8. Diomedese hobuste äratoomine 9. Hippolyte vöö äratoomine 10. Geryoni kariloomade äratoomine 11. Hesperiidide õunte äratoomine 12. Kerberose äratoomine 9 muusat: 1. Kleio ajalugu 2. Urania astronoomia 3. Melpomene tragöödia 4. Thaleia käsitöö 5. Terpsichore tants 6. Kalliope eepiline luule 7. Erato armastusluule 8. Polyhymnia jumalatele määratud laulud 9. Euterpe - lüürika Ilias ja Odüsseia (Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. ) Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste
Parise kohtumõistmine. Õli lõuendil. Rahvusgalerii, London. Euroopa kirjanduse isaks peetakse kreeka kangelaseeposte Ilias1 ja Odüsseia2 legendaarset autorit Homerost. Arvatavasti elas Homeros 8. saj. eKr. Keegi ei tea täpselt tema sünniaega ja -kohta. Teda kujutleti pimeda raugana. Ebaselge on ka kahe eepose üleskirjutamine. Arvestades eeposte kunstipärast ülesehitust, peetakse tõenäoliseks, et Homeros võis tunda ja kasutada kirja. Tõepärasem on, et Homeros teadis Trooja sõjaga seotud lugusid peast ning kandis neid ette suusõnaliselt. Arvatakse ka, et Homeros on vaid Iliase looja ning et Odüsseia on hiljem kirja pannud tundmatu autor, kuid see on vaid oletus. Eeposte praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. saj. eKr, seega pärast Homerose surma. Kõik laulud (kummaski eeposes on 24 laulu e. peatükki) on kirja pandud heksameetrites (heksa kuus; metron mõõt). Vanakreeka luules on see 6-jalaline värss, mis
Prometheus proovis Iot lohutada. Io järgi sai nime Joonia meri. Io järeltulija Herakles. HOMEROSE ,,ILIAS" ,,Iliase" eellugu. Zeusi tütar Thetis. Zeus ei tohtinud lapsi saada, Thetis abiellus Peleusega. Pulma olid kutsutud kõik jumalad, va tülijumalanna Eris. Eris viskas pulmaliste keskele kuldse õuna, millele oli graveeritud ,,kõige kaunimale". Läks kangeks vaidluseks. Hera, Aphrodite ja Athena hakkasid kõige rohkem vaidlema. Vahekohtunik Trooja kuningapoeg Paris. Aphrodite lubas Parisele kõige ilusamat naist Helenat. Helena läks Parisega Troojasse. Menelaos kuulutas seetõttu Troojale sõja. Ithaka kuningas Odysseus ei tahtnud sõtta minna, aga lõpuks ikkagi pidi minema. Achilleus surematu. ,,ILIASE" tegevus. Trooja sõja kümnes aasta. Achilleus vihastab Agamemnoni peale, kuna laagrisse oli toodud preestri tütar Briseis ja Agamemnon hoidis tüdrukut endale. Tegelikult tahtis teda Achilleus. Ta keeldus lahingusse minemast
TROOJA SÕDA Üle kolmetuhande aasta tagasi peeti tähtsaid pulmi. Kuningas Peleus võttis naiseks merenümfi Thetise. Pulma ei kutsutud riiujumalannat Erist. Eris vihastas ja viskas pulmakülaliste sekka kuldõuna, millele oli kirjutatud "Kõige ilusamale". Tekkis tüli jumalannade Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Tüli lahendajaks kutsuti Trooja prints Paris (Aleksandros), kes lahendas tüli jumalannade poolt väljapakutud kingituste varal. Hera lubas Parisest teha Euroopa ja Aasia valitseja. Athena lubas talle võidukat sõja juhtimist Kreeka vastu. Aphrodite lubas talle maailma ilusamat naist. Paris valis Aphrodite poolt pakutu. Ja ta sai kuldse õuna. See Parise otsus viiski Trooja sõja puhkemiseni. Maailma ilusaim naine oli Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena. Helena oli Zeusi ja Leda tütar.
TROOJA SÕDA, PROLOOG, PARISE OTSUS Trooja oli üle 3000 a rikkaim ja võimsaim linn maa peal. Sõda sai alguse 3 jumalanna vaidlusest. Riiujumalannat Erist, keda keegi ei eriti ei sallinud, jäeti kutsumata kuningas Peleuse ja merenümf Thetise pulma. Eris viskas piduliste hulka kuldse õuna, mille peale oli kirjutatud 'Kõige ilusamale' Lõpuks jäid 3 jumalannat võistlema: Hera, Aphrodite, Pallas Athena. Zeus ei tahtnud end asjasse segada ning otsustajaks valiti Trooja prints Paris, sest too pidi Z sõnutsi olema asjatundja iluasjades. Paris karjatas kitsi, kuna tema isale oli öeldud, et Paris toob tema riigile hukatust. Sel ajal elas Paris koos nümf Oionega. 3 jumalannat lubasid Parisele hiilgavaid asju, kuna selle järgi pidi prints kaunima valima. Hera lubas Parisest teha Euroopa ja Aasia isanda, Athena lubas aidata hävitada Kreeka, Aphrodite lubas Parisele maailma ilusaima naise, Helena. Helena oli Zeusi ja Leda tütar, tal oli 2 venda (Kastor, Polydeukes)
· Müüdid olid mõeldud maailma seletamiseks · Müütide tegelasteks on jumalad kui ka heerosed(jumal + tavainimene = heeros(surelik kangelane)) · Kreeklased inimese universumi keskpunkti ja hakkavad inimest uurima · Vanakreeklaste maailmapilt oli humaanne(inimlik) · Mütoloogia = müütide kogum · Mütoloogiast sai kreeklaste kirjanduse peamine allikas · Näiteks nii ,,Iliase" kui ka ,,Odüsseia" süzee pärines trooja sõdadest Maailma loomine · kõigepealt oli Kaos tohutu sügavik, pimedus · Kaosel sündis laps Öö(Nyx) ja Erebos(sügavik) · Erebosel ja Öö'l sündis Armastus · Armastus sünnitas endale seltsiliseks Valguse ja Päeva · Siis sündis Maa (Gaia) · Maa sünnitas Taeva(Uranos) · Maa ja Taeva lapsed olid Monstrumid(koledad) · Monstrumeid oli 3: neil oli 100 kätt ja 50 pead
Hobused olid aru saanud, et vankris oli vale juht. Nii tormasid nad ülepeakaela, põrgates vastu tähtkujusid ja süüdates kõrgemad mäed ja Olümpose. Gaiagi ei suutnud kuumust taluda. Ta karjumine äratas jumalate tähelepanu ja Zeus karistas Phaetoni, tappes ta oma välgunoolega. Kaarik laskus merre,aga Phaeton kukkus kaarikust välja, maandudes salpärasesse Eridanose jõkke, mis kustutas leegid ja jahutas surnukeha. Najaadid matsid surnukeha maha. Pilet 14 - Kangelased enne Trooja sõda, Theseus Pilet 15 - Herakles Nemea lõvi kägistas ära, kandis nahka turvisena Hydra tappis ära, kõrvetades päid ja viimase kivide alla mattes Püüdis aasta aega Artemise kuldsete sarvedega hirve Püüdis kinni metssea, ajas taga ja siis ajas lumme Puhastas Augeiase tallid kahe jõe abil ära Lasi maha Stymphalose linnud Tõi ära Minosele kingitud sõnni Tappis Diomedese ja tõi ära tema inimsööja märad Tappis amatsoonid ja võttis Hippolyte vöö Tõi ära Geryoni kariloomad
ANTIIKMÜTOLOOGIA Achilleuse kand- inimese ainus nõrk koht. Väljend pärineb müüdist, kus Achilleuse ema merenümf Thetis kastis poja Styxi jõkke, et poeg oleks haavamatu, kuid ema hoidis kinni poja kandadest ning vesi ei pääsenud sinna kohta, nii jäi see koht haavatavaks. Kentaurid- loomjumalused, pool-inimesed pool-hobused, metsikud, üks hea oli Cheiron. Kuldvillak- kullast jääranahk. Jäär, kelle Hermes andis Nephelele, et see päästaks ära Ino kasulapsed, et neid jumalatele ei ohverdataks Pandora laegas- tundmatu sisuga ja keelatud laegas. Pandorale andis iga jumal
Geryoni kariloomade ära toomine Hesperiidide kuldsete õunte ära toomine Hadese kolme peaga koera Cerberose ära toomine · 9 muusat Kleio ajaloo Urania astronoomia Melpomene tragöödia Thaleia komöödia Terpsichore tantsu Kalliope eepilise luule Erato armastusluule Polyhymnia jumalatele määratud laulude Euterpe lüürika · Ilias Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". · Odüsseia "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda
Geryoni kariloomade ära toomine Hesperiidide kuldsete õunte ära toomine Hadese kolme peaga koera Cerberose ära toomine 9 muusat Kleio – ajaloo Urania – astronoomia Melpomene – tragöödia Thaleia – komöödia Terpsichore – tantsu Kalliope – eepilise luule Erato – armastusluule Polyhymnia – jumalatele määratud laulude Euterpe – lüürika Ilias Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Odüsseia on vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. 650 a. eKr. seeon järg "Iliasele” parise otsus-Eris oli tülijumalanna, keda ei kutustud Peleuse ja Thetise pulmapeole, heitis ta kättemaksuks külaliste
Z armus ja muutis end sõnniks. E ja tema kaaskond kogunes ilusat sõnni imetlema. Sõnn võttis aga Europe ja viis ära. Nad sõitsid Kreeta saarele. Sõidu käigus tabas Europe ära, et tegemist on jumalaga. Europe pidi saarel Z’le sünnitama poegi, kellest kuulsad on Minas ja Rhadamanthys, kes mõistavad Hadese riigis hingede üle kohut. Europe järgi on tulnud maailmajao nimi Euroopa. KÜKLOOP POLYPHEMOS Polyphemos oli kükloop, kes elas üksinda saarel ning karjatas lambaid. Odysseus (Ulysses) oli teel koju pärast Trooja hävitamist ja nad randusid Poly saarel. Nad läksid veiniga kükloobi koopasse ja kui too tuli, vihastas O ta välja ning meresõitjad sattusid vangi. Ta tappis kaks meest ning sõi ära. Öösel, kui kükloop magas, mõtles O kuidas pääseda. Ka järgmise päeva, mil kükloop oli lambaid karjatamas, mõtles ta. Lõpuks jootsid mehed kükloobi täis, torkasid varem valmistatud palgiga tal silma peast.
Z armus ja muutis end sõnniks. E ja tema kaaskond kogunes ilusat sõnni imetlema. Sõnn võttis aga Europe ja viis ära. Nad sõitsid Kreeta saarele. Sõidu käigus tabas Europe ära, et tegemist on jumalaga. Europe pidi saarel Z'le sünnitama poegi, kellest kuulsad on Minas ja Rhadamanthys, kes mõistavad Hadese riigis hingede üle kohut. Europe järgi on tulnud maailmajao nimi Euroopa. 7.pilet KÜKLOOP POLYPHEMOS Polyphemos oli kükloop, kes elas üksinda saarel ning karjatas lambaid. Odysseus (Ulysses) oli teel koju pärast Trooja hävitamist ja nad randusid Poly saarel. Nad läksid veiniga kükloobi koopasse ja kui too tuli, vihastas O ta välja ning meresõitjad sattusid vangi. Ta tappis kaks meest ning sõi ära. Öösel, kui kükloop magas, mõtles O kuidas pääseda. Ka järgmise päeva, mil kükloop oli lambaid karjatamas, mõtles ta. Lõpuks jootsid mehed kükloobi täis, torkasid varem valmistatud palgiga tal silma peast. Koopast põgenesid mehed nii, et sidusid end
röövimine; *Kolme kerega koletis Geryoni kariloomade viimine Mükeenesse; *Hesperiidide kuldõunte näppamine Atlase abiga; *Kerberose toomine Hadesest Ariadne lõng: Ariadne on Kreeta kuninga Minos tütar. Ateena prints Theseus otsustas koletise Daidalose labürindist leida ja tappa. Ariadne armus Theseusse ja kinkis talle Daidalose õpetuse järgi lõngakera, mille otsa prints pidi sissekäigu juurde siduma, nii ei kaota ta tagasiteed. Achilleuse kand: Achilleuse (Trooja sõja üks kangelasi, kreeklaste esivõitleja) ema Thetis oli kastnud vastsündinud poega Styxi jõkke, kuid see koht, kust ta last kinni hoidis- jalakand- jäi kuivaks. Nii oligi Achilleus haavatav vaid sealt. Paris lasi Skaia värava all võideldes tema pihta noole ja Apollon, kes lahingus oli troojalaste poolt, juhtis selle tema kanda. *ainukene haavatav koht. Augeiase tallide puhastamine: viies Heraklese vägitegudest. Augeiasel oli tuhandeid loomi ja nende talle polnud
Kursusetöö Mütoloogia tegelased Achilleus vana-kreeka kangelane. Thetise ja Peleuse poeg. Võitles Trooja vastu. Võitmatu sõdalane. Tappis Hektori. Adonis Igal aastal uuenev iginoor vegetatsioonijumal. Adonis hukkus jahil metssea rünnaku tagajärjel, tema verest lasi Aphrodite tärgata anemoonide Agamemnon Mükeene kuningas, osales sõjakäigus Trooja vastu. Kreeka ägede ülemjuht. Ohverdas oma tütre, et laevad saaksid Trooja poole sõdima. Aias Kangelane. Mees kes võitles odysseusega kõige vaprama mehe tiitli eest Aigeus Ateena kuningas. Amatsioonid Harmonia ja Arese tütred. Sõjakad naised. Andromeda Meeste valitsejanna. Aethiopia kuninga Kepheuse ja Kassiopeia tütar. Tõsteti pärats surma tähena taevasse. Aphrodite Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Zeusi tütar, kes sündis merevahust.
Ilias: Trooja sõda Stelio Martelli I laul Juba üheksa aastat käib sõda Trooja linna all. Juba üheksa aastat peavad kreeklased ja troojalased omavahel verist võitlust ning ei üks ega teine saa vastase üle otsustavat ülekaalu. Juba üheksa aastat järjest surrakse tapluses. Parajasti on vaherahu, aga kreeklasi sureb ikkagi. Neid tapab saladuslik haigus, mille vastu ei ole mingit rohtu. See on selge märk Zeusi poja Apolloni vihast. Millest niisugune raev? ,,Miks?" küsib kõige tugevam võitlejaist, mürmidoonide kuningas Achilleus. ,,Kalchas, sa
endiga. Kui Pelias võõrast kuulis, ilmus ta kähku kohale, kuid kui ta võõra paljast jalga nägi, haaras teda hirm. Võõras tutvustas ennast tema lellepojana, kellel on tegelik õigus kuningatiitlile ja nõudis, et Pelias annaks kogu rikkuse, mille ta omandanud on, rahumeelselt Iasonile. Phrixos oli nõus, kuid enne pidi Iason kuldvillaku Kreekasse tagasi toimetama. Ja nõnda pakkusid parimad ja üllamad end seiklusele kaasa pakkuma, sealhulgas ka Herakles, Orpheus, Achilleuse isa Peleus ja paljud teised ja purjetatigi laevaga „Argo“ kuldvillakut otsima. Esimene peatus tehti Lemnose saarel, kus elasid ainult naised, kes võtsid argonaudid lahkesti vastu ja kinkisid neile merele kaasa toidumoona, veini ja varustust. Pärast Lemnoselt lahkumist jättis Herakles argonaudid maha, sest ta noor relvakandja Hylas oli traagiliselt hukkunud ja kangelane lootis teda ikka leida ja unustas kõik muu.
rääkida oma lastele ja kasutada on pärit just Klassikalise kreeka ajastu eelnevast perioodist. Vana kreeka ajastust pida täna päeval tuntakse kui Kreeka -Mükeene kultuuri. Kreeka- Mükeene kultuuri ajastu oli väga rikkalik paljudes tegurites. Sellest ajastust on pärit Heraklese müüd mida on paljudes vormides tänapäeva inimeste ette toodud. Homeros kirjutas siis oma surematud eeposed ,,Iilias" ja ,,Odüsseia" millest kirjeldatakse Trooja linna hävitamist ja Itaka kuninga Odysseuse eksirännakuid. Samal ajastul kujunes ka välja Kreeka usund, mille hiljem võttis üle suur ja uhke Rooma impeerium, mis kujundas selle oma keele ja põhimõtede järgi. Kreeka-Mükeene kultuur on paljuski Klassikalise kreeka kultuuri ja tänapäeva elu aluse panija, kuid me kippume seda alati unustama. Article I. Maa ja selle rahvastik Section I.1 Kreeka loodus
ANTIIKMÜTOLOOGIAST KERKINUD SENTENTSID, VÄLJENDID, KÕNEKÄÄNUD JA TERMINID SKYLLA (lad. Scylla) JA CHARYBDISE [harübdis] VAHEL OLEMA - kahe võrdselt halva asja vahel valima - Skylla oli 12jalgne koletis, kes elas pärimuse järgi Messiina väina (Sitsiiliat Itaalia saapaninast eraldav väin) äärses kaljukoopas Charybdise vastas ning haaras endale igalt mööduvalt laevalt oma kuue pika kaela otsas kõikuva röövloomakolbaga kuus meremeest. Ka Odysseus, kellel Charybdisest õnnestus mööda pääseda, pidi abitult pealt vaatama, kuidas Skylla oma rabelevad ja karjuvad ohvrid kõrgel õhus oma koletute hammaste vahel purustas. Vaid argonaudid, Kreeka kangelased, kes purjetasid laevaga "Argo" Kreekast varastatud kuldvillakut tagasi tooma, pääsesid tänu Hera poolsele jumalikule abile ilma kaotusteta läbi väinast, mis lausa kees ja kus pöörased lained kerkisid taevani. Ovidiuse järgi oli
Berkeley, Los Angeles, London 1983. Frazer, J. G., Kuldne oks. Uurimusi maagiast ja religioonist. Varrak 2001. Kerenyi, C., The Gods of the Greeks. Penguin 1958. Kerenyi, C., The Heroes of the Greeks. New York 1960. Mikalson, J. D., Ancient Greek Religion. Blackwell 2005. Veyne, P., Kas kreeklased uskusid oma müüte? Varrak 2006. Programm 1. Allikad: a. Homeros (u. 1000. e. Kr.), Ilias ja Odüsseia Kõige vanemad kirja pandud lood . Käsitlevad Trooja sõda. Õukondlikku hiilgust käsitlevad. Homeros ei juurelnud kunagi milegi üle b. Hesiodos (u. r. saj. e. kr.); - Tööd ja päevad püüab vastukaaluks Iliasele ja Odüsseiale näidata, kuidas elada korralikult karmis maailmas. Theogonia Täielikult seotud mütoloogiaga. Hakkas juurdlema selle üle, kuidas on maailm loodud. Theogonia kujutas endast jutustust universumi ja jumalate põlvkondade
olümplaste eluase. Olümpose mägi on tõepoolest olemas. See paikneb Kirde-Kreekas Egeuse mere rannikul ning on Kreekamaa kõrgeim tipp (2917 m). Olümpia linn (olümpiamängude häll) asub hoopis Lõuna-Kreekas Peloponnesose poolsaarel. Hera oli Kronose1 ja Rhea tütar, kellest sai oma venna Zeusi abikaasa. Hera armukadedus ja raev jälitasid tema võistlejaid Zeusi armukesi ning isegi nende lapsi (näiteks Heraklest). Kui troojalane Paris otsustas kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvunud Hera koos Athenaga kõigi troojalaste vaenlaseks. Juno Sospita. Vatikani Muuseum Juno Regina. Vatikani Muuseum Herat peeti abielu- ja sünnitusjumalannaks. Hera püha loom oli lehm ja teda ennast nimetasid kreeklased veisesilmseks. Hera sümboliks oli paabulind, kuid ka kägu. (Zeus moondas end vihmast nõretavaks käoks ja puges Kreetal puhkava Hera rindade vahele sooja.
seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist, segada end ühiskondlikku ellu ja poliitikasse. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. Naturalistid viljelesid peamiselt proosat, mida nad eelistasid luulele ja draamale. Kirjanikud Theodore Dreiser Émile Zola Eduard Vilde Ernst Peterson-Särgava 2. Millest räägivad järgmised teosed ,,Ilias" Räägib põhiliselt Trooja sõja viimasest aastast. Sõja alguse põhjuseks on tüli kolme jumalanna - Aphrodite, Athena ja Hera - vahel sellepärast, et tülijumalanna Eris oli nende sekka visanud õuna, mis pidi minema kõige ilusamale. Vahekohtunikuks kutsuti Paris, kes võttis vastu Aphrodite altkäemaksu, nimelt lubaduse saada endale maailma ilusaima naise Helena, Menelaose naise. Paris varastab Helena ja viib ta kodulinna Trooja. Kreeklased lähevad sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua
"Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". Ilias on kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel. Kreeka ja Euroopa kirjanduslugu algab antiikeeposega "Ilias".
See ajajärk on olnud ka heroiliste muistendite ajalooliseks baasiks. Mükeene ajast on pärit ka heksameetri värsimõõt. 5. * Homerose eeposed. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? * Milline on eepose ,,Odüsseia" peateema ja kompositsioon? * Millest oli juttu Teie loetud Homerose eeposte lauludes? Mõlemad eeposed keskenduvad ühele tegevusliinile, on kompositsioonilt keerukamad, kui teised tolle aja eeposed ning kajastavad sündmusi seoses Trooja sõjaga, kummaski teoses on kaks tasandit jumalik ja inimlik ning sarnane on ka see, et laialdast ainestikku on kajastatud lühikese aja jooksul * ,,Iliase" peateemaks on Achilleuse vihavimm. Kõik saab alguse Agamemnoni keeldumisest tagastada Apolloni preestri tütart, mille tulemusena saadab Apollon kreeklaste leeri laastava katku ning lõpuks on Agamemnon sunnitud järele andma, kuid hüvituseks nõuab ta Achilleuselt tema sõjasaagi. Achilleuse au on riivatud ning
"Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". Ilias on kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel. Kreeka ja Euroopa kirjanduslugu algab antiikeeposega "Ilias".
2) Dooria murre ( Alkmani koorilüürika ) 3) Joonia murre ( Herodotos ,,Historai" 4) Atika murre 5) Koinees ( Uus Testament ) 4. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist? Kreeta-Mükeene ajajärgust pärinevad eeposte motiivid ( müüdud jumalatest, kangelastest ). 5. Homerose eeposed. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? Milline on eepose ,,Odüsseia" peateema ja kompositsioon? ,,Ilias" - Eepose aineseks on Trooja sõjaga seotud müüdid. Lisaks inimlikule tasandile oli Iliases olemas ka Jumalik tasand. Nad sekkusid sõtta ja aitasid oma lemmikpoolt. Iliase sündmustik. 1. laul. Kreeklaste sõjaväelaagrit laastab Apolloni saadetud katk. Põhjus Apolloni preestri Chrysese solvamine, kreeklaste ülemjuhataja Agamemnon keeldus tagastamast Chrysese tütart Chryseist. Apolloni lepitamiseks saadab Agamemnon tüdruk koju, aga võtab kompensatsiooniks endale Achilleuse orjatari, Briseise
jumalasugu - 6 meest ja 6 naist: Hyperion,Iapetos,Koios,Kreios,Kronos,Mnemosyne,Okeanos,Phoibe,Rhea,Tethys ,Theia,Themis. 78. Niobe- Teeba kuninganna, Tantalose õde,Amphioni naine. Neil oli 14 last ning ta pidas ennast õnnelikuimaks emaks. Leto oli Apolloni ja Artemise ema ,kes oli nö teadatuntud suur ema.Leto karistas teda.Tappis ta lapsed. Niobe oli kurb ja muutus kaljuks. Siplylose mägede nõlval on siiani näha nutvat naist 79. Achilleuse kand- nõrk koht. Achilleuse ema Thetis kastis ta Styxy jõkke ,et saavutada surematust aga hoidis poisil kannast ning see jäi tema nõrgaks kohaks 80. Tüliõun- oli vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Õunale oli peale kirjutatud: "Kõige ilusamale". Seda tahtsid endale jumalannad Athena, Hera ja Aphrodite. Kellele õun saab pidi
Heksameeter daktüliline värss. Loojaks joonia aoidid. Kohustuslik eepilisele luulele. Daktülilises heksameetris on iga värsijala esimene silp pikk ja moodustab tõusu (arsis); languse (thesis) moodustavad kaks lühikest silpi või üks pikk. Nt Lucretiuse poeem ,,Asjade olemusest". Mis on ,,Homerose küsimus" (volfaanid ja unitaarid)? Kirjelda eeposeid Ilias ja Odüsseia Ilkar: See on Trooja linna teine nimi. Oletatavasti leidis eeposes kujutatud sõda aset 13. või 12.saj ema, aga põhjus oli ilmselt majanduslikku laadi. Tegevustik toimub piiramise 10. aastal ja kestab 49-50 päeva. Raamat algab tüliga Agamemnoni ja Achilleuse vahel. Eepose sisuks on üks episood, mis algab Achilleuse vihaga ja kangelase sõjast loobumisega ning lõpeb troojalaste kõige silmapaistvama kangelase Hektori matustega
Annab rahvale perekonnanimed. Endale laseb nimeks anda 1934. aastal Atatürk (türklaste isa). 1928 kehtestab ladina tähestiku. Keelab polügaamia. Muudab Türgi Euroopapäraseks (väga julmade vahenditega). Keelas surmanuhtlusega fessi (kooniline punane peakate) kandmise. Suri alkoholimürgitusse. Mausoleum ehitati 194453. Ümber mausoleumi on muuseumid, kus on ta isiklikud esemed (autod, golfivarustus) 32. Agamemnon ja Klytaimnestra Trooja sõda läheb lahti, sest Paris on röövinud Agamemnoni naise õe Helena. Trooja sõjavägede ülemjuhatajaks saab Agamemnon. Agamemnon on abielus Klytaimnstraga. Tooja sõda ei saa alata, kuna Artemis on vihane. Agamemnon on haavaud Artemise hirve. Artemis maksab kätte. Tuuled puhuvad valest suunast, laevad ei saa startida. Selle tõttu tuleb ohverdada Agamemnoni tütar, et lepitada Artemist, et saaks alustada Trooja sõda. Kui Iphigeneia ohverdatakse, siis Artemis annab
Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtalt koopia vanakreeka originaalist, vaid tal on ka omad eripärad ja spetsiifilised jooned. Kui kreeka kirjandus kujunes loomulikku rada pidi, suulisest kirjandusest võrsudes, siis rooma kirjandus oli algusest peale kirjanduslik ja lähtus kreeka eeskujudest. Rooma kirjanduse rajajaks oli kreeklane, endine ori, Livius Andronicus, kes kohandas ladina keelde kreeklaste tragöödiad ja komöödiad ning tõlkis eepose "Odüsseia". „Ilias“ Ilias räägib Trooja sõjast. Trooja sõda kestis 10 aastat. Zeusile ennustati, et ta ei tohi saada ühe nümfiga lapsi Zeuis korraldas nümfi abielu ühe Kreeka kangelasega pulma kutsuti kõik jumalannad, v.a. tülijumalanna Eris. Ta veeretas saali kuldõuna (tüliõuna) kirjaga „Kõige kaunimale“. Lõpuks jäi sõelale 3 jumalannat – Hera, Aphrodite ja Athena. Zeus käskis küsida nõu Trooja kuningapojalt Pariselt, kes pidi olema ilu asjatundja. Hera lubas, et kui tema
all. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Antiikaja sünkretistlikus ettekujutuses seostati teda mitmete teiste jumalustega (Amon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias ja võib-olla isegi Dyaus Pitarhinduismis). Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Tähtsaimaks neist pühapaikadest on peetud Dodonet. Homeros kirjeldab "Iliases", kuidas Achilleus kõnetab Zeusi (16. laul, värsid 231–235). Siin mainitakse kõigepealt ka Dodone oraakleid. Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Tema naine Hera aga veetis suurema osa ajast Zeusi armukesi ja nende lapsi taga kiusates.
Inimohver ei olnud tüüpiline ja vaieldav, kas seda üldse oli. Mõnes Zeusi ohvripaigas oli jutt, et loomadega koos oli ka inimesi, aga see on kaheldav. On olemas ka nö patuoina rituaalohver ehk pharmakos, kus halb aeti linnast välja. Võeti üks süüdimõistetud kurjategija ja nuumati aasta aega teatud toitudega- imes seega kogu halva endasse. Siis ta tiirutati ümber linna ja kihutati minema (ühel korral kirj et tapeti ja põletati). Lokrise neitsid- lugu saab alguse Trooja sõjast, kus Kassandra vägistati mingis templis ära ja lepituseks peab saatma jumalatele neitsisid. Rannajoonel lasti lahti tüdrukud, keda hakkas taga ajama sõjavägi. Kui kätte saadi, siis tapeti, kui jõudsid templisse, siis pidid sinna rangete reeglitega preestrinnadeks jääma. Ennete tõlgendamine. Oraaklid, kelle sõnu võeti hästi tõsiselt. Tõlgendati jumalate tahet ka lindude lennuga. Tuli istuda põhja suunas ja tõlgendam hakata
7. Mille poolest see linn veel maailmakuulus on? 5 3. TÜLIÕUN (vanakreeka mütoloogia) Rubens. Parise kohtumõistmine. Rahvusgalerii, London Euroopa kirjanduse isaks peetakse kreeka eeposte ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" legendaarset autorit Homerost. Arvatavasti elas Homeros 8. sajandil eKr. Keegi ei tea täpselt tema sünniaega ega -kohta. Teda kujutleti pimeda raugana. Kui ,,Ilias" vestab Ilioni ehk Trooja all peetud lahingutest, siis ,,Odüsseia" pajatab nupuka Odysseuse, Trooja sõja kangelase eksirännakutest koduteel. Kahe suurteose tegevus toimub umbes 1200. aastal eKr, mil Väike-Aasia looderannikul paiknes õitsev Troojamaa, mille pealinnal oli kaks nime: Ilion ja Trooja. Seetõttu kannabki Homerose eepos pealkirja ,,Ilias" lugu Ilionist ehk Troojast. Troojalased olid ahhailaste (kreeklaste) sugulasrahvas. Eeposes kõnelevad kreeklased ja troojalased ühte keelt ja neil on
MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper "Poppea kroonimine" (L' incoronazione d
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
