50
doc

Konspekt terve 10. klassi ajaloo õpiku kohta

Antropogenees Inimese kujunemislugu. Käsitletakse erinevalt: teoloogiline e. usuline (inimene on loodud jumala poolt), evolutsiooniline. Uurivad: 1) Arheoloogia 2) Paleoantropoloogia (inimese kui ka inimese eellase luustikke) 3) Geneetika Australapithecus africanus (lad. k.) ­ lõunaahvlane. 5-4,4 mln aastat tagasi. Kõndis kahel jalal, sest toimus kliimamuutus. Luid on leitud ainult Aafrikast. Homo habilis e. osav inimene. 2,5 mln aastat tagasi. Veeristööriistad ­ terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas. Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast. Toimus väljaränne (kümnete põlvkondade jooksul). Olid olemas rõivad (loomanahk). Koopaid ja hütte/onne kasutati elamutena. Tuli. Kujunesid välja erinevad inimese alaliigid (nt Euroopa homo erectus oli Heidelbergi inimene). Homo sapiens neanderthalensis e. nean

Ajalugu
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
thumbnail
22
doc

Keskaeg

Pilet 1. 1) Mis on keskaeg. Kuidas keskaeg jaguneb ? ( iseloomulikud jooned ) ( sissejuhatus ) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV. Sajandil, mil Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt viimase Lääne ­ Rooma keisri kukutamist 476. aasta. Keskaja lõpu määratlemisel ajaloolased nii üksmeelsed ei ole, kuid kõige sagedamini peetakse selleks aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Seda aastat loetakse siis ka järgmise ajalooperioodi ­ varauusaja alguseks. Keskaeg jaguneb Varakeskajaks ­ V. ­ XI. ­ Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni XI. Sajandini. Rooma keisririigi aladele olid tunginud germaanlased ja Lääne- Roomas tekkisid germaanlaste riigid. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma piisko

Ajalugu
thumbnail
32
docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens ­ nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused ­ elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ­ ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultravioletkiirguse eest. He

Ajalugu



Lisainfo

Keskkooli õpikust " Uusaeg" pt 43

Kommentaarid (1)

janekkarits profiilipilt
janekkarits: suhteliselt vähe materjali ja lehti on ka kolm

21:59 20-05-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun