Trento kirikukogu jac (0)

EESTI MUUSIKA - JA TEATRIAKADEEMIA
Muusikateaduse osakond
Farruhruz Susi
Trento kirikukogu ja muusikalised reformid
Referaat
Tallinn 2014
Sisukord
Sissejuhatus…………………………………………………………………………………3
22. sessiooni kaalutlused ja otsused 1562 . aastal …………………………………………..4
Uued reformid 24. sessioonil 1563 . aastal…………………………………………………..6
Katsed reformida konventsionaalseid muusikalisi tavasid 25. sessioonil 1563. aastal …….8
Nõukogu otsene mõju ja hilisemad publikatsioonid nõukogu dekreetide kohta …………..10
Kokkuvõte………………………………………………………………………………….11
Kasutatud kirjandus ………………………………………………………………………..13
Sissejuhatus
Käesolev artikkel kirjeldab süvitsi, millist rolli mängis Trento nõukogu (kirikukogu) kirikumuusikale piirangute kehtestamisel. Nõukogu tegevuse kohta on liikvel palju legende. Nii näiteks mainis Agostino Agazzari 1607. aastal esimest korda tuntud legendi helilooja Palestrinast ja sellest, kuidas tema missa „Papae Marcelli“ ( paavst Marcellus II pühendatud missa) päästis kirikumuusika nõukogu rünnakute eest. Seda legendi viimistlesid teisedki allikad ja mitusada aastat hiljem leidis see koha Hans Pfitzneri ooperis „ Palestrina “. Ometi ei ole legendid alati ajalooliselt tõesed. Käesolev essee keskendub sellele, kuidas Trento nõukogu suhtus muusikasse ja üritab sealjuures eristada kahte aspekti:

• esialgseid reformiarutelusid nõukogu sessioonide eel, mida avalikult välja ei kuulutatud;
  
• ja seda, mis esialgsetest aruteludest lõpuks sõelale jäi – deklaratsioone, mida nõukogu liikmed otsustasid lõpuks avalikustada – eriti 22. sessioonil.
  

Selle eristuse puudumine esialgsete kaalutluste ja lõpuks avaldatud reeglite vahel on loonud mitmeid arusaamatusi muusikateaduses. Ajaloolased olid eksiteel, üritades leida konkreetseid kirikumuusika vaenlasi ja päästjaid. Tegelikult valis nõukogu muusika kohta nii vähe öelda kui võimalik. Kui poliitiliselt võis nõukogu suhtumine olla vastureaktsiooniks protestantismile, siis