Traumahaige käsitlus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

22

pptx

Esmaabi

Transportida saab ainult raamil või mingil muul kõval tasapinnal, kindlasti fikseeritud kaelaga  Luumurd Luumurrude põhjusteks on: tasakaaluhäire, hoolimatus, joobes seisund, rumalus jne. Lahtiste luumurdude korral kata haav puhta sideme või riidega. Aseta luumurru piirkonda külma. See aitab vähendada verejooksu ja valu. Luumurru korral võtab kannatanu ise enda jaoks kõige mugavama asendi. Kutsu 112  Põrutus ja venitus trauma Väga sageli juhtuvad need traumad koolilastel, kuna nad ülehindavad oma jõudu. Kuid seda ligi trauma võib juhtuda igal pool (kodus, koolis, tööl, õues, trennis) ESMAABI Tuleb asetada kahjustatud liigese piirkonda külma Tõsta kahjustatud jäse üles et vältida turse suurenemist. Seo kinni elastiksidemega Ära pane värskele traumale soendavaid geele või kompresse NIHESTUS Liigese ümber olev kapsel ja sidemed kahjustuvad nii ulatuslikult, et üks liiges nihkub oma kohalt.

Esmaabi

23

doc

Esmaabi

kaetud külma higiga. · Ära anna haigele peale traumat süüa ega juua. Ära ürita liigest ise paigaldada. PEAVIGASTUSED 1. Ajuvigastused: Ajupõrutus - Ajupõrutus tekib peaga vastu kõva pinda kukkudes, samuti löögi korral pähe. Ajukude ei kahjustu ning hilisemaid kahjustusi ei teki. Tunnused: · Lühiajaline teadvusekaotus vahetult pärast traumat. Mida pikem on teadvusekaotus, seda raskem on trauma. · Pärast teadvuse taastumist kaebab haige peavalu, iiveldust, sageli oksendab. · Peavalu, iiveldus ja oksendamine võivad tekkida ka juhul, kui teadvusekaotust ei esinenud. Ajuvapustus ­ Löök vastu pead võib kahjustada ajukude. Tunnused: · Mitmesuguse astmega teadvusehäired kuni mööduva teadvusekaotuseni (kestus kuni pool tundi) välja, · Peavalu, iiveldus · Nägemis- ja tasakaaluhäired

Tervis

56

docx

ESMAABI küsimused - vastustega

• põletus, • südameinfarkt, • allergia.  Suur verekaotus  kui verekaotus >1,2 liitri  Teiste kehavedelike kaotus kõhulahtisus, oksendamine põletused  Südame pumbafunktsiooni puudulikkus raske südamehaigus – infarkt, äge puudulikkus  Infektsioonid  Hormonaalne puudulikkus  Äge allergiline reaktsioon (anafülaktiline šokk)  Ravimmürgistus  Seljaaju trauma  Valu  Äkiline hingeline löök – psüühiline šokk. 12. Kuidas aidata šokis inimest? Mida tähele panna? (ära anna juua, ära lase püsti tõusta) Tegutsemisjuhised: • Pane kannatanu lamama. • Tõsta kannatanu jalad kehast kõrgemale. • Kata kannatanu soojalt, kuna ta võib maha jahtuda. • Rahusta kannatanut. Väldi • Ära anna kannatanule juua (oksendamise vältimiseks). • Ära lase kannatanul püsti tõusta. 13

Esmaabi

8

docx

Vaikelapse esmaabi referaat

Ära kunagi pööra lapsele selga, kui sa tema haavaga tegeled, säilita rahu ja pidev kontroll tema seisundi üle, vajadusel pane ta pikali ja mässi soojalt sisse. Kui laps hakkab oksendama siis on ta saanud peapõrutuse ja tuleb kutsuda 112. Põrutus, venitus, nikastus Tunnusteks on kahjustunud liigese piirkonnas järsk valu, liigutused on siiski võimalikud, paari tunniga tekib turse ja hiljem nahaalune verevalum. Tõsta kahjustatud jäse üles ja aseta trauma kohale külma. Toestamiseks võib siduda kinni elastiksidemega ja 24 tunni möödudes teha viinakompressi. Nihestus Kui liigese ümber olev kapselning sidemed saavad nii ulatuslikult kahjustada, et liiges liigub oma kohalt ära on tegemist nihestusega. Liigutused on võimatud, jäse on ebahariliku nurga all deformeerunud ja liigese piirkonnas on tugev valu. Aseta traumale jääd või külmakott, ära ürita ise liigest paika saada, vaid toimeta kannatanu haiglasse

Lapse tervise edendamine

30

docx

Elustamisõpetus ja esmaabi võtted

Palavik  Kuni 38,0 kraadini on organismi kaitsereaktsioon  Palaviku krambid – tekivad kõige sagedamini 6.elukuu ja 4.eluaasta vahel mil aju on palaviku tõusule tundlikum kui hilisemas eas.  Alla 8aastane ei higista palaviku välja.  Kui lapsel on halb või kurdab peavalu ,hakake palaviku alandama juba varem.  Mobiilikõne häirekeskusesse ei omanda palaviku alandavat toimet.Samuti ei alanda palaviku ka kraadiklaas.  Külmavärinate aeg palavik tõuseb.  Füüsiline jahutus (jääkülmad linad,märjaks ja ümber lapse keerata) (niisutada jaheda veega).  Mida külmemad on jalalabad,. Seda kindlam on krambi teke.  Haige inimene võiks käija vannis, vesi jahutab keha.  Tuuletõmmet ei tohi olla.40kraadise viinaga mis on vees lahustatud,hõõruda üle keha.Väljaarvatud pea, käelabad ja jalalabad. + l

Haigused ja ravi

83

ppt

Esmaabi konspekt 2011

Hingamine ja südame tegevus taastub Elustatava välimus muutub Pupill läheb kitsaks Elustamist tuleb jätkata kuni: Kannatanul tekivad elutunnused (pulss, hingamine) On saabunud kvalifitseeritud abi Abiandja ei jõua elustada väsimuse tõttu  Sokk on kudede vereringe puudulikkus, mis viib hapniku defitsiidile ja rakkude hävingule.  Soki põhjused Suur verekaotus (väline või sisemine verejooks) Põletused Kestva surve sündroom Seljaaju trauma Äge südamepuudulikkus Äge hingamispuudulikkus Raske allergiline reaktsioon Infektsioon Mürgistused  Sümptomid Nahanähud (nahk ja jäsemed on algul jahedad, hiljem kahvatud ja külmahigised) Nõrk ja kiire pulss Hingamishäired (sage ja kiire) Janu Iiveldus ja oksendamine Kannatanu on rahutu, hiljem tekib meelte segadus Teadvushäired  Esmaabi soki korral Soki põhjuse kõrvaldamine Kannatanu rahustamine Kannatanu ettevaatlik käsitlus

Terviseõpetus

40

pptx

Esmaabi ja selle põhimõtted

• TUGEV PEAVALU • TEKIB IIVELDUS JA KANNATANU OKSENDAB  • LÜHIAJALINE TEADVUSEKAOTUS VAHETULT PÄRAST TRAUMAT • JUTT ON SEGANE  • SILMA PUPILLID ON ERINEVA SUURUSEGA  VÕI SILMADE UMBER VEREVALUMID • SEGASUS, RAHUTUS, LOIDUS • HALVATUS • TEKIVAD TEADVUSE HÄIRED  • KÕRVAST VÕI NINAST TULEB VERD VÕI VEDELIKKU • HINGAMISE JA SÜDAMETÖÖ LAKKAMINE LUUMURD • LUUMURRU KÕIGE TAVALISEM TEKKIMISE PÕHJUS ON TRAUMA (LÖÖK VÕI SURVE LUULE, PIKAAEGNE KOORMUS E. VÄSIMUSMURD) • LUUMURRUD JAOTATAKSE: • KINNINE LUUMURD - MURRU KOHAL PUUDUB HAAV, NÄHA TURSE, HEMATOOM, JÄSEME DEFORMATSIOON • LAHTINE LUUMURD - MURRU PIIRKONNAS ON HAAV, VÕIVAD PAISTA LUUOTSAD LUUMURRU TUNNUSED • MURRU KOHT VÕIB OLLA EBALOOMULIKUS ASENDIS • TURSE • NAHAALUSED VEREVALUMID, VEREJOOKS KUDEDE VAHELE • VÄGA TUGEV TERAV VALU • VEREJOOKS HAAVAST (LAHTISE LUUMURRU KORRAL)

Meditsiin

19

odt

Esmaabi eesmark on paasta kannatanu elu onnetuskohal

Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist ja hoolitseda asjatundliku lisaabi saabumise eest. Vältimatu abi: Kiirabi teenus ja EMO. Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: 1. ohu hindamine ja ohutuse tagamine sündmuskohal 2. päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine 3. kannatanu seisundi hindamine 4. elupäästev esmaabi 5. 112 – abikutse 4 6. jätkuv esmaabi 7. kiirabi 8. Haigla 1247 - Riigiinfo telefon, 16662 – Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin, 1220 - Perearsti nõuandetelefon VÄLISFAKTORITEST TINGITUD KAHJUSTUSED –TERMILISED KAHJUSTUSED KUUMAKAHJUSTUSED: PÄIKESEPISTE tekib pikaajalisel katmata peaga viibimisel päikese käes. Tunnused: - peavalu, - rahutus, - iiveldus, oksendamine, - tasakaaluhäired, - teadvusekaotus, - punetav ja kuumav pea. Esmaabi: - vii kannatanu varjulisse kohta, - aseta lamama tõstes ülakeha pisut kõ

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)