Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Traktorid ja liikurmasinad (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Käigukastid.
Astmelised käigukastid liigitatakse:
  • Hammasülekande tüübi järgi
  • Võllide arvu järgi
  • Hammasrataste hambumise viisi järgi
  • Käiguvahetusmehhanismi järgi
  • Võllide paiknemise järgi
  • Käiguvahetuse järgi
  • Käikude arvu järgi
  • Nihutatavate hammasrataste arvu järgi
Käigud grupeeritakse.
Traktoritel jaotatakse:
  • Põhikäigud
  • Transpordikäigud
  • Aeglased käigud
    Käigukastide üleehitus.
    Mehaanlised käiguvahetusseadised koosnevad:
    • Lülituskahvlitest, mis on kinnitatud liugurite külge. Liugureid hoiavad kindlas asendis vedrudega fiksaatorid. Liugurieid liigutatakse käigukangi abil.

    Traktori jõuülekandesse kuuluvad agregaadid ja mehhanismid , mis kannavad pöördemomendi mootorilt veoratastele (roomikutele) ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda.
    Jõuülekanne edastab seega väntvõlli pöördemomendi käiguosale ja võimaldab pöördemomenti muuta. Traktori jõuülekanne tagab ka mootori võimsuse kandmise traktoriga ühendatud masinale.
    Jõuülekannet on vaja seetõttu, et mootori pöörlemissagedus on traktori veorataste (roomikute) pöörlemissagedusest tunduvalt suurem. 
    Sõltuvalt pinnase takistusest, tööseadiste koormuste kõikumistest, veeretakistuse ja haardevõime muutustest, tee või pinnase tõusudest ja langustest võib traktori liikumistakistus muutuda laiades piirides ja järelikult on vaja ülekantavat pöördemomenti muuta, et ületada takistusi ja kindlustada mootori ökonoomne kasutamine.
    Sisepõlemismootorite pöördemomendi nimivarutegur on 20% piires, seega ei ole sisepõlemismootorid kuigi hästi kohanevad – nende pöördemoment ja pöörlemissagedus ei muutu nii palju kui vaja.
    Tulenevalt eeltoodust tulebki traktoritel kasutada jõuülekannet.
    Jõuülekanded liigitatakse  järgmiselt:
    ·       mehaanilised
    ·       hüdromehaanilised
    ·       mahthüdraulilised
    ·       elektromehaanilised
    ·       astmelised
    ·       astmeteta
    ·       automaatülekanded.
    Mehaaniliseks nimetatakse traktori jõuülekannet, mis koosneb üksnes mehaanilistest seadistest. Mehaanilised ülekanded jaotatakse astmelisteks ja astmeteta ülekanneteks, sõltuvalt sellest, kas ülekandearvu muutus on astmeline  või sujuv.
    Mehhaanilise astmelise jõuülekande põhiosad on:
    1.    Sidur – tagab mootori sujuva ühendamise/lahutamise ülekandega; sujuva käiguvahetuse ja kohaltvõtmise.
    2.   Käigukast – tagab ratastele kantava pöördemomendi suuruse ja suuna muutmise; saab seega muuta sõidusuunda ning lahutada mootori pikemaks ajaks ratastest.
    3.   Jaotuskast – tagab pöördemomendi jaotamise sildade, lisaseadmete või käitusvõlli (jõuvõtuvõlli) vahel.
    4.   Kardaanülekanne – kannab pöördemomendi jaotuskastist või käigukastist sildadele ja käitusvõlli reduktorile.
    5.    Diferentsiaaljaotab temale antud pöördemomendi väljundvõllide vahel ja võimaldab neil pöörelda erineva kiirusega.
    6.   Peaülekanne – tagab ülekandearvu suurendamise ja pöörlemise kandmise võllidele, mis paiknevad masina pikiteljega risti.
    7.   Lõppülekanded (külgülekanded) – tagavad pöördemomendi täiendava suurendamise ja kiiruse vähendamise.
    8.    Veosild – võtab osa pöördemomendi edasikandmisest mootorilt käiguosale.
    9.    Reduktor – annab edasi käitusvõllile kindla pöörlemissageduse.
    Hüdrodünaamiline ülekanne kujutab endast hüdrotrafot. Koosneb pumbarattast, turbiinist ja juhtrattast. Sõltuvalt turbiinide arvust liigitatakse hüdrotrafosid ühe-, kahe- ja kolmeastmeliseks.
    Hüdrostaatilise muunduriga jõuülekannet nimetatakse mahthüdrauliliseks. Põhiosad on pump ja hüdromootor.
    Elektromehaaniline jõuülekanne koosneb sisepõlemismootorist, alalis - ja vahelduvvoolu generaatorist.
     
    Traktorid ja liikurmasinad.
    Vedavad sillad ja kardaanülekanded.
    Vedavaks sillaks ehk veosillaks nimetatakse traktori või auto sellist silda, mlle rattad veavad. Sild ise on jäik tala , temasse on monteeritud peaülekanne, diferentsiaal ja rataste ajam . Veosild võib olla kokku ehitatud käigukastiga, sel juhul veorataste ajamid on eraldi keredes. Traktoritel on tagasildade kered malmist või terasest.
    Roomiktraktori veosilla kooseisu kuuluvad: köigukastm peaülekanne ja pööramismehhanism. Käigukast võib olla ka eraldi. Peaülekandeid võib olla ka kaks.
    Üldmõisted vedavate sildade mehhanismidest.
    Ülekandearv i=z2/z1, kus z=hammasrataste hammaste arv.
    Jõuülekande arv avaldub: ijk=ik xia , kus ik on kõigi lülitatavate mehhanismide ülekandearv ja ia on alaliselt hambuvate hammasratastega mehhanismide ülekandearv.
    Mootori pöördemoment mp=mpik+mpk , kus Mp- mootori pöördemoment. Mpik- jõuülekande kantud pöördemoment. Mpk – käitusvõllile kanud pöördemoment.
    Peaülekanne.
    Peaülekanne muudab pöördemomendi väärtust ja kannab momenti üle nurga all. Suurendab pöördemomenti vedavatel ratastel. Traktoritel asub eespool lõppülekannet, autodel eespool veorattaid.
    Tüübid:
  • Hammasrataste paaride järgi
  • Ühekordsed
  • Kahekordsed
    Joonis.
  • Hammasrataste tüübi järgi.
  • Koonushammasratastega
  • Silinderhammasratastega
    Ühekordsed peaülekanded võivad olla koonus - või hüpoidse hambumisega. Hüpoidülekande korral hammasrataste teljed on nihutatud – vedava hammasratta telg on madalamal veetava hammasratta teljest . Hüpoidülekanne töötab sujuvamalt, kuid hammaste vahel on suuremad hõõrdejõud – vajab eriõli.
    Kahekordsed peaülekanded koosnevad
    • Ühest koonus- ja ühest silinderhammasrataste paarist
    • Ühest koonushammasrataste paarist ja rattareduktorist.
    Diferentsiaal.
    Diferentsiaal jaotab momenti ja võimaldab neil pööreldaerineva kiirusega (pööretel, ebatasasel teel).
    Liigitatakse:
  • Asukoha järgi
    • Ratastevaheline (sümmeetriline)
    • Telgedevaheline
    • Külgedevaheline

  • Ehituslikult
    • Hammasratasdiferentisaal
    • Nukkdiferentsiaal
    • Tigudiferentsiaal
    • Vabakäigumehhanismiga diferentsiaal

  • Lisaseadmete olemasolu järgi
    • Mitteblokeeritavad
    • Blokeeritavad
    • Blokeeruvad
    Blokeeritavatel jagunevad ajamid vastavalt blokeermehhanismile
    • Mehhaaniliseks
    • Hüdrauliliseks
    • Pneumaatiliseks
    Blokeeruvad diferentsiaalid jagunevad
    • Suurhõõrdediferentsiaaliks
    • Vabaköigusiduritega diferentsiaaliks
    Joonised.
    Kardaanid ja vaheülekanded.
    Vaheühendused.
    Kasutatakse peamiselt traktoritel pöördemomendi ülekandmiseks võllidele, mille teljed ei ühti või nihkuvad teineteise suhtes.
    Jagunevad:
  • Liigendite arvu järgi
    • Ühekordsed
    • Kahekordsed

  • Liigendite ehituse järgi
    • Jäikadeks
    • Elastseteks
    Ühekordsed on ühe liigendiga , kahekordsed kahe liigendiga ja nende vahel oleva toruvülliga. Ka elastsed võivad olla phe ja kahekordsed. Elstsetel võib võllidevaheline nurk olla kuni 3kraadi. Jöigad on tavaliselt ühekordsed. Kasutatakse ka segaühendusi.
    Kardaanid.
    Kardaan ehk liigendvõllülekande ülesandeks on pöördemomendi edasiandmine sõlmede vahel:
    • Kui teljed ei ühti
    • Kui teljed nihkuvad teineteise suhtes
    Traktoritel antakse kardaanülekande abil pöördemoment esi- vüi tagasillale ja käitusvõllile.
    Kardaanülekanne koosneb:
    • Kardaanvõllidest
    • Võlliliigendidest
    • Vahetoest
    • Kompenseerivast ühendusest
    Väikeste vahekauguste korral vahetuge ei kasutata. Kardaanide või võlliliigendid jagunevad:
    • Täisliigendid – 20-25 kraadi
    • Poolliigendid – mõni kraad.
    Täisliigendid jagunevad:
    • Asünkroon- ehk muutkiirusliigenditeks.
    • Sünkroon- ehk püsikiirusliigenditeks
    Poolliigendid jagunevad:
    • Elastseks
    • Jäikadeks
    Elastne liigend kannab pöördemomenti üle elastse elemendi deformatsiooni abil. Elastsel ja jäigal on vedava ja veetava hargi pöörlemiskiirused erinevad. Erinevus sõltub telgevahelisest nurgast. Jäigal võib ülekande nurk olla 5-10kraadi, elastsel 3-5kraadi.
    Kompenseerivad ühendused tagavad kardaani pikkuse muutumise. Valmistatakse tavaliselt nuutühendusena. Vahetuge kasutatakse suurte vahekuaguste puhul kui on tegemist mitmeosalise kardaanülekandega. Vahetugi koosneb toest, kummirüngast ja kuullaagrist.
    Roomiktraktorite tagasillad.
    Planetaarne tagasild ja külgülekanded.
    Roomiktraktori pööramismehhanismi tagab ühe või teise roomiku väljalülitamise ja pidurdamise .
    Lõppülekanded suurendavad ülekantavat momenti.
    Planetaarses tagasillas toimub traktori pööramine planetaarmehhansimi abil. Planetaarmehhanismi kasutatakse roomiktraktorite tagasildades. Planetaarmehhanismi abil vabastatakse üks roomik veoahelast, järsul pööramisel lisaks veel ka pidurdatakse.
    2 – külgülekanded                           8 - satelliidid
    3 – seisupidurite trumlid                  9 – sisehammastega kroonhammasrattad
    4 – planetaarpidurite trumlid           10 – päikeserattad (keskhammasrattad)
    5 – planetaarpidurilindid                  11 -  seisupidurilindid
    6 – peaülekande vedav hammasratas      12 – võllid
    Pidurilintide läbirippe reguleerimiseks on karteri põhjas poldid . Reguleerimiseks keeratakse poldid lõpuni kinni ja siis 1...1,5 pööret tagasi. Planetaarpidurite reguleerimiseks keeratakse reguleerpoltidest lint lõpuni  kinni ja seejärel antakse niipalju järele, et ringõnar kontrollvardal ühtiks toe tasapinnaga. Juhthoobade vabakäik peab olema 80...100 mm.
    Lõppülekanded.
    Lõppülekande ülesandeks on jõuülekande ülekandearvu suurendamine ja pöördemomendi ülekandmine vedavatele ratastele või roomikutele. Lõppülekande ülekande arv on piirides 4,35 9.94.
    Enamikel traktoritel koosneb lõppülekanne kahest iseseisvast ülekandest, mis on paigutatud eraldi keredesse. Hammasrataste arv lõppülekannetes võib olla ühest viieni.
    Lõppülekande ülesannet võib täita ka planetaarmehhanism, sellisel juhul nimetatakse teda ka rattareduktoriks. On kompaktne seade ja tal on suur ülekande arv i =6.

    Külgsidurid
    Külgsidurite abil kantakse pöördemoment roomiktraktori külgülekannetele ja traktori pööramiseks lahutatakse üks külgsidur. Järsuks pööramiseks kasutatakse täiendavalt pidurit.
    Külgsidur on mitmekettaline sidur, mida lülitatakse tavaliselt läbi võimendi. Hüdrovõimendi rakendub tööle kui juht liigutab juhtkangi.
    Pidurid.
    Trakoritel kasutatakse ujuvat tüüpi lintpidureid. Pidurite juhtimine toimub pedaalide või juhtkangi abil.


    Kui võimsus jaguneb kaheks tagapool peaülekannet, nimetatakse sellist jõuülekannet üheharuliseks. Kaheharulise jõuülekande korral jaguneb võimsus kahte ossa eespool peaülekannet (käigukastis).
    Kasutatakse roomiktraktoritel, millistel jõuülekanne jaguneb kaheks käigukastis (T-150).
     
    Ratastraktorite tagasild koosneb peaülekandest, diferentsiaalist, lõppülekannetest ja diferentsiaali blokeerimisseadmest
     
    Liigendtraktorite vedavad sillad
    Liigendtraktorite esi- ja tagasild erinevad teineteisest üksnes karterite poolest. Peaülekanne koosneb vedavast ja veetavast spiraalhammastega koonushammasrattast ja diferentsiaalist. Diferentsiaal koosneb:
    Kerest 
    • Kahest satelliitide teljest 
    • Neljast satelliidist 
    • Kahest pooltelje hammasrattast 
    • Tugiseibidest.
    Pooltelje hammasrattad on ühendatud nuutide abil pooltelgedega, viimased rattareduktoritega.
    Traktorite ja autode käiguosa.
    Käiguosa ehk veermik kannab raskusjõu pinnasele ja paneb masina liikuma.
    Koosneb:
    • Teosest ehk alusest ehk raamist, mis võtab vastu masinale mõjuvad jõud ja tema külge kinnitatakse kõik agregaadid.
    • Käiturist ehk rattad eh kroomik, mis annab masinale liikuva kulgemise.
    • Vedrustusest, mis ühendab toest käituriga ja teeb masina sõidu pehmeks .
    Kliirens on masina kõige madalama osa ja pinnase või tee vahekaugus . Kliirensit saab osadel traktoritel muuta. Selleks pööratakse esisilla käänmikud teistpidi , tagasillal pööratakse lõppülekandeid.
    Jooksulaius ehk rööbe on rehvide või roomikute veerepinna keskele tõmmatud telgjoonte vahekaugus. Tagasilla jooksulaiust reguleeritakse pöia asendi muutmisega. Esisilla jooksulaiust muudetakse esisilla laiuse muutmise teel. Selleks on esisillas avad(samm 50mm) või hambad tigumehhanismiga.
    Erisurve on ühele pinnaühikule tulev mass. Sõltub rehvi või roomiku tüübist, koormusest ja teistest teguritest.
    Läbivus iseloomustab masina võimet teha töid või liikuda koormaga mitmesugustes tingimustes.
    Käändteljepoltide(käänimtelje)- kalle tagab esisilla ülespoole tõusmise pööramise ajal, seetõttu püüavad rattad pöörduda raskusjõu mõjul alati tagasi otseliikumise asendisse.
    Käändteljepoldi pikikalle tagab masina liikumise stabiilsuse.
    Ratta külgkalle tagab ratta kergema pööramise (väheneb pöördeõlg) ja vabastab rattapoldid koormusest.
    Esirataste kokkujooks väldib külgkaldega rataste laialijooksu õõtsumisel. Kokkujooksu reguleeritakse rooli rööpvarda abil.
    1. Toesed
    Traktoritel kasutatavad toeseid on kolme liiki:
    Raamiga toes  koosneb keevitatud või needitud raamist. Raam on moodustatud pikitaladest ja vaheprussidest. Raamtoest kasutatakse roomik- ja liigendtraktoritel. Liigendtraktoritel kasutatav raam on kaheosaline.
    Poolraamiga toes kannab mõningaid agregaate ja on ühendatud kokku jõuülekande kerega.
    Raamita toes koosneb mootori ja jõuülekande jäigalt ühendatud karteritest. Kasutatakse väiketraktoritel.
    2. Vedrustus
    Vedrustus ühendab toese elastselt traktori sildadega või käiguosaga.
    Vedrustus koosneb: 
     
    • juhikseadisest, mis suunab rataste või roomiku liikumist traktori toese suhtes. 
    • elastsest elemendist, mis vähendab traktorile mõjuvaid dünaamilisi
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Traktorid ja liikurmasinad #1 Traktorid ja liikurmasinad #2 Traktorid ja liikurmasinad #3 Traktorid ja liikurmasinad #4 Traktorid ja liikurmasinad #5 Traktorid ja liikurmasinad #6 Traktorid ja liikurmasinad #7 Traktorid ja liikurmasinad #8 Traktorid ja liikurmasinad #9 Traktorid ja liikurmasinad #10 Traktorid ja liikurmasinad #11 Traktorid ja liikurmasinad #12 Traktorid ja liikurmasinad #13 Traktorid ja liikurmasinad #14 Traktorid ja liikurmasinad #15 Traktorid ja liikurmasinad #16 Traktorid ja liikurmasinad #17 Traktorid ja liikurmasinad #18 Traktorid ja liikurmasinad #19 Traktorid ja liikurmasinad #20 Traktorid ja liikurmasinad #21 Traktorid ja liikurmasinad #22 Traktorid ja liikurmasinad #23 Traktorid ja liikurmasinad #24 Traktorid ja liikurmasinad #25 Traktorid ja liikurmasinad #26 Traktorid ja liikurmasinad #27 Traktorid ja liikurmasinad #28 Traktorid ja liikurmasinad #29 Traktorid ja liikurmasinad #30 Traktorid ja liikurmasinad #31 Traktorid ja liikurmasinad #32 Traktorid ja liikurmasinad #33 Traktorid ja liikurmasinad #34 Traktorid ja liikurmasinad #35 Traktorid ja liikurmasinad #36 Traktorid ja liikurmasinad #37 Traktorid ja liikurmasinad #38 Traktorid ja liikurmasinad #39 Traktorid ja liikurmasinad #40 Traktorid ja liikurmasinad #41 Traktorid ja liikurmasinad #42 Traktorid ja liikurmasinad #43 Traktorid ja liikurmasinad #44
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 44 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 84 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mairoldd Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Põhjalik konspekt
    traktor , liikurmasin , mootorite , käigukastid

    Mõisted

    jõuülekannet, sidur, käigukast, jaotuskast, kardaanülekanne, diferentsiaal, peaülekanne, veosild, reduktor, sild ise, traktoritel, mpik, mpk, ühekordsed, jöigad, kardaan, jäigal, lõppülekande ülesandeks, külgsidur, liigendtraktorite esi, pooltelje hammasrattad, käiguosa, kliirens, erisurve, kasutatav raam, amortisaatorid, tugirullid, vedrustusel, amortisaatori sisemuses, silindris, juhtrattad, rattaid, lamepöid, osandatavaid pöidasid, rehv, mantli servades, lohv, pöiavöö, tähtratas, pingutusseadis, kasutatakse vänt, reduktorite tööpaaridest, roolitrapets, teorull, tigu, otseasendi korral, sulgklapid, mahthüdrauliline rool, nurga suurus, kokkujooks a, pidur, pidurimehhanismi ülesanne, hüdrauliline ajam, süvendid, klotside vahel, lindi all, ajam, piduripedaal, pidurdamata olekus, haagise väljalaskeklapp, pumba osad, hammasrattad, laagripide, hüdrosüsteemi paak, paagid, õlipaak, siibrid, siibril, keres, klapivedru, jõusilindris, ühendusmuhvi sisse, katkestusmuhvil, mõlemas pooles, riputusseade, riputusseade, segareguleerimine, koosneb plaatvedrust, andur, asendiregulaatori anduriks, aku, purk, töövedelikuks, akule, aku nimimahutavus, akusid, elektrolüüt, vahelduvvoolu generaatoreid, vahelduvvoolugeneraatoril, staatoril, mähised, rootori kõrval, otsakaande, erinevuseks, pöördkolb, käivitid, sellisel mootoril, ankur, käiviti, katkesti, kondensaatorimahutavus, jaoturiks, nukkmuhv, süüteregulaator, süüteküünla töötingimused, küünlal, isolaator, kere küljes

    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    20
    odt
    Autode Ehitus
    92
    docx
    Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014
    22
    doc
    Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega
    181
    doc
    A Palu mootorratta raamat
    200
    doc
    Masina osadest ja kontroll
    91
    doc
    Eksami konspekt
    1072
    pdf
    Logistika õpik
    59
    pdf
    Jõuülekanded konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun