häiriks) Rakuvaba valgusünteesi rakendused. Valgud, mida on raske ekspresseerida in vivo (tsütotoksilised, ebastabiilsed). Valkude märkimine stabiilsete või radioaktiivsete isotoopidega, spin märke või fotoaktiveeritava rühmaga. Geneetilise koodi laiendamine. In vitro evolutsioonilised lähenemised. Valgusünteesi uurimine rakkudes Ribosoomide profileerimise meetod, millel põhineb ja kuidas toimib, mida selle meetodiga on võimalik teada saada. Süvasekventsiga määratakse ribosoomidega seotud mRNA osad, mis näitab translatsioooni dünaamikat mRNA-l. Kaitstud fragmentide sagedus peegeldab konkreetse piirkonna translatsiooni kiirust. Rakkudest eraldatakse polüsoomid. Ribosoome töödeldakse ribonukleaasiga. Tekivad 36-40 nt pikkused fragmendid, mis suunatakse sekveneerimisse. Kõik sobivate pikkustega fragmentide
Õppevahend: Molekulaarbioloogia üldkursuse lühikonspekt Põhiline õpik on B. Lewin "Genes" V ja VI väljaanne, edasises tekstis on viiteid Genes VI joonistele (kui pole eraldi märgitud) ja üksikutel teemadel detailsematele materjalidele. Kursiivis on esitatud lõigud, mis on mõeldud täindavaks lugemiseks aga ei ole "kohustuslikud". Sissejuhatus Molekulaarbioloogia on termin, mis võeti kasutusele selle sajandi teisel poolel peale esimeste makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist. Esialgu tähistaski see termin just struktuurset bioloogiat molekulaarsel tasemel. Seega on molekulaarbioloogia oma algses tähenduses keemia ja füüsika meetodeid kasutav bioloogia osa, mis tegeleb bioloogiliste makromolekulide ruumilise struktuuri ja struktuuri ning funktsiooni vaheliste seoste kindlakstegemisega. Hiljem, kui sama
Meioosi häiretest tulenevad defektid. Meioosis toimub kaks rakujagunemist. Meioos I redutseeriv jagunemine. Homoloogilised kromosoomid paarduvad omavahel ja lahknevad seejärel juhuslikkuse alusel tütarrakkudesse. Meioos II võrdväärne jagunemine. Tütarkromatiidid jaotuvad tütarrakkudesse nii nagu mitoosis. Meioos I profaasis toimub homoloogiliste kromos. ristsiire. Meioosi käigus võib esineda vigu kromosoomide jaotumises tütarrakkudesse. Selle tulemusena võib seemne- või munarakku sattuda mõni kromosoom topelt või jääb mõni kromosoom puudu. Downi sündroom, viljatus. 7. Mendeli poolt avastatud pärilikkuse üldprintsiibid monohübriidsel ja dihübriidsel ristamisel. Mendeli I seadus e. ühetaolisuse seadus erinevate homosügootsete isendite ristamisel on esimese põlvkonna järglased F1 kõik ühetaolised heterosügoodid. Mendeli II seadus e
1. Replikatsioon – kahekordistumine geneetiline info on säilitatud DNA kaksikheeliksi kujul viib läbi DNA-sõltuv DNA polümeraas (substraat: desoksünukleosiid-5’-trifosfaat) DNA replikatsioon – eukarüootidel RNA replikatsioon – viirustel DNA sünteesitakse – DNA alusel, RNA alusel; rekombinatsiooni, reparatsiooni alusel Kitsas mõiste – DNA süntees Laiem mõiste – RNA praimeri süntees, DNA ja kromosoomi struktuuri muutused, replikatsiooni regulatsioon 2. Transkriptsioon – mahakirjutamine RNA süntees DNA matriitsi alusel. RNA sünteesi regulatsioon on geeni aktiivsuse regulaatori põhiline tase! viib läbi DNA-sõltuv RNA polümeraas (substraat: ribonukleosiid-5’-trifosfaat) 1 Sünteesitud RNA ahel vastab 1:1-le temaga antiparalleelsele DNA matriitsahelale (komplementaarsusprintsiip). kodeeriv ahel –DNA ahel, mis on RNA-ga identse järjestusega.
asuvad lähestikku, nende paardumisel tekkiv kaksikahelaline osa e. õlg kannab nime aktseptoorne õlg (acceptor arm). Viimase pikendus on üheahelaline osa 3' otsas, millele liidetakse aminohape. Konkreetse tRNA funktsiooni määrab peamiselt antikoodon, aga ka teised silmused (lingud) 7. Aminoatsüül-tRNA süntetaaside ülesanded: · Aktiveerivad aminohappeid liitmiseks peptiidahelasse · Täidavad informatsioonilünga koodoni ja aminohappe vahel. · Vastutavad selle eest, et õige aminohape liidetakse vastavale tRNA-le. Aminohappe liitmine tRNA molekulile toimub kaheastmelise reaktsioonina. Kõigepealt seonduvad süntetaasiga aminohape ja ATP molekul, mis ensüümi pinnal moodustavad aminoatsüül-adenülaadi (aminohappe karboksüülrühma hapnik reageerib ATP -fosfaadiga. Aminoatsüül-adenülaadis on aminohape aktiveeritud karboksüülrühma kaudu. Teise etapina toimub estersideme süntees aminohappe
6. Meioos geneetilise muutlikkuse suurendajana. Meioosi häiretest tulenevad defektid. Meioos suurendab geneetilist mitmekesisust, sest enne jagunemist toimub kromosoomides ristsiire, mille käigus homoloogilised kromosoomid vahetavad osi ehk geneetilist materjali. Seejärel lahknevad kromosoomi kromatiidid erinevatesse tütarrakkudesse. Meioosi häiretest tulenevad kromosoomi jaotumise häired tütarrakkudesse. Ühte rakku võib sattuda rohkem kromosoome kui peaks. Selle tagajärjel tekivad erinevad komplikatsioonid. Esiteks võib see põhjustada loote väärarenguid ja iseeneslikke aborte. Väärarengutest on tuntud näiteks Downi sündroom, kus 21. kromosoomi on üks üle. 7. Mendeli avastatud pärilikkuse üldprintsiibid monohübriidsel ja dihübriidsel ristamisel. Monohübriidne ristamine: Mendeli I seadus e. ühetaolisuse seadus: erinevate homosügootsete isendite ristamisel on
Sest nii on kombeks. Viljar Veidenberg Pärilikkus ja muutlikkus Universaalsed biokeemilised protsessid DNA replikatsioon DNA ahela kahekordistumine, mida viib läbi ensüüm nimega DNA polümeraas. Selle protsessiga tagatakse rakkude jagunemisel täpne päriliku info jagunemine tütarrakkudesse. Transkriptsioon (ehk mahakirjutamine) protsess, mille käigus pärilik info DNA ahelalt kirjutatakse geenide kaupa maha RNA molekuliks, et see viia tuumast välja ribosoomidesse. Läbiviijaks on ensüüm RNA polümeraas. Et alustada RNA sünteesi, kinnitub ensüüm geeni algusossa, mida nimetatakse promootorpiirkonnaks. Seejärel algab komplementaarsuse alusel RNA süntees
Liis Pärilikkus ja muutlikkus Universaalsed biokeemilised protsessid DNA replikatsioon DNA ahela kahekordistumine, mida viib läbi ensüüm nimega DNA polümeraas. Selle protsessiga tagatakse rakkude jagunemisel täpne päriliku info jagunemine tütarrakkudesse. Transkriptsioon (ehk mahakirjutamine) protsess, mille käigus pärilik info DNA ahelalt kirjutatakse geenide kaupa maha RNA molekuliks, et see viia tuumast välja ribosoomidesse. Läbiviijaks on ensüüm RNA polümeraas. Et alustada RNA sünteesi, kinnitub ensüüm geeni algusossa, mida nimetatakse promootorpiirkonnaks. Seejärel algab komplementaarsuse alusel RNA süntees
Kõik kommentaarid