Kõige laialdasemalt kasutatavaks metallide masintöötlemise viisiks on treimine. Sel teel valmistatakse ligikaudu 60% kõigist masinehituses kasutatavatest detailidest. Metallitreipink (joon. 1) on tunduvalt keerukama ehitusega kui puidutreipink. Treipingi põhiosad on säng, kiiruskast, ettenihkekast, trensel, suport ja tagumine tsenterpukk. Joon. 1 Säng on massiivne malmist valatud raam, mis ühendab ülejäänud osi. Sängi olulised elemendid on juhtpind. Neid mööda liigutatakse suportit ja tagumist tsenterpukki. Et nende liikumine oleks sujuv, tuleb juhtpindu kaitsta kriimustuste ja vigastuste eest ning neid perioodilisely õlitada. Kiiruskast sarnaneb ehituselt auto- või mootorratta käigukastiga
............................ 3 8. Metallilaastu liigid ..................................................................................................................................... 3 9. Lõikuri teriku geomeetria .......................................................................................................................... 4 10. Lõikuri kulumine ja püsivusaeg ............................................................................................................... 4 11. Treimine. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freesipingid. ...................................................... 5 12. Treipingid. Spindlisõlmed ........................................................................................................................ 5 13. Freesimine. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freespingid. .................................................... 5 14. Puurimine. Lõikeprotsessi karakteristikud puurimisel. Puurpingid. .............................
Lihvimistasapindade kõrgust saab reguleerida ja neid saab ka nurga alla seada, mis võimaldab kaldpindade lihvimist. Ka ühe otsa lindiratast saab kasutada lihvimistoena, mis annab võimaluse lihvida kõverpindu. Oma mitmekülgsete kasutusvõimaluste tõttu kuulub see pink tisleritöö põhimasinate hulka. Pinki kasutatakse servpindade, karpide ja kaarekujuliste detailide lihvimiseks. Lailintlihvpink Laia lindiga lihvpink on mitmeotstarbeline lihvpink tisleritöödeks. Pingi head omadused on: kerge ja turvaline kasutada, usaldusväärne ja lihvpinna hea kvaliteet. Pingi töö meenutab suuresti paksushöövelpingi tööd ning liimpuidu tootmisel ongi paksuskalibreerimisel paksushöövelpink tihti asendatud lailintlihvpingiga. Lailintlihvpink Lihvimise paksust reguleeritakse alumise reguleeritava töölauaga ja ese antakse ette pöörleva lintkonveieri abiga. Pingid on oma ehituselt erinevad, ülemisi lihvimissõlmi võib olla 1-4 ja nende töö lihvimiskohal võib
otsaga paralleelseid jooni Puidukäsitsitöötlemise võtted ja käsitööinstrumendid . Puidu raiumine . Puidu töötlemine kirve abil : Raiumine – kasvava puu mahavõtmine, okste laasimine Tahumine – Ümarpuidule kuju admine näit. palkmaja ehitamine Lõhkumine – küttepude lõhkumine . Kirveste liigid : Raiumiskirves Tahumiskirves Lõhkumiskirves Kirveste liigid erinevad üksteisest : Tera kuju poolest Tera teritusnurga poolest Varre pikkuse kuju ja varretamisnurga poolest . Kirve varretamisnurk sõltuvalt tüübist : Raiumiskirves 850 Tahumis kirves 75…800 Lõhkumiskirves 900 Kirvevars valmistatakse lehtpuust (kask, vaher, saar) Vars kinnitatakse kiiluga . Liimeister ehk laastunuga Kasutatakse ümmarguste, õõnsate ja nõgusate pindade töötlemiseks .
nimetatakse pöördkehadeks (joon.) ja neid töödeldakse treipinkidel (treitakse). Treimisega võib saada silinder-, koonus-, kuju ja tasapindu, samuti keermeid, faase, siirdmikke (joon. ). Treimistöödel kasutatakse treiteri, puure, avardeid, hõõritsaid, keermepuure jt. lõikeriistu. Treimisel saadavaid pindu: 1 silinderpind, 2 siirdmik, 3 faas, 4 tasapind (otspind), 5 kujupind, 6 koonuspind, 7 keere. LAASTUTEKKEPROTSESS Masinaosi valmistatakse toorikutest. Toorik on tootmisobjekt, millest tema kuju, mõõtmete, pinnakareduse ja materjali omaduste muutmise tulemusena saadakse detail. Metallikihti, mis detaili saamiseks tuleb toorikult lõikeprotsessis eemaldada, nimetatakse töötlusvaruks . Treimise põhiliikumisi on kaks: pealiikumine (joon. a) ja ettenihkeliikumine (joon. b) 1 töödeldav pind, 2 lõikepind, 3 töödeldud pind; 2 Pealiikumine on tooriku pöörlemine
juurdepääsust. Tekib tööriista nendes osades kus lõppeb kontakt toorikuga. o Väsimuskulumine – Põhjustab lõikeriista pinna murenemist ja tükikeste lahtimurdmist. Tekib suurtel temperatuuri muutustel ja vahelduval koormusel. o Adhesioonkulumine (sööbekulumine) - Kulumise tingib töödeldava materjali osakeste nakkumine lõikeriista tööpindadele moodustades terakasvaja. Tera kasvaja murdumisel rebitakse kaasa ka lõikeriista osakesed. 1 Tera kasvaja o Töödeldava materjali osakeste tööriista esipinnale kleepumise tulemusel kujunev metalliline moodustis. o Tekib plastsete materjalide töötlemisel lõiketsoonis, kõrgete temperatuuride ja rõhkude toimel. o On struktuuritu moodustis 2 kuni 3 korda suurema kõvadusega kui toorik. Tööriista eluea arvutus
2. Kiirlõiketerasest HSS e. HS. Kiirlõiketerase HSS iseärasuseks on see, et säilib suur kõvadus 600 7000 juures. 3. Volframsüsinikust tipuga HW. HM. TCT. TCT terasid nimetatakse ka kõvasulamteradeks ja teemantteradeks. Neid ei valmistata terasest. Kõvasulamid valmistatakse pulbermetallurgia meetoditega. Mitmesuguste metallide volfram jne, karbiidide ja metallilise koobalti pulbrite segust saadakse erimenetlusega plaadid. Need plaadid joodetakse kõvajoodisega tööriista tera tippu. 4. Bimetallidest BiM, BM. Bimetallidest terad koosnevad kahest erinevast terase liigist. Tööriistade puhul kasutatakse tööriistaterast ja kiirlõiketerast ühes lõiketeras. Tuntumatest elektritööriistu tootvatest firmadest on meil levinud firmade Bosch, Metabo, Makita, Black & Decker, Skil, DEwalt ja Ryobi tööriistad. Elektritööriistad Elektritööriistade ehitus vahelduvvoolul töötavate elektritööriistade põhiosadeks on korpus e kere,
Võll asetatakse toele veidi kõrgemale tsentritest. Tugi ja vedav ketas seatakse nii, et ketaste vaheline kaugus vastab lõppmõõdule. Pikiettenihe saavutatakse vedava ketta telje kallutamisega 10 60 töödeldava detaili suhtes. 64. Milline on töötlemisskeem lõiketöötlemisel: · horisontaalfreespinkidel (silinderfreesiga)- on horisontaalselt paiknev töövõll, kuhu kinnitatakse freestorn ja saadakse pealiikumine. Töölaud, kuhu kinnitatakse toorik, võib saada piki-, rist- või · vertikaalfreespinkidel (otsfreesiga)- on vertikaalselt paiknev töövõll, kuhu kinnitatakse frees ning saadakse pealiikumine. Töölaud, kuhu kinnitatakse toorik, võib saada piki-, rist- ja vertikaalettenihke. 65. Milline on töötlemisskeem lõiketöötlemisel: · tasalihvpinkides- on lihvketta pöörlev liikumine-pealiikumine ja töölauale kinnitatud tooriku pikiettenihke kiirusega. · siselihvpinkides-siselihvimist kasutatakse avade täpseks töötlemiseks
See tehakse eritüübiliste järkamise ketassaagidega. 2. Servamine(kantimine) - Lauamaterjali servad saetakse sirgeteks. Servamine toimub servamise saagpinkidel, ketassaega. 3. Mõõtu saagimine - Materjal saetakse mõõdetuna servatud äärest alates vajaliku laiusega toorikuks. 4. Otsehööveldamine e. rihtimine - Lauamaterjali lapikpind ja serv tasandatakse (rihitakse ja tehakse siledaks). Hööveldamine toimub höövelpingis (rihtplate), kus hööveldamise teostab pöörlev tera (frees). 5. Kokkusobitamine (liitmine) - Puitmaterjali külg ja mõlemad servad hööveldatakse sirgeteks pindadeks (riht)höövelpingil. 6. Tasapinnaline paksushööveldamine - Materjal hööveldatakse ühepaksuseks pöörleva freesiga paksushöövelpingis. 7. Mõõtusaagimine - Detail saetakse ettenähtud laius- ja pikkusmõõtu ketassaega. 8. Kujusaagimine - Vormitakse kumeraid esemeid saagimise abil. Siin kasutatakse lintsaagi. 9
Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõikamine, õgvendamine ja painutamine; põhioperatsioonideks - raiumine, viilimine, puurimine jne. Põhioperatsioonidel saab detail joonisele vastava või sellele lähedase kuju, mõõtmed ja pinnakvaliteedi. Sõltuvalt valmisdetailile esitatavadest nõuetest, võib teha veel täiendavaid operatsioone, mille eesmärgiks on detailidele uute omaduste andmine nagu
kiiresti maha jahutaks. 26.Võõraste, ebaloomulike tööhelide ilmnemisel lõpeta kohe elektritööristaga töötamine. 27.Töötavat masinat ei tohi jätta järelvalveta. 28.Elektritööriista hooldamiseks tuleb masina korpus aeg-ajalt suruõhuga läbi puhuda. 29.Tööriista elektrijuhtme pikenduseks kasuta tööriista võimususele vastavat pikendusjuhet. Ohutusnõuded treimisel 1.Treipingil tohivad töötada need isikud, kes tunnevad tööd, pingi ehitust, tehnilisi ja kasutuseeskirju ning keda on töökohal juhendatud. 2. Uute tööülesannete andmisel või teisele pingile üleviimisel peab töölõigu juhataja töötajat põhjalikult töökohal juhendama. 3. Töötaja peab tundma ja ka kasutama ohutuid töövõtteid. Töötamise ajal ei tohi tegeleda kõrvaliste asjadega, segada teisi töötajaid ega lubada töökohale kõrvalisi isikuid. 4
tugevuspiirist, vaid ka voolavuspiirist ja kulgeb suure Sele 1.5. Löökpaindeteimikute kuju kiirusega, olles paljude avariide põhjuseks. Materjali vastupanu haprale purunemisele on üks põhilisi konstruktsiooni töökindluse näitajaid. Materjali üle- minek plastsest olekust haprale sõltub paljudest mõjuritest: ühelt poolt sulamist endast (kristallivõre tüüp, keemiline koostis, tera suurus, lisandid jt.); teiselt poolt konstruktsiooni iseärasustest ja töö- tingimustest (pingekontsentraatorite olemasolu, töö- temperatuur jt.). Katsetamine löökpaindele on üks tundliku- l H maid katsetamise viise. Kui materjal peab töötama a1 madalatel temperatuuridel, siis katsetatakse ka
Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 hektarit kokku. 1st hekta
Volframi pulbrit saadakse volfram anhüdriid (WO3 ) kuumutamisega niiskes o vesinikus temperatuurivahemikus 600 900 C, mille summaarne reaktsioon väljendub valemiga WO3 +3H2 = W + 3H2O Muutes taandamistemperatuuri või gaasisegu koostis (vesiniku niiskust) saab aktiviseerida või aeglustada taandamist.Taandamistemperatuuri tõusuga protsess kiireneb, kuid liiga kõrge temperatuur põhjustab liigse W tera kasvu, mis pole soovitav. Seepärast taandamisprotsessi esimese staadiumis (WO3 WO2) hoitakse o temperatuur vahemikus 750...800 C ja teises staadiumis (WO2 W) vahemikus o 850...900 C). Ainult eriti suureteralise volframi saamiseks taandatakse temperatuuril o 1200 C. Lisaks vesinikuga taandamisele taandatakse volframoksiidi ka CO-ga. Kermistes kasutatav volframi monokarbiid (WC) saadakse volframpulbri
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20
.. 10% Mo 0,1 Alandab terase külmahaprusläve, vähendab noolutusrabedust, tõstab roometugevust W 0,1 Tõstab terase kõvadust ja kulumiskindlust. Põhilisand kiirlõiketerastes Co 0,1 Tugevdab terast; parandab selle magnetomadusi. Sideaine kõvasulameis V 0,12 Tõstab terase kõvadust. Kasutatakse tera peenendajana Ehitusterased Ehitusterastena kasutatakse suhteliselt väikese süsiniku (kuni 0,2%) ja legeerivate elementide sisaldusega (Si ja Mn 1 ... 2%) teraseid. Harilikult kasutatakse ehitusteraseid mitmesuguste ristlõikega profiilmetallina (nurkteras, talad, armatuur jt) ning valmistaja väljastatud olekus. Seetõttu ei kuulu ehitusterased täiendavale termotöötlusele. Hea keevitatavus on peamine tehnoloogiline omadus. Kuna paljud ehituskonstruktsioonid