Totalitaarsetele riikidele iseloomulikud tunnused (5)

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Diktatuurid

Hispaania kodusõtta. Diktatuuri põhiolemus, kandev idee: Kommunism Fašism Natsionaalsotsialism Kõik on võrdsed ja peab Taastada Vana-Rooma Aaria rassi puhtus ja tema lõppema klassikurnamine. võimsus. valitsemine teiste üle. Töörahvas peab võimule tulema kasvõi relvade abil. Majandusele iseloomulikud jooned: Kommunism Fašism Natsionaalsotsialism Plaanimajandus 5 aastat, Diktatuuri võimuletõus, tähtsamad aastaarvud ja sündmus: Kommunism Fašism Natsionaalsotsialism 1917- üheparteisüsteem 1921-parlamendivalimistel 1919-1933- Weimari  saavutas f. partei võidu vabariik;

Ajalugu

5

docx

Diktatuurid Euroopas & EV 1920-1940

Ajalugu Miks tekkisid diktatuurid? 1. Muutused ühiskonnas. Valimisõiguse saanud töölised ja naised olid rahulolematud ja diktaatorid kasutasid seda ära, lubades neile paremat elu. 2. Sõja mõju. Sõja ajal harjuti karmikäelise riigivõimuga, mis oli samuti ka edukas. Seega oli diktaatoritele rahva poolehoid tugev. 3. Pettumine Versailles' süsteemis. Paljusid maailmasõjas osalenud riike ärritas see, et kehtestatud riigipiirid ei arvestanud riikide ja rahvaste huve. Seetõttu leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 4. Majanduslikud raskused. Majandusraskused ja majanduskriis röövisid inimeste usu demokraatiasse, seda kasutasid ära karmikäelised poliitilised jõud, keda rahvas uskus. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus. Poliitikute omavaheline võitlus põhjustas pettumuse demokraatias, seetõttu otsustati toetada diktatuurierakondi, kes lubasid korra majja lüüa. 6. Valimiskünnise puudumine. Paljudes Euroopa riikides oli parlamendi

Ajalugu

11

doc

Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid

Sellega tekkisid kuritegelikud rühmitused maffia( Al Capone). USA VÄLIS: Isolatsionismi poliitika tähendas Euroopa asjadesse mittesekkumist. I Maailmasõda ajal tuli ajutiselt sellest loobuda. USA oli huvitatud mõjuvõimust Ladina Ameerikas ja Hiinas, kuid mitte Euroopas. USA jäi eemale Rahvasteliidust ja keeldus tunnistamast Versailles rahulepingut. Võeti vastu neutraliteediseadus, mille alusel USA hoidus sõjalise ja majandusliku abi osutamisest sõdivatele Euroopa riikidele. Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM ­ Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA ­ Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Parempoolsed LIBERALISM ­ Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM ­ Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. 1

Ajalugu

5

doc

Diktatuurid. Saksamaa, NSV Liit ja Itaalia

Diktatuurid. Saksamaa, NSV Liit ja Itaalia 1. Diktatuuride teket soodustavad asjaolud. Diktatuuride võimule pääsemist soodustasid järgnevad punktid : a) Ülemaailmne majanduskriis 1929. ­ 1933 , milles rahvas süüdistas demokraatlikke valitsusi. b) Ilmnes Pariisi rahukonverentsil sõlmitud lepingute ebaõiglus, sest lepingutega kehtestatud riigipiirid ei arvestanud erinevate rahvaste ja kaotajate huve. Rahvas soovis võimule isikut, kes ebaõigluse likvideeriks. c) Demokraatlikes riikides käis parteide vahel pidev võimuvõitlus, mis vihastas rahvast. d) Diktatuuri pooldajad lubasid rahvale kõikvõimalikke hüvesid. Venemaal ja Itaalias oli diktatuur kehtestatud juba varem. ( Venemaal 1917 ja Itaalias 1922 ) Põhjuseks oli Maailma sõjast tingitud suured majandusraskused ja äärmuslaste ( Venemaal kommunistid ja Itaalias fasistid ) lubadused . 2. Totalitaarsete, au

Ajalugu

1

docx

Ajalugu 9.klass pt 5-8 - Venemaa, Itaalia, Saksamaa

ti süst,hirmuvalit süsteem süsteem Välispol Valmistusid Versailles'i rahulepingu Kommunistlik maailma iit sõjaks tühistamine, saaddi ehitada revolutsioon sõjaks vajalikke asju juurde Ideoloo 1 riik on 1 juut ,,Mein kampf ,, Kes ei tööta, see ei söö Diktatuuride iseloomulikud jooned Ei kehtinud mitmeparteisüsteem ning võimude lahusus Juhikultus(juht, keda imetleti) Võimul ainult üks partei ja ideoloogia Riigi huvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest Piiratakse demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi Rahvast hirmutatkse pidevalt sise- ja välisvaenlastega Valmistumine sõjaks ja uute territooriumide hõivamiseks.

Ajalugu

2

doc

Diktatuur

Suurenes Töölispartei valijate arv. 1933. aastal nimetas riigipresident Hitleri vabariigi kantsleriks. Riigipäevahoone põlengu süüdlasteks nimetati kommunistid ja nad saadeti laiali ning kehtestati üheparteisüsteem, kus valitsejaks sai Natsionaalsotsialistlik Saksa  Töölispartei. Keelati ametiühingud. Pärast riigipresidendi surma võttis Hitler endale selle ameti üle ja muutus diktaatoriks ehk füüreriks. 6. Totalitaarse ühiskonna tunnused: · Üks partei, üks ideoloogia · Juhikultus · Demokraatlike vabaduste ja õiguste piiramine · Riigi huvid kõrgemad kui üksikisiku omad · Sise- ja välisvaenlased · Sõjaks valmistumine · Sala- ja julgeolekuteenistused.

Ajalugu

4

docx

Diktatuurid Saksamaal ja NSVL

Toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga taastada. 4. Majanduslikud raskused- elu oli raske, sest raha väärtus langes, toorained kadusid ning olid reparatsioonimaksed, poolehoidu leidsid juhid, kes lubasid, et elu läheb paremaks. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus- poliitiliste erakondade võimuvõitlus ei meeldinud inimestele. 6. Valimiskünnise puudumine- oli liiga palju erakondi. 3. Tv lk 20 harjutuses 3 on kirjas diktatuuri iseloomulikud jooned, kirjuta need tabelisse ning too iga diktatuuri kohta näited. Diktatuuri Kommunism Fasism Natsionaalsotsialism iseloomulikud jooned (7 tükki) 1)võimul ainult üks Kommunistlik partei Rahvuslik Natsionaalsotsialistli partei ja üks Fasistliik Partei k Saksa Töölispartei ideoloogia 2)juhikultus Stalin Mussolini Hitler

Ajalugu

4

odt

Diktatuur , demokraatia , fašism , natsism

KORDAMISKÜSIMUSED 9. KL. KONTROLLTÖÖKS Demokraatia, diktatuur, fasism, natsism 1. Demokraatia: · demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (õp. lk 30), 1. Demokraatia on rahvavõim. Seda iseloomustavad : Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu · nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. lk 30), Suurbritannia, USA, Prantsusmaa, Uus-Meremaa · peamised demokraatlikud liikumised Euroopas 1920-30ndail ­ nimetus, selgitus (lk 31),

Ajalugu

Kommentaarid (5)