Tornaado (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

ppt

Tornaadod

Tromb ehk Tornaado  Mis on tromb? · Õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. · Väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris. · Trombi läbimõõt on harilikult mõnikümmend kuni paarsada meetrit, keskmine kiirus 64 km/h kuni 177 km/h. · Ta purustab ehitisi, tõmbab kaasa tolmu, puid, kive, vett jms  Fujita-Pearsoni skaala · Fujita-Pearsoni skaalaga määratakse tornaado tugevust.1. Veebruar 2007 võeti kasutusele Fujita-pearsoni skaala(F-0 kuni F-5), mis näitab tornaado tugevust paremini kui vana skaala. F-5 võib isegi asfaldi tee pealt minema viia. · F-0 64-116 km/h kerged purustused:pisut purunenud katused; murtud puuoksad; madalajuurelised puud ümber paisatud; sildid purustatud. · F-1 117-180 km/h Mõõdukad purustused: majade katused lahti kangutatud; ratastel majad kergitatud alustelt ja ümber tõugatud.

Geograafia

3

doc

Äärmuslikud ilmastikunähtused lühireferaat

Tuulte rekordid: tugevaim tuulepuhang 104 m/s Washingtoni mägi Põhja-Ameerikas, 1934 suurim aasta keskmine tuule kiirus 19,4 m/s Denisoni neem Antarktises, 1912-1913 kuu keskmine tuule kiirus 24,9 m/s Denisoni neem Antarktises, 1913 Maismaal kujunevaid keeristorme nimetatakse trombideks ehk tornaadodeks, mille läbimõõt võib olla umbes 100 meetrit. Tornaadod on enamasti kõvera pöörlemisteljega tugevad ja püsivad õhukeerised. Õhurõhk on tornaado keskmes palju madalam kui selle äärtes. See käitub hiiglasuure tolmuimejana. Kuum õhk selle keskel pöörleb kiirusega üle 600 km/h, imedes enesesse kõike, mis jääb ta teele. Harilikult kaasneb trombiga ka äike. Trombi muudavad nähtavaks veepiisad, tolm jms kaasahaaratud aine. Trombi läbimõõt on harilikult mõnikümmend kuni paarsada meetrit, kiirus 10-40 kilomeetrit tunnis. Ta purustab ehitisi, tõmbab kaasa tolmu, puid, kive, vett. Eestis nimetatakse maismaa kohal

Geograafia

5

odt

Kordamine geograafia kontrlltööks - Atmosfäär

sept. öö vastu 13. sept .2008 USA, Houston- "Ike" ; 23-31 aug. 2005 USA kaguosa "Katrina". Tornaadod e. Trombid ­ 24 mai 2005, Eesti ; 15 juuni 2004, Eesti ; 02.mai 2008 , USA, Arkansas. Vesipüksid ­ 20.juuli 2005 Eesti, Pärnu. Tuulispasad ­ 04. aug. 2008 Põhja ­ Prantsusmaa. Tugevad paduvihmad ­ 03.veeb. 2010 Kanaarid. 25.Ilmakatastroofid. Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit madalrõhkkond,mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Tromb ehk tornaado on väikese läbimõõduga,kuid väga intensiivne õhupööris,mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Tekitatab suuri laastamistöid,kiskudes üles maju ja puid. Vesipüks on tornaado vee kohal. See on 100-600 m läbimõõduga ümber madala rõhu keskme pöörlev keeristuul.Vesipüks saab sündida,kui merepinna temp. on soojem tavalisest ja veepinnale sattuvad tuuled hakkavad puhuma vastupäeva. Vesipüks on kiirelt pöörlev ja nagu tolmuimejana töötav keerispilv

Geograafia

13

rtf

Looduskatastroofide referaat

alati pisut kõrgem kui väljaspool tsüklonit. Kondenseerunud aur tekitab pilved ja sellepärast on peaaegu kogu tsükloni ala pilvedega kaetud. Iseloomuliku ümmarguse või spiraalgalaktikat meenutava pilvestruktuuri järgi on orkaanid kosmosefotodelt ja lennukitelt selgesti eristatavad. Orkaani tuule kiirus on ligilähedaselt 350 km/h. Orkaanid teevad suurt kahju varale, hävitab inimeste kodusi, sõidukeid ja tapavad ka inimesi. Tornaado Tornaado ehk teisi sõnu tromb on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Teadlased kasutavad tavaliselt terminit "tornaado". Vastupidiselt laialt levinud arvamusele ei ole tromb tornaadost väiksem. Eksitus tuleneb ilmselt sellest, et USA-s kasutatakse sõna tornado, Euroopas aga tavaliselt "tromb" . Et 9

Geograafia

61

pdf

Tuulest ja ilmaennustamisest

Tuulest ja ilmaennustamisest Taimi Paljak sünoptik  Veidi ajalugu · Ilma jälgimise algus ulatub antiikaega · Suur tõuge- baromeetri (Torricelli, 1643) ja termomeetri (G.Galilei termoskoop 1597, vesi-,alkohol-,elavhõbedat. vastavalt 1632,1641,1657) · Nüüdisaegse ilmaennustuse alguseks loetakse 1860- ndaid, mil telegraafi leiutamine tegi võimalikuks vaatlusandmete kiire edastamise · Globaalne telekommunikatsioonisüsteem (Global Telecommunication System- GTS) · Numbrilised ilmaennustusmudelid (Numerical Weather Prediction-NWP models · NWP - globaalmudelid (GM)- nt.GFS,ECMWF ­ piiratud ala mudelid (LAM-Limited Area Models)- nt.HIRLAM, ALADIN Ilmavaatlused nii maalt kui õhust Maapealsete vaatlusandmete esitlusskeem Sünoptiline kaart 22.08.09  Õhurõhu jaotus maapinnal · Kiirgusbilanss määrab atmosfääri ja selle all oleva maapinna soojusliku seisundi, millest sõltub atmosfää

Geograafia

3

doc

Geograafia - Atmosfäär

Talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. 27) Lõunatsüklonid - Vahemere või Musta mere piirkonnas tekkinud tsüklon, mis on liikunud põhja suunas ning millega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhu suurtele laiustele. 28) Troopilised tsüklonid e. orkaanid e. taifuunid - kõige kohutavamad ilmastikust tingitud loodusõnnetused.Võimsad õhukeerised palavvöötmes. Läbimõõt on keskmiselt 1000 km. Tuuled on äärmiselt tugevad, mõnikord isegi üle 100 m/s. 29) Tornaado - kuni mõnesajameetrise läbimõõduga vertikaalse telje ümber pöörlev väga tugev õhukeeris (Põhja-Ameerika preeriavöönd). 30) Tromb - põhimõtteliselt samad kui tornaado, kuigi väiksemate mõõtmetega (läbimõõt mõnikümmned meetrit). 31) Vesipüks - mere kohal esinevad väiksemad õhukeerised. 32) Tuulispask - mõnemeetrise läbimõõduga tuulekeeris. 33) Äike - võimas sädelahendus pilvedes või pilvede ja maapinna vahel. Äikesepilved ulatuvad läbi troposfääri

Geograafia

7

doc

Äike ja staatiline elekter

Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Äike ja staatiline elekter Referaat Juhendaja: Helmo Hainsoo Tartu 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Milline on pikselöögi mõju inimese organismile?................................................................. 6 Staatiline elekter Staatiline elekter on äratanud inimestes huvi juba sajandeid. Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid, nagu näiteks sulgi. Keha elektriseerimiseks peab sellele rakendama mingit jõudu (põhiliselt on selleks hõõrdejõud). Nüüd on teada, et külgetõmme tekib sellepärast, et hõõrum

Füüsika

23

docx

Pilved, tuli ja äike

TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Jana Paju Pilved, tuli ja äike Referaat Juhendaja: professor PhD Tõnu Laas Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Antud töö eesmärgiks on uurida udu, sudu ja pilvede tekkemehanisme ja eripärasid. Samuti lähemalt uurida kuidas ja miks ilmneb äike ning tuua pisutki selgust inimeste silmis müstilise keravälgu iseloomust. Töös vaadeldakse ka, mida kujutab endast tuli (täpsemalt põlemisreaktsioon) füüsikalisest aspektist, kuidas põlemine toimub, mis põleb ja kustutab. Leida vastus küsimustele, kas tuli saab vee all põleda ja kuidas põleb tuli ilma gravitatsiooniväljata. 3  1. Pilved Pilved on kolloidsed süsteemid, mis koosnevad õhus hõljuvatest väikestest veepiisakestest, jääkristallidest või kõige sagedamini nende

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (1)