Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Transpordi infrastruktuurist kuni sõidumeerikuni. (0)

2 HALB
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Transpordi infrastruktuurist kuni sõidumeerikuni #1 Transpordi infrastruktuurist kuni sõidumeerikuni #2 Transpordi infrastruktuurist kuni sõidumeerikuni #3 Transpordi infrastruktuurist kuni sõidumeerikuni #4 Transpordi infrastruktuurist kuni sõidumeerikuni #5 Transpordi infrastruktuurist kuni sõidumeerikuni #6 Transpordi infrastruktuurist kuni sõidumeerikuni #7 Transpordi infrastruktuurist kuni sõidumeerikuni #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 61 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mairoldd Õppematerjali autor
Transpordi infrastruktuurist kuni sõidumeerikuni.
Veoauto juhtidele mõeldud koolituse teemad, õpitud koolist ja kirja pandud

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
62
pdf

Transport - logistika 1 töö konspekt

olenevalt puhkuse kohast (kuulub korvamisele enne järgneva kolmanda nädala lõppu) 9.05.2010 Transport ETV0120 11 AETR-kokkulepe (4) · Sõiduk peab olema varustatud AETR nõuetele vastava ja nende nõuete kohaselt paigaldatud, kontrollitud ja töökorras oleva sõidumeerikuga. · Juhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub sõidumeeriku abil saadud salvestuslehtede alusel. · Sõidumeerik peab mõõtma ja registreerima: 1) sõiduki läbisõitu; 2) sõiduki kiirust; 3) sõiduaega; 4) muud töö- või kasutatavat aega; 5) töövaheaegu ja igapäevast puhkeaega. 9.05.2010 Transport ETV0120 12 6 AETR-kokkulepe (5) · Kõrvalekalded üldnõuetest Juhul kui liiklusnõuded on täidetud ja on võimaldatud jõuda juhil

Kategoriseerimata
thumbnail
14
docx

Logistika konspekt

(hankimine- tootmine-jaotus) TARNEAHELA JUHTIMINE- lisandväärtust loovate äritegevuste integreerumist kogu tarneahela ulatuses, suurendamaks klientide rahulolu. TOOTMISE OSATÄHTSUS TARNEAHELAS: 1) tarnijate ja klientide arvu vähendamine ja konsolideerimine. 2) hinna ja varude juhtimise poliitika koordineerimine. 3) allhankijate kaasamine tootearendusse. 4) toote lõplik komplekteerimine tarneahela jaotuskeskuses. MATERJALIVOOG- logistika võtmesõna. See moodustub transpordi, laonduse, pakkimise ja info valdkondades teostatavate logistiliste operatsioonide tulemusena. INFOVOOG- teine oluline logistika märksõna. Oluline, et liiguks materjalivooga paralleelselt, kuid mõlemas suunas. LOGISTIKA JUHTIMISE INFOSÜSTEEMID JAGATAKSE NELJAKS: 1) Toimingutoetuse süsteem- tõhusa abivahendina teatud logistikafunktsiooni täitmise hõlbustamiseks. 2) Integreeritud organisatsioonisüsteemid- hõlbustavad andme- ja

Logistika
thumbnail
6
doc

VEOKORRALDUSE KORDAMISKÜSIMUSED ja VASTUSED

-Valmisoleks vastutada ja pakkuda kompensatsiooni äparduste puhul -Reageerimisaeg klientide päringutele ja veoinstruktsioonide muutmisele -Informatsiooni andmine veose staatuse kohta ja veosejälgimissüsteemide kasutamine 31. Mis on transpordisüsteem? Trantspordisüsteem on ühte või mitmesse trantspordiliiki kuuluvate objektide kompleksi, mis on ettenähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastatikuses sõltuvuses. Trantspordisüsteemi komponendid on: infrastruktuur, trantspordivahendid, tugisüsteemid, juhtimine ja reguleerimine. 32. Mis on transpordipoliitika? Abinõude kompleks, mille abil valitsus mõjutab trantsporditeenuste kasutamist, püüdes saavutada trantspordisüsteemi optimaalset arendamist, reisija- ja kaubaveotingimuste parandamist. Kaasajal põhisuundadeks deregulatsioon, turuorientatsiooni tugevnemine ja sellega kaasnev privatsiseerimine. 33. Kes on LLP (lead logstics provider)? Juhtivad logistikateenuste pakkujad

Veokorraldus
thumbnail
30
doc

RAHVUSVAHELISE AUTOKAUBAVEOLEPINGU KONVENTSIOON

c) vedaja nimi ja aadress; d) kauba vastuvõtmise kuupäev ja koht ning sihtkoht; e) saaja nimi ja aadress; f) kauba üldkasutatav nimetus ja ta pakendi liik, ohtlike kaupade puhul aga nende üldtunnustatud nimetus; g) kaubakohtade arv, markeering ja numeratsioon; h) kaubamass bruto või kaubahulga väljendus teistes mõõt-ühikutes; i) veoga seotud maksud (veotasud, lisatasud, tollilõivud ja -maksud), samuti muud maksud, mida võetakse lepingu sõlmimise hetkest kuni kauba üleandmiseni; j) juhised, mis on vajalikud tolli- ja muude toimingute täitmiseks; k) osutus, et vedu korraldatakse käesoleva konventsiooni sätete kohaselt, olenemata mis tahes klauslist. 2. Vajaduse korral peab saatekiri sisaldama järgmisi andmeid: a) juhis, et ümberlaadimine on keelatud; b)maksud, mida saatja peab tasuma; c) kauba üleandmisel saada oleva summa suurus; d) kauba avaldatud väärtus ja kohaletoimetamisel erilist huvi pakkuv summa;

Veose veokorraldus
thumbnail
20
docx

LOGISTIKU ABC

pikkusest) 3 1,2 7,5 2220 m3 (cbm) – kuupmeetrit kaupa koos pakendiga Kg – kilogrammi kaupa koos pakendiga 4 1,6 10 2960 5 2 12,5 3700 Osakoormate transpordil arvestatakse transpordi hind vastavalt suurimale kauba kaaluvõi mahu 6 2,4 15 4440 7 2,8 17,5 5180 8 3,2 20 5920 9 3,6 22,5 6660 10 4 25 7400 11 4,4 27,5 8140 12 4,8 30 8880

Logistika
thumbnail
22
docx

LOGISTIKU ABC

LDM – Laadimismeetrit (jooksvat meetrit haagise pikkusest) 2 0,8 5 1480 m3 (cbm) – kuupmeetrit kaupa koos pakendiga 3 1,2 7,5 2220 Kg – kilogrammi kaupa koos pakendiga 4 1,6 10 2960 Osakoormate transpordil arvestatakse transpordi hind vastavalt suurimale 5 2 12, kauba kaaluvõi mahu näitajale 5 3700 6 2,4 15 4440 7 2,8 17, 5 5180 8 3,2 20 5920 9 3,6 22, 5 6660 10 4 25 7400 11 4,4 27, 5 8140 12 4,8 30 8880 13 5,2 32, 5 9620 14 5,6 35 10360

Kiuteadus
thumbnail
28
docx

Transport ja ekspedeerimise eksami/arvetuse kordamisküsimuste vastused

Balti riigid ii. Skandinaavia riigid iii. Lääne-Euroopa riigid iv. Ida-Euroopa riigid v. SRÜ riigid Kauba koguse järgi: c. Täis- ja osakoormad d. Grupikaup (ka tükikaup, väikesaadetised) – erinevate klientide saadetised, mida veetakse koos samas veovahendis. Arvestuslik kogukaal on alla 2500 kg ja vedu teostatakse ümberlaadimisega e. Pakisaadetised – käsitsilaaditavad saadetised kuni 100 kg f. Pisipakid – vedu toimub lihtsustatud tehnoloogia alusel, tavaliselt ei koostata saatedokumente, vaid kogu info on markeeringul 2. Mõisted: vedaja, veoaeg, veering, marsruut, interval, sagedus, veeremi läbisõit Marsruut – sõiduki teekond vedude teostamisel algpunktist lõpp-punkti. Veoaeg – ajavahemik, mis kulub sõidukil marsruudi läbimiseks. Veoring – lõpetatud liikumise tsükkel marsruudil pöördumisega tagasi algpunkti.

Transport ja ekspedeerimine
thumbnail
18
docx

Transport ja ekspedeerimine, kontrolltöö kordamisküsimused

1. Mõisted Veondus – Tarneahela siduv lüli, mis peab tagama toorainele, kaupadele ja teenustele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Veerem – Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum Füüsiline infrastruktuur – avatud kommunikatsioonid (teed, torustikud, rajatised) Institutsionaalne infrastruktuur – institustsioonid (riigiasutused, ettevõtted) ja seadusandlus Infrastruktuur - kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, side, elektrivarustuse jne. Sinna kuuluvad nt: raudteed, toruühendused. Transpordivõrk – Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas Isiklik transport - transport isiklikus tarbimises oleva veeremiga Paratransport – era-, ameti- või renditud sõidukiga teenuse osutamine ilma tegevusluba omamata

Transport ja kaubakäsitlemine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun