Transport ja ekspedeerimine II KT (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

12

docx

Transport ja ekspedeerimine

kaubatundjad) 12. Veeteede Ameti pädevus – meresõiduohutuse tunnistuse väljaandmine, laevaregistrite pidamine, meretranspordi korraldamise ja laevadenagenteerimise tegevuslubade väljaandmine 13. Intermodaalsed veod ja tehnoloogiad (, konteinerid, Huckepack veod jne) Intermodaalse transpordi veoühikuteks on:  konteinerid;  vahetatavad furgoonid;  vahetatavad poolhaagised, treilerid  Intermodaalne transport sobib kõige paremini pikkade vahemaade korral (üle 500 km) nõudmised transpordisüsteemile:  standardiseeritud veoühik (kaubaruum) on kättesaadav;  infrastruktuur vastab veoliikide käsutamiseks seatavatele tingimustele;  on loodud veoühikute käsitlemise ühtne süsteem terminalides ja sadamates;  eri transpordiliikide veovahendite sobivus veoühikute veoks;  on loodud veoahela lülisid siduv infosüsteem;

Transport ja kaubakäsitlemine

16

docx

MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON X kodutöö

1. Milline on esmane dokument laeva laadimiseks? Kes selle koostab ja kooskõlastab? Esmane document laeva laadimiseks on laadimiskorraldus ning selle väljastab kaubasaatja või selle ekspediitor. Selles näidatud andmed on teatud määral (koos sellesse kantud vedaja märkustega) aluseks konossemendi vormistamisel. Näidatakse kaubasaatja/saaja, laev, sadamad, lõplik sihtpunkt, konossemendi originaalide arv, kauba kirjeldus jne. 2. Mida kujutab endast mõiste "Tüürimehe kviitung" (Mate's receipt) ? Mis on tema juriidiline olemus? Sellenimelise iseseisva dokumendina esineb suhteliselt harva. Tavapäraselt muutub sisuliselt selleks kaubasaatja/ekspediitori poolt väljastatud laadimiskorraldus peale laeva esindaja (tüürimehe) tõestamist oma allkirjaga, et kaup on laadimiskorralduses näidatud kaup on vastavas (või teises) koguses ja seisundis laeva poolt veoks vastu võetud. 3. Mida tähendavad lühendid konossemendis "s.t.b." või "s.t.c"? s.t.b t

Meretranspordi ökonoomika

13

pdf

KORDAMISKUSIMUSED STIV

siht ja lähtepunkti vahelisest vahemaast. 2013 aastal moodustas tühjade konteinerite osakaal 26% Tallinna sadamate käibest. Läbi Eesti sadamate välja liikuvate tühjade konteinerite kogus ületas Eesti aastase konteinerikaupade ekspordi). • Kaubaruumi ebatõhus kasutamine Euroopa standardaluste kasutamisel. • Riikide valitsustel keeruline kontrollida salakaubavedu. 42.. Mille poolest erinevad üksteisest intermodaalne ja multimodaalne transport? Intermodaalne transport: mitu veoliiki, mitu vedajat, vastutuse jagunemise määravad veodokumendid. Kaubasaatjal on eraldi veolepingud iga veoahelas osaleva vedajaga, kellest igaüks vastutab oma veolõigu eest Multimodaalne transport: mitu veoliiki, üks multimodaalse veo lepin,g üks vedaja / MTO, kes vastutab kogu veoahela eest. 43. Millistest eesmärkidest lähtutakse kaupade lastimisel laeva (5 eesmärki)? Kaupade lastimisel laeva lähtutakse järgmistest eesmärkidest:

Ainetöö

25

docx

MEREKONTEINERITE KAUBAVOOD MAAILMAS JA ARENGUTRENDID

klienti suhetes vedajatega. Tavaliselt tegutseb ekspedeerija vahendajana, organiseerides veo  kliendi nimel ja edastades temale tegeliku vedaja konossemendi. Sellisel juhul vastutab veetava kauba eest mereveo osaline, kelle nimel on välja antud konossement ja ekspedeerija peab kahju tekkimise korral vastutama ainult kliendi pretensioonide korrektse ja õigeaegse edastamise eest. Multimodaalse transpordi operaator (multimodal transport operator, MTO) on firma, mis võtab enda peale multimodaalse veo kõigi etappide korraldamise, pakkudes sisuliselt ukselt uksele veoteenust. Multimodaalse transpordi operaatori kohustuste hulka kuuluvad eri etappidel veoteenust pakkuvate firmadega veolepingute sõlmimine, vahepunktides kauba laadimise-lossimise ja ladustamise tagamine, kauba teekonna jälgimine ja muud kaubaveo toimingud. Veo korraldamiseks sõlmib multimodaalse transpordi operaator enda nimel ja

Baaslogistika

398

ppt

ELEA Organisatsioon

aastas, käsitlevad kõiki kutsealaga seotud küsimusi ja probleeme. Instituudid on aruandekohuslased juhatuse ees. FIATA instituudid Lennukaubaveo instituut (Airfreight Institute (AFI) ­ IATA töörühm Tolli ja protseduuride lihtsustamise instituut (Customs and Facilitation Institute (CFI) ­ Tollitöörühm Protseduuride lihtsustamise töörühm  Multimodaalse transpordi instituut (Multimodal Transport Institute (MTI) Meretranspordi töörühm Maanteetranspordi töörühm Raudtee töörühm Nõuandvad organid (Advisory Bodies) Juriidiline Legal matters (ABLM) Kutsealane täiendkoolitus ­ Vocational Training (ABVT) PR ehk avalikud suhted Public Relations (ABPR) Ohtlike ainete&kaupade vedu ­ Dangerous goods (ABDG) FIATA dokumendid ja vormid Unifitseerimine Ekspedeerija töö lihtsustamine FCR Certificate of Receipt kauba

Logistika

25

docx

Transport logistikas

 SISSEJUHATUS ,,Logistika" tuleb kreeka keelsest sõnast : logisticos. See tähendab aritmeetiliste tehete sooritamise oskust. Tänapäeval logistika mõistele ühtne vaste puudub, kuna seda defineeritakse erinevalt. Kuid levinum määratlus lähtub logistika missioonist, mis sätestab, et tuleb tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige hinnaga, õiges kohas ja õiges ( soovitud) koguses, et kindlustada ettevõttele maksimaalne kasum. Transport ehk veondus tuleneb ladinakeelsest sõnast transportare, kus trans tähendab "üle, teisele poole" ja portare "viima, kohale toimetama". Logistikas mõistetakse transpordi all kaupade, teenuste või inimeste ümberpaigutamist ehk vedu. Vedude puhul on erilise tähtsusega aeg ja kulud. Eesmärk on leida vähima kuluga veoliik.  TRANSPORDI KÄTTESAADAVUS Transpordi kättesaadavus, vajadustele vastavus ja hind mõjutab otsuseid sellistes äritegevuse

Logistika

11

docx

Mereõiguse eksami kordamisküsimused

1. Mereõiguse olemus ja põhimõtted. Rahvusvahelised ja rahvuslikud merendusalased regulatsioonid. Mereõiguse subjektid ja allikad. Mereõigus on õigusharu, mis reguleerib laevade omandamist, opereerimist, sadamaoperatsioone, laevade mehitamist ja muud laevanduse ning merendusega seotud tegevust. “Jurisprudentsi haru, mis reguleerib laevade tegevust ja laevandust” Regulatsioonid jagunevad: eraõigus (Private law) ja avalik õigus (Public law) Eraõigus tegeleb isikute ja isikugruppide vaheliste õiguslike suhetega, mille eesmärk on isikute huvide kaitsmine. Avalik õigus käsitleb riigistruktuuride võimu jaotust ja selle kasutamist ning õiguslikke suhteid riigi ning üksikisiku vahel. Mereõiguse allikad: 1) Eesti kaubandusliku meresõidu seadus KMS. 2) rahvusvahelised merekonventsioonid, mida reguleerib rahvusvaheline õigus. Merekonventsioonidega ettevalmistamise, väljaandmise ja arendamisega tegeleb IMO 3) Mittelepingulised IMO instrumendid on: koode

Kategoriseerimata

20

doc

Transport ja ekspedeerimine I KT

vargusohtlikke kaupade transportimine on reeglina kulukam kuna antud veose puhul on vedajal suurem vastutus. Turuga seotud faktorid e. Transpordiliigi sisene ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase f. Turgude asukoht g. Antud riigi või maa valitsuse transpordipoliitika h. Vedude balansseeritus i. Vedude perioodilisus j. Siseriiklik või rahvusvaheline transport Klienditeeninduse tegurid k. usaldus kliendisuhetes l. turu ulatus – võime osutada „uksest ukseni“ teenust m. üldisemalt – vedaja võime osutada lisateenuseid  n. kaupade kahjustamise ja kaotsimineku ulatus veoprotsessis 3. Transpordiharu terminid (transport : isiklik transport, avalik transport, ühistransport, kohalik (kabotaaž-) ja rahvusvaheline vedu; transpordiharu; transpordisüsteem (s.h. transpordisüsteemi ühtsus)

Transpordi infosüsteem

Kommentaarid (0)