Teine maailmasõda Vägivallatsemine vallutatud aladel Saksamaa kehtestas hõivatud alal natsliku korra. Poolteist miljonit poolakat küüditati, kuna nad elasid ,,põlistel Saksa aladel" Samasugune saatus tabas ka Elsass-Lotringis elanud prantslasi 8 miljonit inimest eri Euroopa riikidest viidi Saksamaale, kus nad pidid töötama Saksa riigi heaks. Juudid ja mustlased pidi hävitama. Omamoodi surmavabrikuteks muutusid koonduslaagrid (sunnitöö- ja hävituslaager), kuhu saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke. Nõukogude julgeolekuteenistused vägivallatsesid kõikidel 1939- 1940 aastal okupeeritud aladel. Baltimaades hukati, vangistati ning küüditati neid, kes enne okupatsiooni olid olnud mõjukad ühiskonnategelased. 14juunil 1941aastal korraldasid Nõukogude võimumehed Baltimaades suurküüditamise: Siberisse saadeti umbes 50000 inimest, sealhulgas üle 10000 eestlase. Holokaust Väga vägivaldselt käitusid natsid juutidega. Juutide tagakius
Teine Maailmasõda TOTAALNE SÕDA Vägivallatsemine vallutatud aladel Saksamaa kehtestas hõivatud alal natsistliku korra. Kuue aasta jooksul vangistati, tapeti või saadeti sunnitööle miljoneid inimesi. 8 miljonit inimest eri riikidest viidi Saksamaale sunnitööle. Alamrasside rahvad pidi hävitama, massiliselt mõrvati ka poolakaid, venelasi, ukrainlasi, valgevenelasi jt. Koonduslaagrites sai surma vähemalt miljonit inimest. NSV Liidu okupeeritud aladel vägivallatsesid Nõukogude julgeolekuteenistused. Baltimaades hukati, vangistati ning küditati esialgu mõjukaid ühiskonnategelasi, hiljem ka teiste rahvakihtide esindajaid. 14. juunil 1941. a korraldati Baltimaades suurküüditamine, kus saadeti Siberisse umbes 50000 inimest. Holokaust Pärast Hitleri võimuletulekut hakati juute taga kiusama, hiljem tapeti neid massiliselt. Teise Maailmasõja ajal muutus olkourd veelgi halvemaks. SS asus hävitama juute ka teistes riik
3. Tähtsamad sündmused Euroopas 1939-1941 Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal Saksamaa sissetungiga Poolasse. 3. septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 17.septembril sisenes Poolasse ka Stalini Punaarmee, kes vallutas Poola idaosa. Septembri lõpus tuli poolakatel alla anda ning Poola jagati Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. 1939. aasta novembri lõpul algas Nõukogude Liidu sõda Soome vastu (Talvesõda). Soomlastel õnnestus säilitada iseseisvus, kuid pidid siiski loovutama NSV liidule Karjala maakitsuse. 1940. aastal okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenial ära Bessaraabia. 1940. aasta kevadel alustas taas aktiivset tegevust Saksa armee: vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland. See järel võtsid sakslased ette pealetungi Prantsusmaale. Nüüd astus Saksamaa poolel sõtta ka Itaalia
Soomlased lükkasid NSV liid nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega Vene sõjaväepaaside rajamisega Soome aladele. 1939a. nov süüdistas NSV liit Soomet selles,et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid.Tegelikult oli see piirituli venelaste lavastatud.Soomalsed soovisid juhtumit põhjalikult uurida aga nõukogude liit ei olnud nõus.NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ning alustas Soome vastu sõda.Rahvasteliit kuulutas NSVL sõjaalgatajaks ja heitis ta organisatsioonist välja. Stalin paiskas Soome sõjaväe vastu,kelle ülemjuhatajaks oli Mannerheim, enam kui poole rohkem mehi,tanke ja lennukeid.Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ja punaarmee saamatus tõmbas stalini vallutusplaanile kriipsu peale.Nad ei suutnud Mannerheimi liini läbi murda,seda tegid nad alles siis kui Stalin oli vahetand välja väejuhi ja kasutand lisajõude.
Majanduslikud: Hitleri sõjatööstuse arendamine ja laenude võtmine teistelt riikidelt, NSVL ehitas üles Punaarmeed, millele oli vaja leida rakendust. Ideoloogilised: Hitler plaanis hankida eluruumi oma lähiriikidelt, Stalin unistas kommunismi laiendamisest läände. Saksamaa sõlmis liidu: NSVL-ga (Molotovi-Ribbentropi pakt), Jaapaniga(kominterni-vastane pakt) 3. II maailmasõja algus: kuidas kulges Saksamaa ja NSV Liidu Poola-vastane sõda ning NSVL Balti riikide vastane tegevus. Mida kujutas endast Saksamaa sõjakäik Lääne- Euroopas: Taani, Norra, Beneluxi maade ja Prantsusmaa vallutamine, lahing Britannia pärast. 1. sept 1939. aastal ründas Saksamaa Poolat, lootes et teised riigid ei sekku, kuid juba 3. sept. kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, aga nad ei alustanud kohest sõjategevust ja Poola vallutamist ka ära hoida ei suutnud. 17. sept. sisenes Poolasse ka NSVL, kes vallutas endale Poola idaosa
II maailmasõda 1)Mis nimega leping sõlmiti Saksamaal ja Nõukogude Liidu vahel 23. augustil 1939. a? Molotovi Ribbentropi pakt. 2)Mis on Müncheni kokkulepe? 1938. a sügisel sõlmitud kokkulepe, mille järgi loovutati Saksamaale Sudeedimaa(osa Tsehhoslovakkiast) 3)Mis oli öeldud Atlandi hartas? *USA ja Suurbritannia ei soovi sõjast omakasu *Pärast sõda taastatakse okupeeritud riikide iseseisvus 4)Mis kuupäeval sõlmitud ja millise nimega leping lubas tuua Eesti pinnale Nõukogude armee? Baaside leping(vastastiku abistamise leping), 28.09.1939 5)Millised otsused langetati Teherani konverentsil? *otsustati teise rinde avamine Normandias. *NSVL võttis endale kohustuse kuulutada pärast Saksamaa alistamist sõda Jaapanile. *Lepiti kokku Saksamaa jaotamine ja Poola piirid pärast sõda. *Tunnustati NSVL-i piire 1941. a seisuga.
4.Miks küüditas ja hävitas Saksamaa alistatud rahvaid? Miks tegi seda NSV liit? Nad tahtsid kõigile näidata oma võimu. Inimesi hoiti pideva surmahirmu all ja neid sunniti täielikult endale kuuletuma. 5.Kuidas muutis Teine maailmasõda jõudude vaekorda maailmas? Saksamaa nõrgenes, samuti ka Jaapan ja Itaalia. Esile tõusid Usa & NSV liit. Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus langes. 6.Miks nimetatakse Teist maailmasõda totalitaarseks sõjaks? Sest see sõda hõlmas tervet maailma. 7.Mille poolest sarnanes Saksamaa ja NSV liidu käitumine vallutatud aladel? Too näiteid Nad tapsid , küüditasid ja vangistasid inimesi oma vallutatud aladelt. Nt. 14.juunil 1941.aastal korraldasid Nõukogude võimumehed Baltimaades suurküüditamise. Millest oli nende riikide sarnane käitumine tingitud? Mõlemad riigid olid totalitaarsed riigid, eesotsas olid julmad diktaatorid. Ja mõlemad riigid soovisid oma maa alasid suurendada. 8
Holokaust - Juutide hirmus saatus Teise maailmasõja aastail Koonduslaager - Saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke, surmavabrik Antisemitism - termin, mida kasutatakse tähistamaks vaenulikkust juutide suhtes Geto - linnaosa kus on sunnitud elama vähemusgrupid sotsiaalsetel, majanduslikel või õiguslikel põhjustel. Poola koridor - Saksamaa piirkond, mis Versailles' rahuga Poolale anti. See eraldas Ida- Preisimaad Saksamaast. Talvesõda - Sõda NSV Liidu ja Soome Vabariigi vahel, osa Teisest maailmasõjast (1939 - 1940) lõppes Moskva rahulepinguga Lepituspoliitika - siis kui saksamaa nõudis tsehhoslovakkialt nende alade loovutamist kus elasid sakslased siis talle anti järele ja sunniti tsehh. andma talle sudeedimaa Kordamisküsimused 1. Millised olid suurriikide (Saksamaa, Itaalia, Venemaa, Jaapan) sõjalised eesmärgid 1930. aastatel? Saksamaal eesmärgiks Suur-Saksamaa loomine (eluruumi aaria rassile). Itaalia Vahemeri
Kõik kommentaarid