võimaldab (tsentrifugaaljõud on võrdeline pöörlemiskiiruse ruuduga), toimub ergutusvoolu vähendamisega. Mootori pöördemoment ja võimsus muutuvad siis nii, nagu kujutatud järgmisel joonisel. PN P TN = = 9,55 N N nN TN nimipöördemoment võllil njuutonmeetrites (Nm) PN nimivõimsus (mootori võllil) vattides (W) N niminurkkiirus radiaanides sekundis (rad/s) nN nimipöörlemissagedus pööretes minutis (p/min) 8.6 Trafo Trafo ehk transformaator (ladina keelsest sõnast transformatore muundama) on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduvvoolu pinge muutmiseks. Seejuures muutub ka voolutugevus, kuid sagedus jääb samaks. Lihtsaim trafo koosneb kahest mähisest, mis parema omavahelise magnetilise sidestuse tagamiseks on paigutatud ühisele ferromagnetilisele südamikule. Trafosüdamik on harilikult valmistatud 0,35 või 0,5 mm paksusest trafoplekist ehk elektrotehnilisest
võimaldab (tsentrifugaaljõud on võrdeline pöörlemiskiiruse ruuduga), toimub ergutusvoolu vähendamisega. Mootori pöördemoment ja võimsus muutuvad siis nii, nagu kujutatud järgmisel joonisel. PN P TN = = 9,55 N N nN TN nimipöördemoment võllil njuutonmeetrites (Nm) PN nimivõimsus (mootori võllil) vattides (W) N niminurkkiirus radiaanides sekundis (rad/s) nN nimipöörlemissagedus pööretes minutis (p/min) 8.6 Trafo Trafo ehk transformaator (ladina keelsest sõnast transformatore muundama) on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduvvoolu pinge muutmiseks. Seejuures muutub ka voolutugevus, kuid sagedus jääb samaks. Lihtsaim trafo koosneb kahest mähisest, mis parema omavahelise magnetilise sidestuse tagamiseks on paigutatud ühisele ferromagnetilisele südamikule. Trafosüdamik on harilikult valmistatud 0,35 või 0,5 mm paksusest trafoplekist ehk elektrotehnilisest
Eksamispikri sisukord Lisainfo materjali kasutamise kohta 12 suuruses kirjas on tähtis info, väiksemas kirjas lisa info. Mõndadest asjadest on kirjutatud kahte moodi (1-lühidalt ja 2- täpsemalt) Trafo töötamise põhimõte pingestades trafo primaarmähise tekib selles vool, millega kaasneb magnetväli kui pinge on vahelduv, siis vool ja magnetväli on vahelduvad. Vahelduv d magnetvoog indutseerib primaar ja sekundaarmähises elektromoroorjõu. e1 = -w1 dt d e2 = -w2 d elektromotoorjõud on suurem mähises, mille keerdude arv on suurem. Trafodel on
Pm1 on mähisekadu nulljuhtme potentsiaal setõttu =0. neljajuhtmeline süsteem koosneb nulljuhtmest ja kolmest liinijuhtmest staatoris, Pm2 mähisekadu rootoris, Pt1 teraseskadu staatoris, Pt20 teraseskadu rootori on tühiselt väike, nende vahelist pinget nim faasipingeks ja tähistatakse Ut Ua=Ub=Uc=Uf. Kahe liini vah pinget nim sest sagedus f2s on lähedane nullile. Nimetatud kaod on analoogsed trafo kadudele. Neile lisanduvad liinipingeks ja täh U. Uab=Ubc=Uca. Et iga kahe liinijuhtme vahele jääb jadamisi kaks vasupidise suunaga mehaanilised kaod Pmeh hõõrdumisest laagrites, rootori ja ventilaatori õhutakistusest. Kogukaod teineteise suhtes 120 kraadise nurga all olevtat faasipinget siis liinipinge on võrdne kahe faasipinge P=Pm1+Pm2+Pt1+Pmeh ning mootori kasutegur =P2*100%=P1-P*100%,
mähised on vastavate pingete ja voolude jaoks ette nähtud! · Kui sildil on /Y 230/400 V, siis tohib meie elektrivõrgus liinipingega 400 V mootorit ühendada ainult tähte Tähte ühendamisel langeb igale mähisele pinge 230 V, kolmnurka ühendamisel aga 400 V, mis põhjustab suuri voolusid ning võib viia mootori ülekuumenemise ja riknemiseni Sellist mootorit tohib ühendada kolmnurka ainult liinipingega 230 V, mis võib olla saavutatud näiteks trafo abiga või Tallinna Vanalinnas 220/127 pinge puhul · Kui sildil on /Y 400/690 V, siis tuleb mootor optimaalse töö tagamiseks ühendada kolmnurka, sest siis langeb igale mähisele pinge 400 V Kui ühendada see mootor tähtühendusse, langeb mähistele pinge 230 V ning mootori ressurss ei ole optimaalselt ära kasutatud Sellist mootorit tohib ühendada tähte mõnda tööstuslikku elektrivõrku, kus on kolmefaasiline toide liinipingega 690 V
Teine rühm: seadmed, mis kasutavad elektrivoolu soojuslikku toimet (elektripliidid ja ahjud, triikraud, keedukann, kohvimasin, hõõglambid). Nende seadmete takistus on reeglina puhtalt aktiivne. Elektrivoolu töö A = I U t ja vabanev soojushulk Q = I2R t on võrdsed. Kolmas rühm: seadmed, mis sisaldavad elektrimootorit (külmik, pesumasin, tolmuimeja). Elektrienergia arvel tehakse neis mehaanilist tööd Am, kusjuures elektrivoolu kogu töö on esitatav summana A = Am + Q. 9. TRAFO Trafo on seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Trafo koosneb primaar- ja sekundaarmähisest, mis paiknevad ühisel kinnisel raudsüdamikul. Trafo primaar- ja sekundaarpinge suhe võrdub vastavate mähiste keerdude arvude suhtega. U 2 n2 = U1 n1 Voolutugevuse suhe trafos võrdub vastavate mähiste keerdude arvude pöördsuhtega.
Jm. Siin ilmnevad elektrimõõtmiste eelised, et elektrimõõteriistad on väga täpsed ha tundlikud saab nendega mõõtea pidevalt ja kuage maa tagant ja automatiseerida ja kontrollida nende abil tootmisprotsesse. Mitteelektriline suurus tuleb anduri abil muuta elektriliseks ja mõõte seda elektrimõõteriistadega, mille skaala on gradueeritud vastava mitteelektrilise suuruse ühikutes. 34. Trafod: ehitus, tööpõhimõte, olulised parameetrid Trafo on elektromagneetiline aparaat, mis on ette nähtud pinge muutmiseks muutumatul sagedusel. Lihtsaim trafo koosneb kahest mähisest, mis parema omavahelise magnetilise sidestumise tagamiseks on paigutatud ühisele ferromagneetilisele südamikule, mis on harilikult valmistatud elektrotehnilisest lehtterasest. Kui primaarmähes ühendada vahelduvvooluallikaga, mille pinge on U1, tekib südamikus vool I1 ja vahelduv
Jm. Siin ilmnevad elektrimõõtmiste eelised, et elektrimõõteriistad on väga täpsed ha tundlikud saab nendega mõõtea pidevalt ja kuage maa tagant ja automatiseerida ja kontrollida nende abil tootmisprotsesse. Mitteelektriline suurus tuleb anduri abil muuta elektriliseks ja mõõte seda elektrimõõteriistadega, mille skaala on gradueeritud vastava mitteelektrilise suuruse ühikutes. 34. Trafod: ehitus, tööpõhimõte, olulised parameetrid Trafo on elektromagneetiline aparaat, mis on ette nähtud pinge muutmiseks muutumatul sagedusel. Lihtsaim trafo koosneb kahest mähisest, mis parema omavahelise magnetilise sidestumise tagamiseks on paigutatud ühisele ferromagneetilisele südamikule, mis on harilikult valmistatud elektrotehnilisest lehtterasest. Kui primaarmähes ühendada vahelduvvooluallikaga, mille pinge on U1, tekib südamikus vool I1 ja vahelduv
Kõik kommentaarid