olenevalt puhkuse kohast (kuulub korvamisele enne järgneva kolmanda nädala lõppu) 9.05.2010 Transport ETV0120 11 AETR-kokkulepe (4) · Sõiduk peab olema varustatud AETR nõuetele vastava ja nende nõuete kohaselt paigaldatud, kontrollitud ja töökorras oleva sõidumeerikuga. · Juhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub sõidumeeriku abil saadud salvestuslehtede alusel. · Sõidumeerik peab mõõtma ja registreerima: 1) sõiduki läbisõitu; 2) sõiduki kiirust; 3) sõiduaega; 4) muud töö- või kasutatavat aega; 5) töövaheaegu ja igapäevast puhkeaega. 9.05.2010 Transport ETV0120 12 6 AETR-kokkulepe (5) · Kõrvalekalded üldnõuetest Juhul kui liiklusnõuded on täidetud ja on võimaldatud jõuda juhil
(hankimine- tootmine-jaotus) TARNEAHELA JUHTIMINE- lisandväärtust loovate äritegevuste integreerumist kogu tarneahela ulatuses, suurendamaks klientide rahulolu. TOOTMISE OSATÄHTSUS TARNEAHELAS: 1) tarnijate ja klientide arvu vähendamine ja konsolideerimine. 2) hinna ja varude juhtimise poliitika koordineerimine. 3) allhankijate kaasamine tootearendusse. 4) toote lõplik komplekteerimine tarneahela jaotuskeskuses. MATERJALIVOOG- logistika võtmesõna. See moodustub transpordi, laonduse, pakkimise ja info valdkondades teostatavate logistiliste operatsioonide tulemusena. INFOVOOG- teine oluline logistika märksõna. Oluline, et liiguks materjalivooga paralleelselt, kuid mõlemas suunas. LOGISTIKA JUHTIMISE INFOSÜSTEEMID JAGATAKSE NELJAKS: 1) Toimingutoetuse süsteem- tõhusa abivahendina teatud logistikafunktsiooni täitmise hõlbustamiseks. 2) Integreeritud organisatsioonisüsteemid- hõlbustavad andme- ja
-Valmisoleks vastutada ja pakkuda kompensatsiooni äparduste puhul -Reageerimisaeg klientide päringutele ja veoinstruktsioonide muutmisele -Informatsiooni andmine veose staatuse kohta ja veosejälgimissüsteemide kasutamine 31. Mis on transpordisüsteem? Trantspordisüsteem on ühte või mitmesse trantspordiliiki kuuluvate objektide kompleksi, mis on ettenähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastatikuses sõltuvuses. Trantspordisüsteemi komponendid on: infrastruktuur, trantspordivahendid, tugisüsteemid, juhtimine ja reguleerimine. 32. Mis on transpordipoliitika? Abinõude kompleks, mille abil valitsus mõjutab trantsporditeenuste kasutamist, püüdes saavutada trantspordisüsteemi optimaalset arendamist, reisija- ja kaubaveotingimuste parandamist. Kaasajal põhisuundadeks deregulatsioon, turuorientatsiooni tugevnemine ja sellega kaasnev privatsiseerimine. 33. Kes on LLP (lead logstics provider)? Juhtivad logistikateenuste pakkujad
c) vedaja nimi ja aadress; d) kauba vastuvõtmise kuupäev ja koht ning sihtkoht; e) saaja nimi ja aadress; f) kauba üldkasutatav nimetus ja ta pakendi liik, ohtlike kaupade puhul aga nende üldtunnustatud nimetus; g) kaubakohtade arv, markeering ja numeratsioon; h) kaubamass bruto või kaubahulga väljendus teistes mõõt-ühikutes; i) veoga seotud maksud (veotasud, lisatasud, tollilõivud ja -maksud), samuti muud maksud, mida võetakse lepingu sõlmimise hetkest kuni kauba üleandmiseni; j) juhised, mis on vajalikud tolli- ja muude toimingute täitmiseks; k) osutus, et vedu korraldatakse käesoleva konventsiooni sätete kohaselt, olenemata mis tahes klauslist. 2. Vajaduse korral peab saatekiri sisaldama järgmisi andmeid: a) juhis, et ümberlaadimine on keelatud; b)maksud, mida saatja peab tasuma; c) kauba üleandmisel saada oleva summa suurus; d) kauba avaldatud väärtus ja kohaletoimetamisel erilist huvi pakkuv summa;
pikkusest) 3 1,2 7,5 2220 m3 (cbm) – kuupmeetrit kaupa koos pakendiga Kg – kilogrammi kaupa koos pakendiga 4 1,6 10 2960 5 2 12,5 3700 Osakoormate transpordil arvestatakse transpordi hind vastavalt suurimale kauba kaaluvõi mahu 6 2,4 15 4440 7 2,8 17,5 5180 8 3,2 20 5920 9 3,6 22,5 6660 10 4 25 7400 11 4,4 27,5 8140 12 4,8 30 8880
LDM – Laadimismeetrit (jooksvat meetrit haagise pikkusest) 2 0,8 5 1480 m3 (cbm) – kuupmeetrit kaupa koos pakendiga 3 1,2 7,5 2220 Kg – kilogrammi kaupa koos pakendiga 4 1,6 10 2960 Osakoormate transpordil arvestatakse transpordi hind vastavalt suurimale 5 2 12, kauba kaaluvõi mahu näitajale 5 3700 6 2,4 15 4440 7 2,8 17, 5 5180 8 3,2 20 5920 9 3,6 22, 5 6660 10 4 25 7400 11 4,4 27, 5 8140 12 4,8 30 8880 13 5,2 32, 5 9620 14 5,6 35 10360
Balti riigid ii. Skandinaavia riigid iii. Lääne-Euroopa riigid iv. Ida-Euroopa riigid v. SRÜ riigid Kauba koguse järgi: c. Täis- ja osakoormad d. Grupikaup (ka tükikaup, väikesaadetised) – erinevate klientide saadetised, mida veetakse koos samas veovahendis. Arvestuslik kogukaal on alla 2500 kg ja vedu teostatakse ümberlaadimisega e. Pakisaadetised – käsitsilaaditavad saadetised kuni 100 kg f. Pisipakid – vedu toimub lihtsustatud tehnoloogia alusel, tavaliselt ei koostata saatedokumente, vaid kogu info on markeeringul 2. Mõisted: vedaja, veoaeg, veering, marsruut, interval, sagedus, veeremi läbisõit Marsruut – sõiduki teekond vedude teostamisel algpunktist lõpp-punkti. Veoaeg – ajavahemik, mis kulub sõidukil marsruudi läbimiseks. Veoring – lõpetatud liikumise tsükkel marsruudil pöördumisega tagasi algpunkti.
1. Mõisted Veondus – Tarneahela siduv lüli, mis peab tagama toorainele, kaupadele ja teenustele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Veerem – Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum Füüsiline infrastruktuur – avatud kommunikatsioonid (teed, torustikud, rajatised) Institutsionaalne infrastruktuur – institustsioonid (riigiasutused, ettevõtted) ja seadusandlus Infrastruktuur - kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, side, elektrivarustuse jne. Sinna kuuluvad nt: raudteed, toruühendused. Transpordivõrk – Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas Isiklik transport - transport isiklikus tarbimises oleva veeremiga Paratransport – era-, ameti- või renditud sõidukiga teenuse osutamine ilma tegevusluba omamata
Kõik kommentaarid