Treimine-lihvimine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on treimine ?
 
Säutsu twitteris
Tartu Kutsehariduskeskus
Ehitus- ja puiduosakond
MTK16
Andre Maisväli
Treimine ja lihvimine
Iseseisev töö
Juhendaja Aivar Krull
Tartu 2017

Sisukord


Table of Contents
Mis on treimine? 3
Ajaloost 4
Treipingi osad 5
Puidu treipeitlid ja nende jagunemine 6
Tegurid, mis mõjutavad treimist 9
Puidu vastupanu kiudude läbilõikamisele 10
Laastusurve lõikuri esitahule 11
Puidu surve lõikuri esitahule 11
Hõõrdejõud 13
Töödeldava pinna kvaliteet 14
Ettevalmistus treimiseks 16
Tooriku paigaldamine treipinki 16
Peitli hoidmine ja käsitsemine 18
Ohutusnõuded 19
Puidu lihvimine 21
Elektrilised käsitööriistadest lihvijad 22
Lihvpinkide jagunemine 22
Viimistluse eesmärgid 23
Taldlihvmasin 25
Ekstsentrik taldlihvmasin 26
Lintlihvmasin 27
Kolmnurk lihvimismasin e. deltalihvmasin 28
Nurklihvija 29
Otslihvmasin 30
Nõuanded lihvimismasina kasutajale 31
Ohutusjuhised lihvimismasina kasutajale 32
Ohutusjuhised nurklihvmasinale 33
Trummellihvpink 34
Ketaslihvpink 35
Kitsas lintlihvpink 36
Lailihvpink 37
Ostsilleeriva spindliga lihvpink 38
Tööohutus lihvpinkidel 39
Kasutatud kirjandus 41

Mis on treimine?


Treimine on lõiketöötlemine, mille pealiikumiseks on tooriku pöörlemine ning lõikeinstrumendile (tavaliselt lõiketera) antav ettenihe. Tooriku pöörlemine võimaldab teostada lõikeprotsessi (laastuvõtmist), ettenihkeliikumine võimaldab seda protsessi teostada kogu tooriku pinna ulatuses.
Treimist teostatakse puidutreipingis erinevate puidu tretipeitlitega, vajadusel kasutatakse spetsiaalseid puidu treimisšabloone (trepi-, rõdu - ja veranda käsipuudetoed).
Puidutreimise tööde käigus on võimalik valmistada puidust erinevaid lauanõusid, küünlajalgu, tööriistade käepidemeid, mööbliosi, kaunistusi, mänguasju jne.
Lõikerežiimi elemendid treimisel
Lõikerežiimi elementideks treimisel on lõikekiirus, ettenihe, spindli pöörlemissagedus ja lõikesügavus.
Lõikekiiruseks nimetatakse lõikepinna pöörlemise ringkiirust  treitera  lõikeserva suhtes. Lõikekiirust mõõdetakse meetrites minutis ja tähistatakse tähega v. Seda saab arvutada valemiga
{\displaystyle v={\frac {\pi Dn}{1000}}} meetrit minutis, kus
  • π – pii
  • D – lõikepinna suurim läbimõõt või töödeldava pinna läbimõõt millimeetrites.
  • n – tooriku (spindli) pöörete arv minutis.

Kuna treimisel võib lõikekiirus tõusta väga suureks ja sellest tulenevalt võib lõiketera temperatuur tõusta kuni 800 - 900 kraadini, siis kasutatakse terikplaadi materjalina kiirlõiketerast, kermiseid või  teemanti  . Lõikekiiruse suurenemisel 2 korda väheneb tera püsivusaeg 4 korda.

Ajaloost


Puidu treimine on üks vanemaid puidu mehhaniseeritud töötlemise viise ning vanimad andmed puidu treimisest on pärit juba seitsmendast sajandist eKr. Treimist teostati kahekesi nn. rihmatreipingi abil.
Inimkonna arenguga arenesid ka puidutreimise meetodid. Puidutreimist hakati tegema vibutreipingiga, kus vibunöör oli pööratud mõned korrad ümber tooriku. Sellistel pinkidel kinnitati toorik tsentrite vahele ja pandi pöörlema vasakus käes oleva vibuga või kasutati töö teostamisel õpipoisi abi, kes liigutas vibu edasi- tagasi.
Hiljem lisati, orienteeruvalt 13 sajandil, treipingile pedaal (jalapuu), mis andis võimaluse treipingis olevat toorikut pöörlema panna jala abil ning tööd sai teostada kiiremini. Samas polnud vaja appi enam õpipoissi.
Sellistel treipinkidel toimus tooriku pöörlemine kahes suunas ja seetõttu oli tööjõudlus väga väike.
Tooriku ühesuunaline pöörlemine saavutati alles ratastreipinkide leiutamisega. Algul töötati ratastreipinkidel kahekesi, hiljem ühendati ratas jalapuuga, mis võimaldas väiksemaid esemeid ka üksinda treida.
Mida aeg edasi, seda rohkem arenesid ka treipingid . Tööd mehhaniseeriti, treipingid seati üles veskite juurde, kasutades nende käimapanemiseks vee või tuule energiat. Mõned puidutöömeistrid ehitasid maja katusele väikese tuuleveski , mille abil said nad oma treipinki käitada.

Treipingi osad


Tehnika ja teadus arenes edasi.
Elektrimootori leiutamise järgselt lisati treipinkidele elektrimootor, mis lihtsustas ning kiirendas veelgi puidu treimistöid.
Tänapäeval on kasutusel väga palju erinevaid puidutreipinke, küll lihtsamaid, küll keerukamaid, automaat - ning programmjuhtimisega masinaid, kuid puidutreipingi peamised osad on jäänud sarnasteks.
Järgnevalt on välja toodud puidutreipingi kõige tähtsamad ja olulisemad osad.
 
treipingi jalg, 2- alus e. säng, 3- käivitus- seiskamisnupp, 4- esipukk koos mootoriga ,
5- otskinnitusplaat e. plaanseib, 6- kaasaveotsenter, 7- peitlitugi
8- peitlitoe reguleerimishoovad, 9- taga puki ujutsenter e. taga pukitsenter,
10- taga puki spindel, 11- taga puki spindli lukustushoob, 12- taga pukk ,
13- taga puki käsiratas, 14- taga puki lukustushoob.

Puidu treipeitlid ja nende jagunemine


Vastavalt peitlitele jaguneb treimine põhiliselt koorivaks ja siluvaks treimiseks.
Koorival treimisel kasutatakse treitera, mis on ümara lõikeservaga rennikujuline, mille kumerusraadius on 5-35 mm.
Trei peitlite lõiketera tehnilised nurgad on:
taganurk () 10- 12°
teritusnurk () 25- 40°
esinurk  () 45- 55°
Puidu treimisel on välja kujunenud lõikekiirused ja keskmised maha võetavad kihi paksused, mida üldse võib treimisel saavutada peitlitega töötlemisel.
Väga kõvade puiduliikide korral on lõikekiirus 0,5-3 m/s,
kõvade puiduliikide puhul 5-7 m/s ning
keskmise tugevusega puiduliikide jaoks 10-15 m/s.
Maha võetava kihi paksus koorival treimisel on 2-5 mm.
Siluval treimisel on see orienteeruvalt 0,25-1 mm
Kuna puidu treimine toimub tooriku pöörlemise tulemusena, siis tuleb teada seda asjaolu, et kihtide mahavõtmise tagajärjel väheneb lõikekiirus ja detaili läbimõõt ning halveneb pinna kvaliteet.
Tuleb arvestada, et kooriv ja siluv treimine on erinevad ning siluval treimisel on laastu paksus vaja hoida kogu aeg ühesugune.
Puidu treimist teostatakse erinevate puidu treipeitlite abil ja kuna puidu treipeitleid on erinevaid, siis tihti on ühesugusel peitlil mitu erinevat  nimetust . See võib ajada algaja segadusse , kuid põhilised treipeitlid on:
  • õõnespeitel
  • kaarpeitel
  • kaldpeitel
  • mahalõikepeitel
  • Õõnespeitel, kõige tähtsam puidutreiali tööriist. 
    Kasutatakse puittooriku kiireks lõikamiseks ümmarguseks toorikuks, kausside ja plaatide, aluste, nõgusprofiilide ja muude detailide treimiseks.
  • Kaarpeitel, kasutatakse sisemiste ja välimiste läbimõõtude kaapimiseks ja pinna ebatasasuste vähendamiseks.
  • Kaldpeitel, kasutatakse kolmnurksete soonte , ribide jne tegemiseks.
  • Mahalõikepeitel, kasutatakse materjali otselõikamiseks või mahalõikamiseks. Samuti kasutatakse kaapimiseks ja läbimõõtude paika seadmiseks.
    Kuid peale eelpool nimetatud peitlite on olemas veel mitmesuguseid eripeitleid e. spetsiaalpeitleid. Neid kasutatakse erinevate vormide ja kujundite treimiseks.
    Puidu treipeitlite eripäraks on veel see, et need peavad olema pikema käepidemega ja neid ei tohi kasutada tappide valmistamisel, millede tegemisel on vaja kasutada haamrit.
    Õõnespeitel
    Lõikepeitel
    Ümarnina peitel
    Kaldpeitel
     
    Peenpeitel

    Tegurid, mis mõjutavad treimist


    Puidu treimisel tuleb kindlasti teada ja tunda tegureid, mis mõjutavad treimist ning treitava detaili kvaliteeti.
    Nendeks on:
    • puidu vastupanu kiudude läbilõikamisele
    • laastu surve lõikuri esitahule
    • puidu surve lõikuri esitahule
    • hõõrdejõud

    Puidu vastupanu kiudude läbilõikamisele


    Sõltub järgmistest teguritest:
  • Puidu kõvadus - see on puidu omadus vastu panna teise keha sisse lõikumisele. (Seda ei tohiks segi ajada tugevusega, mis on puidu omadus vastu panna välisjõu toimele- paine , tõmme , nihe , vääne ).
    Puidu liigid on erineva kõvadusega ja avaldavad seetõttu lõikamisele ka erinevat vastupanu. Kui lugeda männipuidu vastupanuvõime võrdseks 1-ga, siis saarel 1,75 ja tammel on 1,55 ; kasel 1,25; haaval 0,85 ; pärnal 0,8.
  • Lõikamise suunast  - kui lugeda lõikejõud piki lõikamisel võrdseks 1-ga, siis külglõikamisel on see väärtus 0,6 ja otslõikamisel 5-6.
  • Lõikuri teravus  – lõiketöötlemisel (puidu treimisel) on lõikeriista teravusel oluline tähtsus ning
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Treimine-lihvimine #1 Treimine-lihvimine #2 Treimine-lihvimine #3 Treimine-lihvimine #4 Treimine-lihvimine #5 Treimine-lihvimine #6 Treimine-lihvimine #7 Treimine-lihvimine #8 Treimine-lihvimine #9 Treimine-lihvimine #10 Treimine-lihvimine #11 Treimine-lihvimine #12 Treimine-lihvimine #13 Treimine-lihvimine #14 Treimine-lihvimine #15 Treimine-lihvimine #16 Treimine-lihvimine #17 Treimine-lihvimine #18 Treimine-lihvimine #19 Treimine-lihvimine #20 Treimine-lihvimine #21 Treimine-lihvimine #22 Treimine-lihvimine #23 Treimine-lihvimine #24 Treimine-lihvimine #25 Treimine-lihvimine #26 Treimine-lihvimine #27 Treimine-lihvimine #28 Treimine-lihvimine #29 Treimine-lihvimine #30 Treimine-lihvimine #31 Treimine-lihvimine #32 Treimine-lihvimine #33 Treimine-lihvimine #34 Treimine-lihvimine #35 Treimine-lihvimine #36 Treimine-lihvimine #37 Treimine-lihvimine #38 Treimine-lihvimine #39 Treimine-lihvimine #40 Treimine-lihvimine #41 Treimine-lihvimine #42
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 42 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-06-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Andre Maisväli Õppematerjali autor

    Meedia

    Lisainfo

    Põhjalik ja sisukas töö treimisest ja lihvimisest.
    Treimine , lihvimine , puidutöö

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    7
    docx
    Lihvimine
    86
    pdf
    Materjalid
    91
    doc
    Eksami konspekt
    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    181
    doc
    A Palu mootorratta raamat
    1072
    pdf
    Logistika õpik
    25
    doc
    Puidutöötlemine I-II-III
    15
    pdf
    Tootmistehnika Eksam





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !