Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Trükikunst - kas keskaja oluliseim leiutis? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keskaja oluliseim leiutis?
  • Kuidas oli trükikunsti levimine Eestis seotud reformatsiooniga?
Trükikunst - kas keskaja oluliseim leiutis #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor k2tliin Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

rükikunsti leiutamine - kas keskaja suurim saavutus?

Trükikunsti leiutamine - kas keskaja suurim saavutus? Selleks, et keskajal oma mõtteid jäädvustada ning neid laiale ilmale tutvustada tuli need panna kirja kirjavormis. Loomulikult oli see aeganõudev ja mahukas töö, mis muutus peagi vastuoluliseks igale endast lugupidavale ühiskonnakodanikule. Inimeste vaeva vähendamiseks leiutas Johann Gutenberg 1440. aastal rohkete katsetuste tulemusena trükikunsti. Kuigi trükikunst oli juba varem avastatud Hiinas ei teadnud Gutenberg sellest midagi. Katsetustega leidis ta viisi, kuidas metallist valatud üksikuid tähti raami küljes, lehekülje kaupa kokku laduda ja sellega siis paberile äratõmme teha. Pärast seda oli võimalik tähed taas lahti võtta ja neist uusi lehekülgi laduda. Mina leian, et Gutenbergi suurepärane mõtteviis tagas rahvale paremad võimalused ennast teostada. Tänu trükikunsti leiutamisele suurenes köidete hulk oluliselt

Ajalugu
thumbnail
6
docx

Johann Gutenberg

Johann Gutenberg Keskaja suurimaks saavutuseks, tuleb pidada trükikunsti. Seejuures ei ole trükikunst siiski mitte ühe inimese, vaid pikaajalise arengu vili. Juba vanad roomlased kasutasid 200. aasta paiku järgmist moodust: tähed lõigati puuplaadi sisse, seejärel värviti ning pressiti siis tekst papüürusele või pärgamendile. 15. sajandil trükiti Euroopas niiviisi isegi Piibel. Lahtisi savitähti oli kasutatud Hiinas, 15. sajandil hakati Koreas ametlikke dokumente paljundama lahtiste metalltähtedega. Euroopas kuulub trükikunsti leiutaja au Johann Gutenbergile.

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Johann Gutenberg

Mart Reiniku gümnaasium Johann Gutenberg Referaat Koostaja: Annika Vesselov Tartu 2006 Trükikunsti ajaloost Keskaja suurimaks saavutuseks, mis mõjutas inimkultuuri kõige olulisemal viisil, tuleb pidada trükikunsti. Seejuures ei ole trükikunst siiski mitte ühe inimese, vaid pikaajalise arengu vili. Juba vanad roomlased kasutasid 200. aasta paiku järgmist moodust: tähed lõigati puuplaadi sisse, seejärel värviti ning pressiti siis tekst papüürusele või pärgamendile. 15. sajandil trükiti Euroopas niiviisi isegi Piibel. Lahtisi savitähti oli kasutatud Hiinas, 15. sajandil hakati Koreas ametlikke dokumente paljundama lahtiste metalltähtedega. Euroopas kuulub trükikunsti leiutaja au Johann Gutenbergile. Johann Gutengerg

Ajalugu
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi 1202-1236 Mõõgavendade

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Trükikunsti algus Euroopas ja Eestis. J.Gutenberg

Trükikunsti algus Euroopas ja Eestis. J.Gutenberg Johann Gutenberg on sündinud vahemikus 1394­1406 Mainzis ja surnud 3. veebruaril 1468 Mainzis. Ta oli saksa leiutaja, trükkar ja kullassepp, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti (trükimasina) leiutajaks. Sakslane Johann Gutenberg avastas Euroopas 1440. aastal trükikunsti. Trükikunst oli Hiinas juba varem tuntud, aga Gutenberg seda tõenäoliselt ei teadnud. Rohkete katsetustega leiutas Gutenberg viisi, kuidas metallist valatud üksikuid tähti raami külge lehekülje kaupa kokku laduda ja sellega siis paberile äratõmme teha. Seejärel sai tähed taas lahti võtta ja neist uus lehekülg laduda. Nii võis lühikese ajaga suhteliselt vähese vaevaga trükkida raamatuid sadades ja tuhandetes eksemplarides. Trükikunsti leiutamine oli erakordselt tähtis sündmus kuna

Kunstiajalugu
thumbnail
17
doc

Keskaeg

Oluliseks muutus tekstikriitika. Tekstikriitika abil tuvastas Lorenzo Valla suure võltsingu. Humanistid imetlesid cicero-ladina keelt, aga mis andis omakorda surmahoobi tol ajal veel kõneldavale ladina keelele. Dokumente hakati koostama kohalikus keeles. Tekkis huvi kreeka keele ja kultuuri vastu, k ui türklased tungisid Konstantinaapolisse. Humanism levis: - läbi keele - ülikoolide kaudu Informatsiooni vahetus muutus lihtsamaks, kui 1440’datel tekkis trükikunst. Kõik trükised, mis olid kirjutatud enne 1500’dat aastat nim. Inkunaabliteks e. Hälltrükisteks. 23. MAADEAVASTUSED (EELDUSED, PÕHJUSED) Põhjused: - Oli vajadus leida uus meretee idamaadesse, sest vajadus idamaiste kaupade järele oli kasvanud. Uut teed oli vaja leida, sest probleem tervanes eriti siis, kui türklased olid hõivanud Konstantinoopoli ja haarasid kontrolli idamaade kaubanduse üle enda kätte. Kaubandus mis

Ajalugu
thumbnail
10
odp

Keskaja leiutised

Teda sai kasutada 2 inimesega, üks sihtis ja teine süütas püssirohu. 5 Paber Paber ­ 13. saj lõpul hakkas euroopas levima hiinlastelt üle võetud paber. Algselt tehti paberit linase või puuvillase riide kaltsudest neid kokku pressides ja liimisegusse kastes. 6 Trükikunst Trükikunsti ehk tüpograafia leiutajaks 1440. aastal peetakse Johannes Gensfleisch Gutenbergi.Tema teene inimsoole seisnes selles, et ta leiutas üksiku liikuva trükitähe, millest laotakse lehekülje tekst ja trükipressi. Tänu trükikunsti leiutamisele, muutusid raamatud kättesaadavaks ka lihtrahvale. Seetõttu oli ka märgata haridustaseme kasvu. 7 Prillid

Ajalugu
thumbnail
22
doc

11 klassi konspekt

I Esiajalugu 1.1. Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. Peaaju arenedes kujunes australopiteekus. On leitud vaid Aafrikast. Umbes 2,5 mln aasta eest kujunes Aafrikas osav inimene. Oskasid valmistada tööriistu. Järgmiseks unumese arengu etapiks oli sirginimene (homo erectus). On leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. Pikka aega peeti inimese eelkäijateks neandertaallaseks. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Neandertaallased surid lõplikult välja umbes 30 000 aastat tagasi. Tark inimene arendas kõnet. Inimeste põhitegevuseks oli küttimine, korilus ning kalapüük. Arvati, et igal inimesel, loomal ja loodusobjektil on hing. Tekkis kunst: koopamaal ning pisiskulptuur. Esimene metall, mida tundma õpiti, oli vask, mis oli aga pehme. Hiljem lisati vasele tina ja saadi pronks umbes 2500aastat e.Kr. Umbes 1300 e.Kr. hakkasid hetiidid rauda tootma. Metallide kasutamine v�

Ajalugu



Lisainfo

Trükikunsti avastamine Euroopas, trükikunsti seos reformatsiooniga, mõju Eestile.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun